1/2011



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

usutlus
Tnis Saadre seest suurem Eesti

Omal ajal andis loodusajakirjade toimetus vlja auhinda Seest suurem Eesti see oli tabavalt eldud lause meie knulise, sopilise ja mitmeklgse loodusega kodumaa kohta. Geoloog ja Looduse Omnibussi giid Tnis Saadre on nd omakorda testanud, et vitel on jumet. Et juda kigisse kaunitesse Eesti paikadesse, tegi Saadre Eesti rglooduse raamatu fotode tarvis piltlikult tiiru mber maakera. Ehkki teos on paks, judis lpuks kaante vahele ksnes sajandik kigist fotodest ja kmnendik Eestimaa paikadest, kus ta kis.

Tnis, kuidas saadakse kivimeheks?
Kik lapsed, kes satuvad suurte kivide juurde, tahavad neile otsa ronida, eks mina tahtsin ka. Aga geoloogia juurde tulek oli minu puhul tegelikult vettehppamine tundmatus kohas. ppisin keemiat Tallinna tehnikalikoolis, esimene aasta oli vga huvitav, teoreetiline, aga kui teisel aastal tuli ppida puhttehnilisi distsipliine nagu niteks hammasrataste teooria, siis ma hakkasin hammasrattaid sel unes ngema ja kevadeks leidsin, et kui ma siia jn, siis ma ei tea, mis saab!
nneks oli esimesel kursusel ka Kalle Suuroja, kes lks meilt le Tartu likooli geoloogiat ppima. Mina siis mtlesin, et vib-olla lhen ka, kki see on psterngas. Midagi ma ppida tahtsin, aga mida, ma testi ei teadnud. Kandsin dokumendid le ja nneks tundsin Tartus testi, et see on koht, kus ma tahan olla. Kik meie praktikad ja matkamised, looduslhedus sobis mulle. Kivi muutus kohe sdamelhedaseks. Aga nagu eldud, minu puhul oli see testi juhus, et ma Kallega hele kursusele sattusin, vastasel juhul poleks ma teadnud, millega oma elu tita. Kalle ise kuulus nende hulka, kes juba noorest peast teadsid, et tahavad minna geoloogiat ppima. Selgituseks tol ajal veti Tartust sjavkke, kuid Tallinna poltehnilises instituudis ppijaid mitte, nnda maanduski minu nneks Kalle esialgu Tallinna Kopli rauakooli.

Lapseplv mdus pealinnas?
Olen tallinlane, aga minu lapseplve tohutu vaimustus oli seotud Otepga. Minu isa oli arheoloog ning kik suved viibisime Otepl, kus linnamel leidsid aset vljakaevamised. Otep oli minu jaoks nagu hingennistus. Kui suvel sinna sitsime ja juba Otep kirikutorn paistma hakkas, li see nagu hinges kella! Need med, loodus Tol ajal vaatasin Phja-Eesti poole sellisel plglikul pilgul, et igavene lame ala, siin pole midagi. Alles aastaid hiljem olen hakanud Phja-Eesti nappi ilu armastama. See on hoopis teistmoodi ilu. Elu jooksul on see vga sdamelhedaseks saanud.

Kus te pere Otepl elas?
Me elasime linnas, risime seal pinda. Tol ajal oli Otep sna pisikene ja selle mbruses, Phajrvel ja mgedes sai ringi kolatud ja sidetud rattaga. Tol ajal olin ka pildistamisest tohutult vlutud, tegin mbruskonnast lesvtteid.
Mul oli selline 6x6 aparaat Ljubitel, pris hea ja vike. Ostsin selle 12aastaselt kommiraha eest, mida korjasin umbes 45 aastat. See aparaat oli vga suur asi minu jaoks! Hiljem tulid alles Zorki ja Zenit.

Kas sa enne likooliminekut teadsid tpselt, millest Otep kandi med koosnesid?
Ma ei olnud selle peale ausalt eldes isegi melnud. Praegu geoloogina ringi kies nen kike hoopis teise pilguga. Loen nagu avatud raamatust, miks mingi maastik on lame, miks kusagil on knkad.

Kas vahel segab Sind ka n- geoloogi pilk, et enam ei oskagi loodust vaadata teisiti kui kihtideks lahtivetult?
Ei sega. Aga fotograafi pilk fotosid tehes segab kll. Mul oli ks periood elus, mil vaatasin kogu mbruskonda ainult lbi kaadri. kskik, kus kisin. Kui prasin pead, ngin aina kaadreid, kuidas antud paik viks pildi peal parem vlja nha. Ngin fotodena nii maastikku kui ka linnapilti. Mingil hetkel see tunne kadus ra.
Kui aga satun nd paika, kus ma tahan pilte teha, nen jlle kaadreid. Kui lhed kuhugi pildistama, oled selle asja sees ja otsid, mis ja kuidas pildile jtta. Peab tlema, et on kohti, mis nevad kihvtid vlja, aga pilti ei ole! Pole head fotomaterjali, kuigi reaalselt silmale vaadata on imeline. Eks minu piltidegi seas on palju selliseid, kus pilti ei ole, tegu on lihtsalt dokumendifotoga. Need kaks ongi iseasjad: dokumendifoto ja pilt, kus on sees midagi enamat.

Kui kaua tegid pilte rglooduse raamatu jaoks?
Esimesed pildid vtsin les ligi 10 aastat tagasi. Eellugu on veel 5 aastat varasem, mil pildistasin negatiivile, ent kehva kvaliteedi tttu viimaseid raamatusse ei lasknud. Raamatus on slaidi- ja digipildid, tohutu t oli juba nende hulgast valimine, sest kogus on neid kmneid tuhandeid. Esimese valikuga ji selale umbes tuhat pilti, millest edasi oli juba raskem valikut teha. Lisaks oli selle raamatu puhul retult keeruline otsustada objektide le, mis kaante vahele mahuvad: mida hest maakonnast vlja jtta, mida sisse vtta.

Raamatus on pankade ja paljandite krval ka sood, rabad, allikad ja jrved.
Termini rgloodus vttis kasutusele eluta looduse objektide kohta geoloogiadoktor Herbert Viiding, kes pani aluse rglooduse raamatu ehk loodusmlestiste andmebaasi koostamisele linud sajandi 1970. aastatel. Tema eluajal raamatu koostamiseni siiski ei jutud. Sood, allikad ja jrved veti rglooduse raamatu orbiiti hiljem.

Kas doktor Viidingu eesmrk oli teha vimalikult tielik loend loodusmlestistest?
Ei, ikkagi ainult valikuline loend: loodusmlestistena vime ksitleda testi iga objekti looduses neid on musttuhat. Aga andmebaasi toomise kriteeriumiks oli see, et objekt annaks n- teadusele ht-teist ja pakuks ka esteetiliselt midagi, niisiis mlemat. Esialgu olidki loendis paljandid, koopad, pinnavormid, karstialad, rndrahud ja meteoriidikraatrid. Aastaid hiljem, millalgi 1990. aastate esimesel poolel lisati nende hulka ka allikad, jrved, sood ja rabad.
rglooduse raamatu andmebaasi koostamisest vtsid osa paljud TT Geoloogia Instituudi geoloogid. Siin peab mainima Karl Mrisseppa, lo Heinsalu, Hella Kinku, eelkige aga pikki aastaid raamatu koostamist juhtinud ja selle ka lpule viinud doktor Enn Pirrust. Ndseks on rglooduse raamatu andmebaasi koondatud andmed 2528 loodusmlestise kohta.

Miks loodusmlestiste nimekirjas pole aga jgesid, kui jrved on?
Sest orud on tegelikult seal olemas, orgudes voolavad ka jed.

Kas Kasari jgi pseb siis nimekirja?
Arvan, et mitte. Aga selgitan lhemalt, mispoolest on allikad, sood ja rabad geoloogilised objektid. Allikas on suhteliselt psiv nhtus. Soode ja rabade puhul tundub esialgu kll, et need on bioloogilised objektid, miks need on siis rgloodusmlestiste loendis. Aga nende teket on phjustanud otsesed geoloogilised protsessid, seeprast. Niteks Eesti puhul vime ksida, kui palju meil tegelikult on seda rgset loodust, mis pole inimtekkeline? Vhe tegelikult. Kui me vaatleme metsi, siis enamik meie metsadest on porgandipllud ja rgmetsad on suures vhemuses, nnda on see aastasadu olnud. Ka loopealsed on ju inimese kujundatud suurel mral. Kui aga mtleme soode-rabade peale, siis need on ju tiesti rgsed. Alles viimasel sajal aastal on inimene mingil mral sekkunud nende ellu kraavitamiste ja turbakaevandamisega. rglooduse raamatusse on kantud rabad, millest osa on tekkinud juba 10 000 aastat tagasi ja on puutumatuna psinud siiani.

Mitu kilomeetrit raamatu tarvis tuli maha kia?
Raske elda, aga arvan, et tegin maakerale ringi peale kll. Kui arvestada kiki fotoreise, mille piltide hulgast valiku tegin.

Kas kmme aastat Looduse Omnibussi reise on ka aidanud raamatu snnile kaasa?
Vga palju! Ma vaatasin selle pilguga raamatu lbi ja leidsin, et ligi kolmandik pilte ongi Looduse Omnibussi reisidega tulnud. Kolmandik on siis enda situdest sndinud ja viimane kolmandik t kigus lisandunud pilte.
Esialgu oli raamatus plaanis avaldada umbes 150 pilti ja ma tahtsin, et need oleksid suuremalt le leheklje, aga kui hakkasin vaatama, et meil on 15 maakonda ja igalt poolt peaks ikka vimalikult palju objekte vlja tooma, siis lksid pildid viksemaks ja neid tuli hoopis juurde.

Kuidas on esiletstetavate loodusmlestiste arv maakondade vahel jagatud?
Pris vrdselt kahjuks ei saanud jagada. On ikkagi rida maakondi, kus eriti pilkupdvaid objekte on oluliselt rohkem kui mujal, niteks Harjumaal, Saaremaal, Ida-Virumaal, Plvamaal, Vrumaal. Kesk-Eesti maakonnad on ikkagi vaesemad. Aga pdsin leida iga maakonna jaoks raamatusse ruumi vhemalt nende kige-kigemate paikade jaoks.

Sellist raamatut, kust eestlane saab hea levaate oma maa rglooduse mlestistest, pole enne ilmunud. Kas doktor Viidingu t kajastub selles?
Tema philine mte oli siiski luua andmebaas, mis tagaks meile selle, et objektid jvad alles, et neid ei rikuta. Raamat on lihtsalt Viidingu idee ks vljendus.

Teos on alati tegija ngu. Kindlasti oleks mni teine geoloog muid paiku raamatusse pannud, omi lemmikuid
Ilmselgelt. Sber Kalle Suuroja oleks kindlasti kuidagimoodi Krdla kraatri ja Neugrundi kraatri sisse surunud. Ainult et knealuste paikade hda seisneb selles, et pildilist katet on vga raske leida, ehkki need on rmiselt thtsad objektid. Ning maakondades, kus objekte on vga palju nagu Saaremaal, Harjumaal, oleks mne teise geoloogi valik olnud teistsugune. Kui selle raamatu phiidee tahtnuks reastada Eesti kige thelepanuvrsemad loodusmlestised, oleks see olnud ka hoopis teine teos. Praegu panin rhku aga maakondade suhteliselt vrdsele esindatusele.

Tnis, kas lapseplve Otep med on ka raamatus olemas?
Jah, Oteplt on sees linnamgi ja vaated Vikeselt Munamelt ja Harimelt mbruse kuplitele.



Usutles Helen Arusoo
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet