4/2010



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Mutt aednik vi aia lhkuja?

Mutt on loom, keda kik teavad, kuid vhesed tunnevad. Selline staatus on seotud tema elukorraldusega, sest suurema osa oma elust veedab mutt allpool maakamarat. Vaid mullahunnikud, mis paljudele muruspradele suurt peavalu valmistavad, viitavad muti kohalolekule. Vaatamata ebasoosingule aia- ja pllupidajate seas,
on tegemist loomaga, kes loodusliku tasakaalu silitamisel mngib oma osa.

Aeg-ajalt ajavad mutid kikude kindlustamiseks klbmatu mulla maapinnale, millest tekivad mullahunnikud. Nendel hunnikutel on lisaks jkmulla ladustamisele ka teisi lesandeid. Nimelt toimub sealt kaudu kikude hutamine, sest
vaatamata muttide erilisele kohastumisele eluks maa-all, hingavad ka nemad hku. Samuti tidavad kuhilad prgikasti rolli. Meile aga nitab kuhilate rida kikude ulatust ja suunda.

Peakiku jagab mitu perekonda
Muti kikudessteem on teline kaevandusime, millest suurem osa asetsevad kuni 15 cm, kuid mned vivad ulatuda ka poole meetri sgavusele. Kikude galeriid jagunevad nende otstarbe jrgi kaheks: peakigud ja jahikigud. Peakigud on eelkige pesakikude ja jahikikude vahelisteks hendusteedeks, mida kasutavad mitmed mutiperekonnad. Neid kike on maapinnalt raske avastada, sest seal puuduvad kuhilad, mis neid reedaksid. Tegelikult on kuhilate puudumise phjuseks asjaolu, et peakigud on reeglina vanad, mistttu on sealne pinnas kva. Jahikigud on ajutised ning neid kasutab ainult ks indiviid, nende kaevamisel tekivadki mutimullahunnikud. Kogu kikude ssteem, kus mutiperekond tegutseb, vib olla 100200 m pikk; lisaks jahija peakikudele on seal ka nn puhkamispaigad ja pesa, kuhu mutid kuhjavad kuivanud puulehti. Leidub veel nn sekundaarseid kambreid, kuhu aeg-ajalt kogutakse toiduvarusid. Vaatamata muti vikestele mtmetele on ta oma esikppadega vimeline kaevama ligi 20 m pevas. Muti liikumiskiirus on samuti muljetavaldav kikudes vib ta liikuda kiirusega 1 m/sek. Sellised kehalised harjutused nuavad aga palju energiat.

Korjab talveks vihmausse
Elus psimiseks tuleb mutil palju vaeva nha, sest pevas peab ta sma peaaegu sama palju toitu kui ise kaalub. Arvamus, et mutt on mnel potipllumehel porgandi vi peedipeenra thjaks snud, kuulub muinasjuttude valdkonda. Sellega saab hakkama vesirott ehk mgri, kes samuti kikudes tegutseb. Kui viimane on taimtoiduline, siis mutt kuulub loomtoiduliste seltskonda. Tiskasvanud mutt sb pevas ligi 100 g liha, mis koosneb peamiselt vihmaussidest. Vib elda, et muti elu keerleb mber toidu, sest suurema osa ajast veedab ta mda jahikike toitu otsides. Korraga sb mutt ra ca 20 g vihmausse, mispeale keerab ta kpad khu alla ja jb 45 tunniks magama. Selle aja jooksul seedib toit ra ning prast rkamist peab uuesti sma hakkama. Selliselt toimides sb mutt 56 korda pevas. Ilma toiduta ei pea mutt kuigi kaua vastu, piisab 17 toiduvabast tunnist ning loomake sureb nlga.
Seoses toitumisega on muti puhul kindlaks tehtud paradoksaalne nhtus suvine toidutarve on suurem kui talvel. Normaalfsioloogia seisukohast peaks olukord olema vastupidine, sest klmaga on organismi energiakulu suurem. Eriti huvitavaks teeb selle asjaolu, et mutid talveund ei maga. Tegemist on erilise kohastumusega, mis vimaldab muttidel raske talveperioodi le elada viksema energiakuluga. Talveks kogutakse toiduvarusid, mis omakorda vhendavad liigset kehalist tegevust ja sellega ka energiakulu. Nii nagu soojal ajal, koosneb ka talvisel perioodil suurem osa menst vihmaussidest. Kuidas on aga vimalik neid talveks koguda, ilma et saak rikneks vi ra ei roomaks. Meie arvates viks seda kas kuivatada, konserveerida vi klmutada, kuid muttidel on palju parem meetod toidutagavara riknemise rahoidmiseks. Vihmaussid kogutakse kokku ning et nad sahvrist ra ei pgeneks, muudab mutt ussid liikumisvimetuks, hammustades nende nrviganglionid lbi. Selliselt silib toit vrskena ning ei ole vaja karta, et see panipaigast minema roomab.
Mnikord vib juhtuda, et mitme ndala vi ka kuude kestel ei teki uusi mutimullahunnikuid. See ei thenda, et mutid on kusagile kadunud, vaid pigem seda, et kogu toit tuleb juba varem rajatud kikudest. Seega peavad vihmaussid ja putukavastsed ise muti jahikikudesse tulema. Ka antud nhtusele on mitmeid seletusi.
Arvatakse, et vihmausse meelitab kikudesse muti muskuse lhn. Teine arvamus on seotud pinnase temperatuurierinevustega. Nimelt on kikudes veidi krgem temperatuur, mis meelitab ligi muti saakloomi. Ilmselt on tde kusagil vahepeal vi eeltoodud kahe arvamuse kombinatsioonis.

Kuuvanuselt suureks mutiks
Lisaks toitumisele on muti elus veel teine oluline lesanne paljunemine. Varakevadel, kui maapinda katab veel lumi ja ues paugub pakane, algab muttidel aasta thtsaim sndmus. Erakliku eluviisiga mutiisand ja -emand paarituvad. Tiinuse tpset aega pole teada, see vib kesta kuni 2 kuud. Seetttu snnivad pojad aprilli lpust alates kuni juuni alguseni. Nii nagu teistel pisiimetajatel, on ka muti pojad pimedad, karvutud ja vga abitud. hes pesakonnas on tavaliselt 47 poega, kuid haruldased pole ka 9liikmelised lastetoad. Pojad aga arenevad vga kiiresti ning kuuvanuselt on nad sama suured kui tiskasvanud mutid. Vaatamata kiirele arengule saavutavad emasloomad sugukpsuse alles aasta prast.
Alguses kulgeb mutipere elu sbralikult ja harmooniliselt, kuid mida aeg edasi, seda rohkem on nha agressiivsuse mrke. Eriti varakult ilmnevad need isastel. Seltsimatu iseloomu prast lahkuvad noorloomad snnipaigast ning tegelevad enda territooriumi otsimise ja kindlustamisega. Mutid ei pelga ka oma liigikaaslaste murdmist ja kannibalismi, mistttu on poegade igeaegne lahkumine oluline edasise elu jtkamiseks.

Mndide alune mutile ei sobi
Kes metsas palju liigub, on kindlasti theldanud, et kuusikutes ja mnnikutes mutimullahunnikuid pole vi on vga vhe. Kuna sealne pinnas on happeline ning huumusevaene, siis pole seal ka eriti palju vihmausse ja putukaid, kes maapinnas elavad. Seevastu lehtmetsades, jeorgudes ja niitudel on nha palju muttide tegevust. Kogu tde taandub jllegi toidule, sest seal, kus pole piisavalt toitu, ei saa ka mutid elada. Mahalangenud lehed ja puud ning muu metsakdu on hea kasvupinnas vihmaussidele, mardikavastsetele ja teistele maapinnas elavatele llijalgsetele, mistttu on ka muttidel seal raelamiseks piisavalt toitu.

Mis kasu on muttidest?
Enne sellele ksimusele vastuse otsimist tuleb mainida, et kasu ja kahju on inimmaailma kategooriad, mida looduses ei eksisteeri. Seal taandub kik tasakaalule ja selle silitamisele. Nii nagu kikidel organismidel, on ka mutil siin tita oma osa. Kige otsesem rolli titmine toimub lbi tema toitumisharjumuste. Apla loomana sb ta palju vihmausse ja ka mardikavastseid, hoides nende populatsiooni tasakaalus. Teine oluline roll ilmneb muti kikude rajamisel, mille kigus tdeldakse lbi palju mulda, seda kobestades ja hutades, millest omakorda saavad kasu palju taimed. Samuti on hutatud ja kobestatud muld vajalik korraliku huumuse tekkeks. Seega vib mutti pidada omamoodi aednikuks, kes hoiab oma aia kahjuritest puhtana ning mulla kobedana.
Kunagi oli mutt jahiloom, sest tema kasukat peeti vrtuslikuks toormaterjaliks inimesele kasuka valmistamiseks. Mutte pti lksudega ning nahk nliti. he poolmantli valmistamiseks kulus paar sada mutinahka. Mood muutus ja kasukad kadusid ning kadus ka mutijaht. Nd jahivad mutte ksnes aiapidajad, kellele ei meeldi muti elukorraldus. Mutijaht aga polegi nii lihtne, nagu poes mdavate lksude petustelt lugeda vib. Mutt on vga hea haistmisega thelepanelik loom, kes jtab sageli jahimehe pika ninaga.






Jaanus Jrva
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet