4/2010



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Eesti riigi pliskeeled vru, setu, mulgi

Sel kevadel avaldatud bioloogilise mitmekesisuse
raportis mdeti ka maailmas kneldavate keelte elujudu ning tdeti, et 6900 praegu kasutusel olevast keelest ligi 1500 on hbumisohus, kuna nende knelejaid on alla 1000 inimese. Kuidas on lugu aga meie oma riigi pliskeeltega, kas eesti keel on liig lmmatav vi jtab teistele ka ruumi?

Millised on philised kneldavad keeled lhemad sugulaskeeled? Mis koht on nende vru keelel? Kuidas vru keelel mis sest meile ja kogu maailmale viks olla?
Kui pisut ringi vaadata, siis tundub, Eesti philised keeled on eesti, vene inglise. Neid keeli petatakse kige koolis. Nendes keeltes on enamik nhtavaid telekanaleid. Neid keeli mjad ja pangaautomaadid.

Kas eesti, vene ja inglise keel ongi meie oma keeled?
Kaugete merede tagant prit ja hiljuti siia judnud inglise keel kindlasti mitte. Vene keele rkijaid on Eestis rohkem, aga seegi on ju hoopis meie naaberriigi keel. Jb le ainult eesti keel, mis on testi pline Eestimaa keel.

Kas eesti keel ongi siis meie ainuke pris oma maa keel?
Esmapilgul vibki nii tunduda, aga tegelikult on meil pliskeeli rohkem. Eesti keeleks hakkas rahvas oma keelt kutsuma alles nii 150 aastat tagasi. Enne seda kutsuti seda maakeeleks. Maakeel ei olnud aga ks ja htne. Maakeeli oli vhemalt kaks. Phjapoolset maakeelt kutsuti Tallinna maakeeleks ja lunapoolset Tartu maakeeleks. Niteks Eesti esimese omakeelse ajalehe nimi oligi Tarto maa rahwa Nddali-Leht.

Aga kuhu jvad siis eesti ja vru keel?
Tallinna maakeelt on edasi arendatud ja seda kutsutaksegi praegu eesti keeleks. Vru keel on aga see, mis on alles jnud lunapoolsest maakeelest. Vanasti kutsuti seda rohkem tartu keeleks ja kneldi ning kirjutati nii Vru- kui Tartumaal. Nd pruugitakse seda rohkem Vrumaal ja kutsutakse vru vi vro keeleks. Mulgimaal ja Setomaal kneldakse sedasama lunapoolset keelt natuke teistmoodi ja kutsutakse mulgi ja setu keeleks. Mnikord kutsutakse vru, setu, mulgi ja tartu keelt kokku lunaeesti keeleks vi siis peetakse neid kiki eesti keele lunapoolseteks murreteks.
Eesti ja vru keel kuuluvad mlemad soome-ugri keelkonna lnemeresoome harru. Lnemeresoome keeled on omavahel vga sarnased. Need on vga lhedased sugulaskeeled ja sugulust on hea nidata keelepuus. Kige vanemaks lnemeresoome keeleks (palju vanemaks kui eesti vi soome keel) on mitmed keeleteadlased pidanud just lunaeesti keelt, millest prineb ka vru keel. Keelepuuski on nha, et lunaeesti oks eraldub tvest kige varem.

Lnemeresoome keelepuu
Puu harud on peamised vanad himukeeled: lunaeesti, phjaeesti, lnesoome ja idasoome. Lehed on 12 tnapeva lnemeresoome keelt: (1) eesti, (2) vadja, (3) soome, (4) me, (5) kveeni, (6) isuri, (7) karjala, (8) aunusekarjala, (9) ldi, (10) vepsa, (11) liivi ja (12) vru koos setu, tartu ja mulgiga. Lehtede suurus peegeldab ligilhedaselt keelte knelejate arvu.

Kui palju on vru keele knelejaid?
Tpselt pole neid keegi le lugenud, kuid Vru Instituudi 1998. aasta uurimuse jrgi on vru keele oskajaid kuni 70 000. Keele igapevaseid k ne lejaid tenoliselt le 50 000 ei ole. Sugulaskeelte suurust on hea vrrelda lnemeresoome keelepuu jrgi. Mida suurem keel, seda suurem puuleht. Sealt paistab selgesti, et meie lhisugukeeltest kige suurem on soome keel (umbes viie miljoni knelejaga). Suuruselt teine lnemeresoome keel on soome keelest viis korda viksem eesti keel ning kolmandale kohale jb vru keel, mis on eesti keelest umbes 20 korda viksem. Vru keelega umbes sama suured on karjala keeled ja me keel. lejnud lnemeresoome keeled on neist palju viksemad. Vru keel koos kigi viksemate sugulaskeeltega on kantud (UNESCO) maailma ohustatud keelte nimekirja. Lnemeresoome keeltest ei peeta ohustatuks ainult soome ja eesti keelt.

Miks on vru keel ohustatud?
Kigepealt muidugi oma viksuse tttu. Kuigi vru keel on lnemeresoome keelte hulgas ks suuremaid ja tugevamaid, on ta siiski eesti keelest paarkmmend korda viksem. Seejuures on eesti keelel tielikud riigikeele igused, aga vru keelel pole ldse mitte mingeid igusi. Vru keelt pole Eesti seadustega siiani isegi ametlikult omaette keelena tunnistatud. Kik vana Vromaa (Vru ja Plva maakonna) koolid ja lasteaiad ttavad eesti keeles. Nende eeskujul on ka vanemad kodudes hakanud lastega eesti keeles rkima. Lisaks on enamus tele- ja raadiosaadetest, ajalehtedest ja raamatutest eestikeelsed. Kui lastega vru keeles ei knelda, seda koolis ei petata ja televiisorist ka ei kuule, siis ei hakkagi lapsed vru keelt knelema. Kui aga lapsed keelt ei knele, siis ongi keel ohustatud, sest kes siis keelt tulevikus kasutaks, kui mitte need, kes on praegu lapsed.

Kas siis lastega ei knelda enam ldse vru keeles?
Kurb kll, aga suurem osa vru keele knelejaist rgib tnapeval oma lastega testi ainult eesti keeles. Isegi kui tiskasvanud omavahel vru keelt knelevad, prduvad nad lapse poole eesti keeles. See on vru keele pikaaegse allasurutuse, riiklikust kaitsest ilmajtmise ning koolidest ja lasteaedadest vljajtmise tulemus.
nneks on siiski veel vanemaid, kes lastega vru keelt knelevad ja viimasel ajal nib neid juurde tulevat.
Kas pole siis testi htki vrukeelset kooli ega lasteaeda?

Ei ole jah. Vru keelt kneldakse peamiselt vanal Vromaal ehk Vru ja Plva maakonnas, aga kik koolid ja lasteaiad ttavad seal ainult eesti keeles. Ligi pooltes vana Vromaa koolides petatakse siiski mnele algklassile ks kord ndalas vru keelt. On olemas vrukeelne aabits, lugemik ja kodulooraamat. Seda on aga liiga vhe, et keelt selgeks saada.

Kuidas siis ldse vru keel selgeks saadakse?
Keelt korralikult selgeks saada ongi vga raske, kui seda sinuga keegi kodus ei rgi. Kuna aga enamik vanematest ja keskealistest vrokestest siiski omavahel vru keelt rgib, siis pivad paljud lapsed vru keelt rkima tiskasvanute juttu krvalt kuulates. Mned lapsed saavad lisaks natuke abi kooli vru keele tundidest ja lpuks on vru keelt vimalik veel pisut ppida ka Tartu likoolis. Paljud noored hakkavad aga vru keelt knelema alles vrukeelsesse tkeskkonda sattudes. Kige selle tttu oskavad noored ldiselt vru keelt kehvemini kui eesti keelt ja paljud vana Vromaa noored ei knele vru keelt ldse, kuigi aru ikka enamasti saavad.

Miks see vru keel ldse thtis on? Mis sest kasu on?
Vru keel on ks maailma vikestest keeltest. Praegu tungivad kogu maailmas peale suured keeled, lmmatades vikseid. Mida rohkem keeli hvib, seda enam kaotab maailm oma loomulikku mitmekesisust ja ilu. Nagu taime- ja loomaliigid, nii ka keeled on osa mitmekesisusest, mis teeb maailma ilusaks ja huvitavaks. Liikide ja keelte hving muudab maailma ksluisemaks ja igavamaks, sest uusi liike ja keeli ei teki nii ruttu kui neid praegu hvib. Meil siin Eestis oleks raske kaitsta mnda ohustatud Aafrika vi Ameerika vikekeelt. Palju kergem ja ehk ka mistlikum oleks maailma mitmekesisust toetada lbi oma kodumaise vikekeele toetamise ja tarvitamise. Nii looduse kui ka keele ja kultuuri mitmekesisust on meil ju vaja silitada ka Eestis, mitte ainult kuskil kaugel vlismaal.

Milline vru keel on? Kuidas seda ra tunda?
Nagu juba keelepuugi nitas, on vru keel ks vanapraseid soome-ugri keeli. Vru keeles on alles selline vana soomeugri keeltele omane nhtus nagu tishlikute kooskla. See on olemas niteks vru, soome ja ungari keeles, kuid eesti keelest on see ammu kadunud. Selle kooskla tunneb hlpsasti ra tpithtede jrgi. Kui sna lpuosas on nha -, -, vi -thti, siis on tenoliselt tegemist vru keelega. Niteid: krhtm, ksm, hbhn (eesti keeles: kratama, ksima, hbedane).
Teine kindel vru keele tunnus on omaprane jrsk krihlik sna lpus, mis thistab enamasti samasugust mitmuse tunnust nagu eesti keeles d. Hlduses on see krihlik midagi h ja k vahepealset ja selle mrkimiseks vru kirjakeeles on kasutatud q-thte, aga ka lakoma vi on see kirjapildis hoopis mrkimata jetud. Eriti vru keele ppimisel on hea, kui see hlik on mrgitud selgelt eraldi thega. Naljaga pooleks vib elda, et ainuke vahe on selles, et phja pool (eesti keeles) on mitmuse tunnus sabaga lespoole, aga luna pool (vru keeles) allapoole.
Niteid: eesti keeles: maad, td, klad, kalad; vru keeles: maaq, tq, klq, kalaq.
Vru keele hlduses ja grammatikas on veel palju isesugust. Kolmandaks silmapaistvaks vru keele tunnuseks on oma snavara, mis erineb eesti keelest kllaltki palju. Niteks sellised tuntud snad nagu pini, kiv ja peti, aga ka omaprasemad nagu hrmviti vi tsibihnilne. Kui vrukeelsetest snadest kohe aru ei saa, saab kikide nende thendusi vaadata vrueesti snaraamatust, mille leiab ka Vru Instituudi kodulehekljelt: www.wi.ee.

Kas vru keeles midagi toredat ka toimub?
Ikka toimub, ja kllalt palju. Vru keel on pris tubli laulu-, kirjanduse ja teatrikeel. Antakse vlja vrukeelseid raamatuid ja saab vaadata vrukeelseid teatritkke. Iga kahe ndala tagant ilmub tiesti vrukeelne ajaleht Uma Leht ja lehe ilmumisega samal peval saab vrukeelseid uudiseid kuulda Vikerraadio lainelt. Aeg-ajalt vib nha vrukeelseid telesaateid. Vga paljusid vrukeelseid multifilme saab vaadata Lasteka lasteportaalist ja internetist leiab ka Vikipeedia vrukeelse versiooni. Lasteajakiri Theke on ilmutanud mitu vrukeelset numbrit. Kige vgevam on aga olnud vru keele edu lbi laulu. Vrukeelne laul on Eestit esindanud Eurovisiooni lauluvistlusel ja vrukeelne laulupidu Uma Pido on laulma ja kuulama kokku toonud tuhandeid inimesi, kellest paljud pole vru keelt enne kuulnudki. Igal aastal toimub vrukeelne suvelikool ja peetakse vrukeelseid lastelaagreid. Vru linnas ttab Vru keele heaks riigiasutus Vru Instituut, kust saab vru keele kohta kike lhemalt uurida ja kiksugu vrukeelset kraami raamatutest CD-plaatide ja T-srkideni osta.
Ega kike vrukeelset toredust juagi les lugeda. Jb vaid loota, et meie pline omamaine rikkus vru keel leiaks kige selle hea ja toreda abiga lpuks tuge ja tunnustust ka riigiseadustest. Tuleb loota, et vru keel leiab kogu vanal Vromaal ja ehk laiemaltki enam igapevast tarvitamist nii koolis, lasteaias, ajalehtedes ja teleris kui poes, tnaval, pangaautomaadis ja mnguvljakul. Mujal muidugi ka. Kui vru keelt oleks kogu aeg rohkem nha ja kuulda, viks see ehk ka vanemate silmis keelele nii palju vrtust lisada, et nad oma lastega jlle vru keeles knelema hakkaks. See aga thendaks juba seda, et nii Eesti kui maailm viksid veel vga kaua olla he keele vrra rikkamad.



Sulev Iva, vru keele uurija ja petaja
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet