4/2010



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Ka kiilid rndavad

Et kiile kiakse aina rohkem binoklitega jlgimas nagu lindegi, rgime lhemalt nende ilusate putukate rndest. Kiilihuviliste jaoks on suve lpp huvitav vaatluste aeg.

Kiilide rnne on olnud siiani ikka hsti hoitud looduse saladus, mis on suhteliselt kesiselt kirjeldatud ja mille bioloogiline mte on olnud halvasti arusaadav. Maailma ligikaudu 5700 teadaolevast kiililiigist peetakse tnapeval rndseteks ligi 100 liiki. Nii ei ole llatav, et viimasel aastakmnel on tehtud kiilirnde vallas llatavaid avastusi.

Eestis on kiilide rnnet theldatud juba pool sajandit tagasi. Aastal 1965 kirjeldab lindude rnde uurija Jri Keskpaik Eesti Looduses lhidalt hariliku vesikiili rnnet Lne-Eestis. Selle liigi vga massiline luna- ja idasuunaline rndeliikumine nii Eestis kui Luna- Soomes toimus 1949. aasta varasuvel ja 1963. aasta lehekuu lpus ja prnakuu alguses Puhtus. Kesoleval aastal vaadeldi Matsalus korraga rohkelt vesikiilide masskoorumist ning autori arvates phjustas rndeliikumist lokaalne leasustus. Kirjelduse jrgi liikusid rndavad vesikiilid kindlas suunas madalal, mne meetri krgusel suure parvena. Hilisemast ajast on samuti thelepanekuid liigi massilisest esinemisest vikestel meresaartel, kus puuduvad selle liigi sigimiseks sobivad veekogud, mis viitab vimele rndeliikumisel letada ka ulatuslikumaid veetakistusi.
Hilisemad uurimused Euroopas ongi nidanud, et harilik vesikiil on fakultatiivne rndaja, kes mnel aastal vib vtta ette ulatuslikke rndeliikumisi kohe prast koorumist ja enne sugukpsuse saavutamist ning rndeliikumist kivitab tavaprasest palju krgem asustustihedus. Muide, 1963. aastal theldati selle liigi massilist rndeliikumist ka Lne-Euroopas. Seega vib theldada suurt sarnasust lindude invasioonidega.
Oletatakse, et sellised ebaregulaarsed rndelained osadel kiililiikidel on phjustatud parasiitidest ning prast koorumist hajumine suuremale alale ning uute asustamata veekogude elupaigaks valimine on vaatamata suurele suremusele rnde ajal liigile tervikuna kasulik.
Samas artiklis kirjeldab Jri Keskpaik ka must-loigukiilide massilist rndeliikumist 29. pimukuul 1961 Prnu linnas soojal ja tuulevaiksel peval liikusid loigukiilide parved Prnu lahelt ida suunas. Must-loigukiilid sigivad meil dstroofsetes laugastes ja lontsikutes ning kooruvad massiliselt heinakuu teisel poolel, olles soodes ja kopralodudes ks enimesinev kiililiik. Erinevalt harilikust vesikiilist osalevad rndeliikumises juba sugukpsed isendid, kes on ilmselt munenud ka koorumispaigas vi selle lheduses.
Kabli linnujaamas on must-loigukiilide rnnet theldatud philiselt septembris, niteks 3. sgiskuul 2009 lhikesel ajavahemikul htul kella 1719 vahel sattus nrga kirdetuule toel linnumrda 134 sugukpset isendit.
Linnujaamad ongi osutunud heks oluliseks infoallikaks nii kiilide kui pevaliblikate rnde uurimisel, kusjuures infot annavad nii visuaal- ja radarvaatlused kui ka rndlindude pgiks kasutatavad suured mrdpnised. Kabli linnujaamas koguti mramiseks kiile 1990ndate aastate keskpaigas ning kiiliuurija Jaanika Ruusmaa tegi seal kindlaks 11 erinevat liiki. Kige arvukamaks osutus sgis-tondihobu, kelle esinemine Eestis tehti kindlaks alles 1951. aastal. Alates 2008. aastast on Kabli linnurndeuurijaid hakanud huvitama ka kiilirnde saladused, mida soodustab nii heade vlimrajate ilmumine, mis lhtuvad linnumrajate loogikast, kui ka viimastel aastatel kiilide ja lindude rndes ilmnenud sarnasused (vaata infokasti). Samuti on suur linnumrd osutunud heaks vahendiks kiirete ja raskesti ptavate suuremate kiililiikide tabamiseks, keda visuaalselt on lennul raske mrata vi thele panna.

Kiilide rnne toimub sooja ilmaga
Aastatel 20082009 on Kabli linnujaamas sgisperioodil tabatud 1884 kiiliisendit, kellest kige arvukam on lekaalukalt sgis-tondihobu (62%). Suhteliselt arvukas on ka must loigukiil (21%), kellest oli juttu eespool. sna sageli satuvad linnumrda veel harilikud loigukiilid, metsa- ja soo-tondihobud (sagedus 35%). Vhearvukad, aga regulaarselt rndel kohatavad on veel pruun tondihobu ning ranna- ja puna-loigukiil. Juhuslikult on linnumrda sattunud veel saaremaa tondihobu, phja-, kollathn- ja lik-hiilgekiil.
Et linnupnis toimib ainult sgisel, ei ole Kablis theldatud varasemate liikide, sh hariliku vesikiili rndeliikumisi.
Temperatuuritundlike liikidena on kiilide liikumisaktiivsuse heks eelduseks ka piisavalt soe ilm. Kiilide rnnet vib Kablis theldada, kui temperatuur on vhemalt 1718 kraadi ning kige enam on tabatud kiile, kui temperatuur on vhemalt 2021 soojakraadi. Vaid temperatuuri suhtes vhemtundlik metsa-tondihobu lendab tihti ka siis, kui temperatuur on alla 1015 kraadi.
Teiseks oluliseks ilmastiku omaduseks on tuule tugevus kiilid eelistavad rndeliikumiseks tuulevaikust vi nrka tuult ning liikumine toimub tuuletugevuseni kuni 1011 m/s. Suurem osa kiile sattub linnumrda lunakaarte tuultega, ksnes must-loigukiili esinemine linnujaamas on seotud peamiselt kirde- ja idatuulega.



Agu Leivits
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet