1/2011



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

vapid ja loodus
Vapid ja loodus 1. Paldiski

Vanade tstusajastu eelsete linnade seast
noorimate hulka kuuluva Paldiski vapil neme
vgevaid vesiehitisi. Vapi on kinnitanud Riigikantselei 1.12.1994, kuid prit on see juba XVIII sajandi teisest poolest, keisrinna Katariina II ajast. Millest taoline vapp muulidega kas tegu on fantaasiaehitistega?

Kas Pakri lahes on kunagi olnud sarnased muulid vi on neid sinna kavandatud ja vapp vaid meenutab olnut vi kavatsetut? Vi on vapi kujundajad pannud sinna oma fantaasiaehitised, nii nagu euro rahathtedel on kujutatud ajaloolisi arhitektuuristiile, mitte olemasolevaid vi olnud ehitusi.

Vastuse leidmiseks meenutame Paldiski ajalugu. Rootsi kuningriik rajas XVII sajandil Pakri lahe kaldale sadama ja selle kaitseks rannapatarei. Koha nimi oli siis rootsipraselt Rogerwiek
vi ka Rgervik. Pakri poolsaarest lnde jvad Pakri saared kandsid rootsi keeles nime Rogoy, hiljem kirjutatuna Rag, mis eesti keeles thendavat Rukkisaart.

Meri takistas sadamaehitust
Eesti vallutanud Vene keiser Peeter I otsustas rajada Pakri lahte suure sjasadama. Selleks kavandati Pakri laht sulgeda muulidega, mis oleks olnud kindlustatud ja relvastatud. Muuli otstesse, nii Vike-Pakri saarel kui ka poolsaarel, tulnuks kantsid, saarele linn ja poolsaarele sjavelinnak. Ehitustega alustati 1718, kuid prast keisri surma aastal 1725 jid td soiku. Uuesti alustati keisrinna Jelizaveta valitsemise ajal 1746. aastal. Kuigi orjama pandi le kogu Venemaal kohaletoodud sunnitlisi ja soldateid, t ei edenenud. Nii nagu muinasloos lhkus Vanapagan sel kik, mis peval tehti, oli siin selleks lhkujaks meri sgistormide ajal ja kevad-talvise rsij abil. Valmis ehitati poolsaarel kindluse rajatised, kasarmud, garnisoni ohvitseride majad ja majandushooned, sjaveasula, laevatehas ja keisri maja. 1768. aastal lpetati ehitustd liigse kulu ja vhese tulemuse tttu. Muulide pikkus oli olnud ehitustde lpetamisel Heino Gustavsoni raamatu Tallinna vanemad merekindlused (Tallinn, 1994) andmetel 180 slda ehk 384 m mandri poolt ja 60 slda ehk 128 m Vike-Pakri saare poolt. Vahemaa on aga le kahe ja poole kilomeetri. Paldiski vapp on mlestusmrgiks merele, mida ei saa mitte igal pool inimese soovide jrgi sulgeda.

Paldiski ji halduskeskuseks
Kuid ka valminud kindlustused ei aidanud sadamat kaitsta. 1790. aasta mrtsis, kui Vene keisririik oli Rootsiga sjas, tegid rootslased dessandi ja rstasid sadama. Vene garnison oli sel ajal kasarmus maganud, sest alahinnati vaenlast ning lahinguvalmis olnud suurtkid vaikisid. Kuigi sjasadam ji tol ajal ehitamata, ei kaotanud Paldiski veel oma thtsust halduskeskusena. Vene keskvimu tugevdamiseks 1783 asehalduskorda kehtestades nimetas Katariina II Paldiski linnaks ja muutis selle ka maakonnakeskuseks. Paldiski maakond, mis ulatus Raplani, oli haldusksusena olemas kuni 1796. aastani. Jrgmisel XIX sajandil oli Paldiski vike linn, kuhu elevust tid suvitajad vi talvituvate laevade meremehed ja 1870 ka raudtee-ehitus. Elanike arv kikus 800 kuni 1000 vahel kuni II maailmasjani.

Paldiskile leiti uus nimi
Omaprane on lugu ka Paldiski nimega. Kui 1762. aastal jtkas troonile tusnud Katariina II sjasadama ehitamist, tehti tdejuhataja ettepanekul nimetada asula Jekaterinenstadtiks. Valitseja nimetas asulat aga teisiti: Baltijski Port, saksa keeles Baltischport. Prast II maailmasda on maakaardile ilmunud ks teine Baltijsk, endine Pillau Ida-Preisimaal, praeguses Kaliningradi oblastis, kus samuti asub sjavebaas. Aastani 1933 kasutati eesti keeles nimekuju Baltiski, mis siis muudeti meie keelele suuprasemaks Paldiskiks. Aga sellegagi ei jdud rahule: 1939. aasta 19. sgiskuu Pevalehest vib lugeda, et Paldiski linnavalitsus oli vastu vtnud otsuse anda linnale uus nimi Pakre. Siseministeeriumi kohanimenukogu ei nustunud sellega ja soovitas linnal valida uus nimi jrgmiste seast: Paeneeme, Padise, Laidse, Laru ja Paeste. Linnavanem Odres tegi aga volikogus ettepaneku vtta linna nimeks kas Lahe vi Paekalda. Peaaegu ksmeelselt oli volikogu hletanud Lahe poolt. Ilmselt ji nime muutmise menetlus lpuni viimata. Vimalik, et ka seetttu, et juba kuu hiljem asus Paldiskisse Punaarmee oma baasi rajama.



Vootele Hansen
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet