1/2011



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Loodusesbrake
Paepnnid vulkaaninitusel

Paepnnid uurisid TT Meinstituudi seismoloogilt Heidi Soosalult, mida arvata vulkaanipursetest.

Kas vulkaanid on inimestele kasulikud?
Jah, vulkaanid vivad olla kasulikud mitmel moel. Niteks tekib vulkaanipurskes uut maad juurde (kasvi saare kujul) ja vulkaanituhk tstab pllumaa viljakust. Vulkaani kuumusest saadakse geotermilist energiat, millega vib soojendada hooneid vi vett ning elektrit toota. Vulkaanide tegevusega on paljud maavarad seotud, niteks teemandid tekivad sgaval vulkaani lri sees.

Kui kuum on laava?
Maapue seest ilmuva laava kuumus on tpiliselt 800 kuni 1200 kraadi, sltudes keemilisest koostisest (mida viksem rnisisaldus, seda kuumem).

Mitme aasta jrgi vulkaanid purskavad?
Pursete sagedus sltub vulkaanist ja igasugused tsklid on vimalikud. Mned purskavad vib-olla iga mne aastakmne vi aastasaja, isegi tuhandete aastate tagant. Mned purskavad pidevalt: niteks Itaalia vulkaan Stromboli on vaikselt tegutsenud aastasadu. Hawaii vulkaan Kilauea hakkas purskama 1983. aastal ning tegutseb katkestamatult ikka ja veel. On ka vulkaane, mis purskavad vaid ks kord ja siis vaikivad igaveseks.

Kus ja millal oli viimane vulkaanipurse?
Kuskil maakeral tegutseb iga hetk mni vulkaan. Kigist pursetest ei pruugi inimesed teadlikud ollagi (kui vulkaan asub niteks merephjas vi kaugel asustatud aladest). Niteks teavitas Ameerika hendriikide geoloogiateenistus USGS, et 2011. aasta esimesel ndalal tegutsesid vulkaanid Ecuadoris, Filipiinidel, Guatemalas, Hawaiil, Indoneesias, Itaalias, Jaapanis, Kariibi mere alal, Kolumbias, Vaikse ookeani alal ja Venemaal. Kokku tegutseb praegu 18 vulkaani.

Kus ja miks hakkab vulkaan purskama?
Enne vulkaanipurset tuseb selle sees maapinna poole kuum magma ehk lessulanud kivim. See vib toimuda niteks laamade realadel, kus laamad liikuvad ksteise suhtes ja selle tagajrjel hakkab kivim sulama. Vulkaan hakkab purskama siis, kui rhk ta sees letab mbritseva kivimi tugevuse.

Kas vulkaane on ka meres?
Jah, ja neid on palju kindlasti sadu. Tpselt ei teatagi, kui palju. Neid on enamasti laamade realadel, nagu niteks Atlandi ookeani keskahelikul vi Kariibi meres.

Ksimusi esitasid koos paepnnid Stella- Maria Kangur, Stella Karolin Vender, Marri- Mariska Tammepld ja Grete Vaarmets.

Nitus on avatud urbekuu (mrtsi) lpuni.

Kas vulkaanid purskavad ka paekivi?
TT Geoloogia Instituudi vanemteaduri Tarmo Kiipliga on Paepnnid ka varem kohtunud ja temale esitatigi see teline paepnni ksimus!

Tarmo Kiipli: Paekivi on kujunenud soojades meredes settinud lubimuda kivistumisel ja sisaldab mereloomade kivistisi. Nii et vaadates kivimi tekkelugu, ei ole paekivil vulkaanidega eriti midagi hist. Eks see kivimi koostiski ole enamasti vga erinev. Vulkaanilised kivimid koosnevad rni- ja alumiiniumirikastest mineraalidest, aga paekivi kaltsiumi ja magneesiumi karbonaatsetest mineraalidest. Siiski on olemas harva esinevad magmakivimid karbonatiidid, mis on mnikord ka vulkaanidest maapinnale pursanud. Nende kivimite keemiline phikoostis vastab tpselt paekivile. Lbi kogu maailma ajaloo on teada ainult ligi 500 kohta, kus karbonatiite esineb. Lhim teadaolev asub Siilinjrvil Soomes. Seal purskas vulkaan 2,6 miljardit aastat tagasi ja praegu tegutseb selles kohas apatiidi (fosforimaagi) kaevandus. Karbonatiidid ehk vulkaanilised paekivimid on thelepanuvrsed selle poolest, et nendes esinevad fosforimaagi krval ka mitmete haruldaste metallide leiukohad. Tnapeval tegutsevatest vulkaanidest ei purska mitte kski kaltsiumi vi magneesiumi karbonaate, mis vastaks tpselt paekivi koostisele. Siiski on teada ks vulkaan Ida-Aafrikas Tansaanias Ol Donio Lengai mis purskab naatriumkarbonatiiti. Selle laava temperatuur on eripraselt ainult 500 kraadi, mis on poole madalam kui tavalistel magmadel. Samuti on laava, mis koostise poolest vastab sgisoodale, kergesti vees lahustuv ja vihmad viivad purskematerjali kiiresti vulkaani nlvadelt jgedesse ja jrvedesse.




29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet