1/2011



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

reisikiri
Sada ja rohkem tiivalki sekundis

htkki mbritses mind kummaline madal surin, mida vrtsitasid lhikesed teravad tsutsatused, vahel ka likrged trinad. Imekaunid ja imetillukesed olendid kihutasid siia-sinna, nende lendu saatev kaelamurdev huakrobaatika oli vaevu silmaga jlgitav. Alles istus linnuke oksa peal, kmnendiksekundi prast teda seal aga enam pole. Seisin avaral puurdul, kuhu oli riputatud neli suurt sdanud koolibrite ligimeelitamiseks, kolm-nelikmmend, justnagu muinasjutulise haldjarahva seast prinevat tiivulist minu mber shvimas, ja mtlesin, et kas vib he loodusesbra jaoks olla veel lummavamaid hetki.

Koolibrid on eelkige tuntud kui linnurhm, mis torkab silma erakordselt vikeste kehamtudega. Enamik liike on 612 sentimeetrit pikad ja kaaluvad 2,56,5 grammi. Kuubal elav kimalaskoolibri (Mellisuga helenae) ja Brasiilia ning Surinami metsade asukas Phaethornis ruber kaaluvad vhem kui 2 grammi, mis teeb neist maailma vikseimad linnud ja htlasi ka maakera vikseimad psisoojased loomad. Kige suurem koolibri, suurkoolibri (Patagona gigas) kaalub 1921 grammi ja on seega vheldase psukese mtu. Vrdluseks: maailma vikseim selgroogne loom, tilluke kbuskala Pandaka pygmaea kaalub ksnes 0,2 grammi.

Sugulased on suuremad
Koolibrite lhimateks sugulasteks linnuriigis on uusima sstemaatika kohaselt piiritajaid ja puispiiritajad, kuigi nende paigutamine looduse ssteemi on olnud pikka aega vaidlusalune ksimus, sest pole pris selge, kas piiritajatel ja koolibritel on olnud kunagi ka hised esivanemad vi on mlemad rhmad pika evolutsiooni kigus omandanud sarnaseid jooni nii anatoomias, kehakujus kui ka fsioloogias. Piiritajaid ja koolibreid hendavad mitmed sarnased jooned luustikus, kaelalihastikus ja selles,kuidas nrvikiud seonduvad tiivalihastega. Lisaks on DNA anals nidanud, et neil on ks hine ja unikaalne ensm. Tsiasi on aga see, et koolibreid vib tnapeval leida ainult Ameerika kontinendil, mis eraldus rgsest Gondvanast rohkem kui 100 miljoni aasta eest, piiritajaid aga kikidelt mandritelt peale Antarktika ja puispiiritajaid Kagu- Aasiast ning Indoneesiast.

Sada ja rohkem tiivalki sekundis
Mis viks olla teine ldtuntud koolibritega seonduv iserasus erakordse viksuse krval? Kllap on selleks tsiasi, et need linnukesed on suurepraselt kohastunud surulennule. Nnda nagu hmarikuliblikad surudki, hljuvad nad tiibadega kiirelt veheldes ite kohal ja joovad nektarit. Koolibri tiivalkide sageduse kohta sekundis vib leida vga erinevaid andmeid. ks Phja-Ameerika koolibriliik Archilochus colubris on pulmatantsu les saavutanud sellise tulemuse nagu 200 tiivalki sekundis, tavalisel toitumisel, mis thendab ite kohal surumist, on see nitaja viksematel liikidel 7080 ja suurematel paarikmne ringis. Ka suruliblikate tiivad ei vehi ie kohal hljudes sagedamini kui vikestel koolibritel.
Tihti ksitakse viktoriinides, et nimetage nd loom, kes suudab lennata tagurpidi. Koolibri on kahtlemata ige vastus, kuigi ka kiilid ja sirelased tulevad selle trikiga toime. Lisaks suudavad need linnud hljuda ka klgsuunas. Koolibrite unikaalne osavus tuleneb nende keha-, eelkige tiiva ehitusest. Tiivaotsad on -the katuse kujulised ja vimaldavad tiiva omanikul oma erilisi lennulihaseid kasutades liikuda hus igas suunas mrkimisvrse kiiruse ning osavusega. Helikopteri tiiviku kavandamisel on vetud ppust just koolibritelt ja kiilidelt. Koolibrite tiivavtme ehitus erineb suuresti teiste lindude omast, silmatorkav on tiiba kehaga hendava liigese liikuvus, niteks annab tiiba mber telje prata 180 kraadi ulatuses!
Lennulihased moodustavad linnukese kehakaalust he kolmandiku ja on erakordselt hsti energiaga varustatud. Meie rndlindudel niteks, kes igal kevadel ja sgisel lbivad tuhandeid kilomeetreid, on lennulihaste osakaal kehamassist mmarguselt viiendik. Kui evolutsioon on nnda palju investeerinud tiibadesse, siis on tenoselt midagi pidanud jma tagaplaanile ja nii see ka on. Koolibrite jalad lubavad neil vaid oksal istuda, kndimine ja puuvras ronimine ei tule kne allagi. Praktiliselt sama vime nha ka piiritajate juures.
limalt energiakulukas hljumine ite kohal eeldab lihaste erakordselt head hapnikuvarustust. Koolibrid hingavad minutis 300 korda, kuuma ja lmbe ilmaga lennates kuni 500 korda ja erakordsetel puhkudel isegi 1000 korda! Vrdluseks: meie kuldnokk hingab keskmiselt 30 korda ja meie ise 1418 korda minutis.
Nelja-viie grammi raskuse koolibri pevane energiavajadus on 3035 kilokalorit. Umbes sama palju energiat vajab niteks magav 70 kilogrammi raskune inimene pooles tunnis.
Et kik vajalikud kalorid kenasti ktte saada, tuleb koolibril peva jooksul lbi pristada kuni tuhat it, sest valdavalt on nende linnukeste toiduseks energiarikas iemahl. Ainuksi iemahlast jb aga vheseks, nende lindude jaoks eluliselt thtsaks suutieks on tillukesed putukad ja mblikud. Viimaste osakaal koolibrite sgilaual on umbes kmmekond protsenti ja nad on asendamatu valguallikas, ilma milleta organism ei suuda normaalselt ttada.
Nektarit imevad koolibrid oma painduva ja pika nsa keele abil, mille nsaline tipp on tavaliselt kaheks lhenenud, kumbki haru u-kujulise lbilikega. iemahl liigub keelekanalisse kapillaarju mjul, millele linnud aktiivse limpsimisega kaasa aitavad. Nokk talitleb selle keeruka pumba juures vahendina, mille abil nektarit sgitorusse pressitakse. Nokk on ka philine putukapgivahend, kusjuures pikanokalised liigid suruvad taimede kohal ja nopivad sealt llijalgseid, lhemanokalised aga hangivad saaki nagu vikesed pistrikud putukaid hust rnnates.
Eelnevast nhtub, et koolibrid elavad tepoolest vga kiiret elu. Tpev on valgest pimedani, ikka helt ielt teisele, siis lhike puhkus ja uuesti Mis juhtub aga siis, kui saabub , sest suur hulk liike elab mgedes, kus pevane temperatuurikikumine vib kndida isegi 15 kraadini? on testi raske aeg, eriti veel nii tillukesele kiire ainevahetusega loomakesele nagu koolibri. Aitab aga iidne energia kokkuhoiu strateegia, mille kasutajaid leidub pea kikides loomarhmades. Tardumus, millega kaasneb kehatemperatuuri langemine 1820 kraadini, vhendab oluliselt energiavajadust ja just sellises seisundis saadavad mda vga paljud koolibriliigid. Letargiline linnuke on kll kerge saak sel ringi hiilivatele kiskjatele, aga sellegipoolest on koolibrite evolutsioon seda vimalust toetanud. Tsi, on selgunud, et mned liigid suudavad toitu otsida ka hmarikus.
On thele pandud, et osad koolibriliigid eelistavad suuri, kellukesekujulisi rippuvaid isi, mis on sravpunased, oranid vi kollased. Teisi liike aga tmbavad ligi suured valged ied, millele annab erksust punane muster. Huvitav on siinkohal, et mainitud ied on peaaegu lhnata. Nektarit hankides kannavad linnud ietolmu helt taimelt teisele ja siit jreldub, et need taimed on teinud panuse ietolmu levitamisel just koolibritele, mitte putukatele, keda magusa lhnaga ligi meelitada. Koolibri silm on kige tundlikum just vrvispektri soojade suruvad taimede kohal ja nopivad sealt llijalgseid, lhemanokalised aga hangivad saaki nagu vikesed pistrikud putukaid hust rnnates. Eelnevast nhtub, et koolibrid elavad tepoolest vga kiiret elu. Tpev on valgest pimedani, ikka helt ielt teisele, siis lhike puhkus ja uuesti Mis juhtub aga siis, kui saabub , sest suur hulk liike elab mgedes, kus pevane temperatuurikikumine vib kndida isegi 15 kraadini? on testi raske aeg, eriti veel nii tillukesele kiire ainevahetusega loomakesele nagu koolibri. Aitab aga iidne energia kokkuhoiu strateegia, mille kasutajaid leidub pea kikides vrvide suhtes. Nagu looduses ikka, on see taas nide, kuidas aastamiljonite jooksul krvuti arenenud liikidel on tekkinud mlemale osapoolele kasulikke kohastumusi.

Riiakus on geenides
Pidevalt tagantkihutav nlg ei ole ilmselt kuigi hsti mjutanud koolibrite loomust. Nad on valdavalt solitaarsed ehk elavad ksi. Seda rhutab ka mitmete liikide ingliskeelne nimetus hermit (eremiit). Emane ja isane saavad pgusalt kokku ksnes selleks, et isane saaks sugurakke le anda. Enamasti on aga need tillukesed sdelevad olevused vgagi riiakad. Isegi seal, kus inimeste pakutavat toitu voolab ohtralt, lheb ikka ja jlle tliks.
Kui isane koolibri leiab ohtralt itseva psa, siis kib ta kiiresti ied le ja istub psa lhistele krgemale kohale, kust on vimalik jlgida lhenevaid vaenlasi ja konkurente. Kui keegi julgeb tema hoiatushdudest, teravatest trkt-trkt-trkt hlitsustest hoolimata itele lheneda, rndab linnuke sissetungijat ja algab teline hulahing nokk noka, ks kne vastu. Vahel potsatavad vitlejad tillukese sulepallina maapinnale. Uurijad on aga leidnud, et tsiseid vigastusi ei suuda linnud teineteisele tavaliselt tekitada.

Erilised pesad ja suled
Isased koolibrid paarituvad innaajal mitmete emaslindudega. Kik lejnu: pesa ehitamine, haudumine ja poegade leskasvatamine on ainuksi emase lul. Troopiliste ja subtroopiliste liikide puhul on pesitsusperiood sna umbmrane miste ning sltub enamasti vihma- ja kuivaperioodide vaheldumisest. ldiselt on pulmaaja eelduseks iterohkus. Piirkondades, kus on aastaringi ohtralt itsevaid taimi, vib ka aastaringi leida koolibripesasid. Tillukesed pesad punutakse samblavtidest, taimekiududest ja vooderdatakse pehme materjaliga. Pesad peidetakse tihedasse psastikku, vahel kinnitatakse need mblikuniite kasutades lehtede alakljele, mis pakub varju vihma eest. Pesasid vib leida mne sentimeetri krguselt kuni krgete puude latvadeni. Emaslind muneb pessa kaks valget muna, mis pole suuremad kui oad. Mune haudutakse veidi le kahe ndala, peaaegu paljad ja esialgu pimedad pojakesed aga veedavad prast koorumist pesas kuni kuu aega, krgmgedes isegi kauem. Silmad avanevad poegadel alles kahe ndala prast. Ema toidab poegi ka mnda aega prast seda, kui need on pesast lahkunud.
Isased koolibrid on enamiku liikide puhul vrvikama sulestikuga kui emased. Polgaamsete lindude puhul on see sna tavaline, sest isastel on vaja vita vimalikult rohkemate paariliste thelepanu. Vib veel thele panna, et tihedas metsas elavad liigid ei ole nii srava sulekuuega kui avatud maastike elanikud, sest uhke vlimus nib olevat argumendiks ka omavahelistes tlides toidukonkurentidega.
Koolibritele omaste iserasuste ritta kuulub ka tsiasi, et nende sulestik erineb teiste lindude omast. Nimelt puuduvad tiskasvanud lindudel udusuled, ainult pesapoegadel vib leida hreda udusulestiku. Hre sulestik on oluline kohastumus tillukeste lindude kehast eraldub aktiivse lennu ajal suur hulk soojust, mis peab kiiresti hajuma ning udusulepolster tooks kaasa koolibrite lekuumenemise.
Isaslindude kurgu all ja pealael helklevaile sulgedele annab vrvikuse sulgede fsikaline ehitus. Erilised imehukesed struktuurid suleservades murravad valguskiiri ja vrvid hakkavad mngima, kui lind oma asendit muudab. Kord helgivad suled nagu paljudest eri liiki vriskividest kokku pandud pross, siis aga kaob sra tielikult, et jrgmine sekund uuesti lahvatada. Niisugune sulestiku veiklemine muudab koolibrite mramise sna keeruliseks lesandeks. Tiivad on koolibritel valdavalt tumedad ja liketa, saba aga varieerub suuresti lhikesest labidataolisest lehvikust kuni pikkade lehvivate suliseheteni.

Kutsuda koolibri koduaeda vi mitte?
Lendavad kalliskivid on kitnud inimeste meeli teadaolevalt aastasadu ja kindlasti ka aastatuhandeid. Vanad Kesk- ja Luna-Ameerika tsivilisatsioonid, nii asteegid, maiad kui inkad, kandsid koolibrinahkadest ja sulgedest valmistatud ehteid. Nende linnukeste figuure vib leida Nazca indiaanikultuuri aegadest prit savinudel. Luna-Peruu krbeplatoode hiiglaslike jooniste seas on mitmeid, mis kujutavad kige tenosemalt just koolibreid.
Victoria-aegsel Inglismaal aga puhkes teline koolibribuum, mis paraku ti kaasa nii mnegi liigi vljasuremise. Niteks mdi Londonis 1888. aastal ainuksi hel oksjonil 37 603 koolibrinahka. Koolibrinahkade ja -sulgedega kaunistati daamide pidurivaid ja kbaraid, lisaks valmistati neist kunstlilli ja muid ruumikaunistusi ning ksvahe olid moes ka koolibrisulgedest kokku kleebitud maalid.
Arvatavasti ei ole ri koolibrinahkade ja lindude endiga ka tna lplikult minevikku vajunud, kuid enam pole see ligilhedaseltki vrreldav varasemate aegadega. Koolibrid on kik range dest kokku kleebitud maalid. Arvatavasti ei ole ri koolibrinahkade ja lindude endiga ka tna lplikult minevikku vajunud, kuid enam pole see ligilhedaseltki vrreldav varasemate aegadega. Koolibrid on kik range kaitse all ja nende vedamist hest riigist teise jlgivad vga karmid reeglid. Viimastel aegadel on phendunud linnuhuvilised ritanud osasid liike ka vangistuses pidada. Spetsialistide hinnangul vib sellist tegevust pidada positiivseks vaid juhul, kui nnda lisandub teadmisi koolibrite bioloogia kohta ning ka selle kohta, kas nnestub mnda hvimisohus olevat liiki kunstlikes oludes pidades lplikust vljasuremisest psta.
ha laiemalt levib ka maades, kus koolibreid looduses leidub, nende lisatoitmine. USAs Luna-Californias ning Arizonas ripuvad paljudes koduaedades koolibri- stmisnud. Samasuguseid vib nha ka kikjal Kesk- ja Luna-Ameerikas, eriti paikades, kus kivad loodusest huvitunud turistid. Koolibrite toitmine on lihtsam kui meie tihaste ja rohevintide toitmine talvel, sest koolibritoitu kulub nnda lisandub teadmisi koolibrite bioloogia kohta ning ka selle kohta, kas nnestub mnda hvimisohus olevat liiki kunstlikes oludes pidades lplikust vljasuremisest psta. ha laiemalt levib ka maades, kus koolibreid looduses leidub, nende lisatoitmine. USAs Luna-Californias ning Arizonas ripuvad paljudes koduaedades koolibri- stmisnud. Samasuguseid vib nha ka kikjal Kesk- ja Luna-Ameerikas, eriti paikades, kus kivad loodusest huvitunud turistid. Koolibrite toitmine on lihtsam kui meie tihaste ja rohevintide toitmine talvel, sest koolibritoitu kulub vhem ja seda on kerge valmistada. Vtta tuleb puhast vett, lahustada selles suhkrut suhtes 1:4 ning koolibritoit ongi valmis. Siis tuleb hankida toidunu ja see les riputada ning sinu aias kasvab koolibrite sagedus tunduvalt krgemale kui puutumatus rgmetsas. Iga kolme-nelja peva tagant tuleb toidunu puhtaks pesta ja uus lahus sisse kallata, sest kuuma pikese kes kipub neste halvaks minema ja seal paljunevad seened vivad ohustada lindude tervist. On ka neid, kes ei poolda koolibrite massilist toitmist, sest juba praegu on koolibrid USAs hinnanguliselt nnda hsti paljunenud, et nende arvukus letab kordades looduslikult vimaliku populatsiooni. Looduses elavate lindude kunstlik letootmine ei saa aga kunagi hsti lppeda. Kuidas tasakaalu saavutada ja kuidas lindude mdukat toitmist korraldada, seda ma ei tea. Vin aga veel kord kinnitada, et sravad linnukesed mberringi askeldamas pakuvad niduslikult kaunist vaatepilti. matus rgmetsas. Iga kolme-nelja peva tagant tuleb toidunu puhtaks pesta ja uus lahus sisse kallata, sest kuuma pikese kes kipub neste halvaks minema ja seal paljunevad seened vivad ohustada lindude tervist. On ka neid, kes ei poolda koolibrite massilist toitmist, sest juba praegu on koolibrid USAs hinnanguliselt nnda hsti paljunenud, et nende arvukus letab kordades looduslikult vimaliku populatsiooni. Looduses elavate lindude kunstlik letootmine ei saa aga kunagi hsti lppeda. Kuidas tasakaalu saavutada ja kuidas lindude mdukat toitmist korraldada, seda ma ei tea. Vin aga veel kord kinnitada, et sravad linnukesed mberringi askeldamas pakuvad niduslikult kaunist vaatepilti.

Autor tnab vljapaistvat Ecuadori lindude
tundjat, Vinicio Perezt, kelle abita oleks mnegi koolibriliigi mramine osutunud liiga keerukaks phkliks.



Indrek Rohtmets
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet