4/2010



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Kivisbrad kruusaaugus

Ka kruusaaugust leiab pnevat, kui oskad otsida. Tegu pole muidugi kruusakarjriga, vaid Tudulinna alevi aluse kruusavallseljaku jalamiga, kuhu igaks vib sita paekooslust uudistama.

Viimase suure sja eel valminud Tudulinna uue maakivist kiriku juurest liigume vahetus naabruses asuvasse kruusaauku varingveeru jalamile libisenud paemunakaid ja -rahne uudistama. Kivispradeks
on naaberklla oma vanavanemate kordatehtud
kodusse meid klla kutsunud klaverikunstnik Lauri Vinmaa, tema pianistist kaasa Piret ja klaveripetaja Maie Koldits oma paeprofessorist mehega.
Ndalaid kestnud pevane palavus ei anna jrele, kmnekonna meetri sgavuse karjri phjas pole tuulehkugi. Aga paes on mndagi pnevat, esmakordselt kogetu ootamatust. Varikalde jalamile varisenud sna hemdulised, 15-20 cm lbimdus
paemunakad ja suuremad rahnud ratavad tsist thelepanu auguliste erimite sagedusega.

Augud paes
Enamus paes paiknevaist aukudest on tekke ajal kvastunud phjamudasse kaevuvate organismide svendid ja koopad, mis pudedama savikama settega titunud ja nd kivimi murenemisel vlja pudenenud. Teine osa aukudest on tenoliselt lubimudasse mattunud okslike lubivetikate dolomiidistumise kigus vljalahustumisel tekkinud nsused. Sellised paekivitbid esinevad Eesti paelasundis lem-Ordoviitsiumi kuuluvais Rakvere, Nabala ja Pirgu lademe paekihtides, mille avamused paiknevad just Alutaguse soode ja rabade all, Tudulinnast vahetult phja pool, kust see paematerjal on mandrijga lokaalmoreeni koosseisus siia lohistatud ja teel jpragudes voolavates sulaveevooludes tiendavalt mardatud.

Mida kruusaaugust leida vib?
Ilmastikus hsti vljaprepareerunud kivistisi on selles paekoosluses harva. Kohtab peajalgseid, tigusid, koralle. Rikkalik on fossiilse ihnofauna (skeletita mudasjate) kooslus.
Suured, le poolemeetrise lbimduga paerahnud on vhem mardunud ja kandilisemad. Mida viksem veeris, seda enam mardunud. Munakate hstimardunud kuju viitab kivimi suhtelisele massiivsusele. Valdav paetp on helehall, osaliselt dolomiidistunud pisikristalliline ebahtlaselt ja nrgalt savikas lubjakivi. Teine sagedasem paeerim on roosa-kollast-kirju peitkristalliline laiguline nrgalt dolomiidistunud lubjakivi. Lapikukujulisi plaatjast paest koosnevaid veeriseid esineb harvem. Nende hulgas vis selgelt eristada pstakulise vlispinnaga roostelaigulisi Lasname ehituspaestust prit maraservalisi plaate. Peenemas hstimardunud veeristikus on ra tuntav ka rohelise glaukoniidi terade-rohket paasi, mis prit paekalda kige alumisest, Volhovi lademest. Kohtab ka ksikuid suuri, le poolemeetrise lbimduga vhemardatud kihilise savika lubjakivi lahmakaid, mille kihipindadel looklevad laiad selged ussikigud. Need harvad rahnud prinevad Vormsi lademe avamuselt. Paerahnude hulgas kohtame ka hte siinkandis erandlikku paetpi: massiivset korallide ja lubivetikate ning puhta peitkristallilise lubjakivi suurtest rhastest koosnevat rifi-bretat, mis kneleb sellest, et ka Ida-Virumaal on Pirgu lademes rifimoodustisi nagu Sda- Eestis Vhma piirkonnas.
Kruusaaugud on kivispradele tnuvrsed vaatluspaigad, nagu ka pllult kokkuveetud kivikuhilad, kus vib leida llatavalt erinevaid, huvitavaid ja dekoratiivseid kivimtpe, mis viks kaunistada meie maakodusid. Mnegi paerahnu sooviks sidutada Porkuni paemuuseumi vlieksponaadiks.



Rein Einasto, paevana
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet