1/2011



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Loodusesbrake
Kardinakatsed

Talv on ks pikk ja hmar aeg. Aga valgusega katsetamiseks on just nd parimad vimalused, sest liiga tugev valgus summutaks kik muud optilised efektid. Mida viksime teha soojas toas, kui vljas on pime ja klm? Eks ikka vaatame aknast vlja! Ja mida me seal neme? Tavalisi tnavalampe! Need tnavalambid on hed tnuvrsed valgusallikad spekter on ebahtlane, lambid ise vikesed ja vimsus silmale vaatamiseks paras.
Nd asumegi katsetama: selleks on vaja kardinat, lbipaistvat, tiheda koega ja samas hulist. Eriti hea oleks tehismaterjal nagu nailon, kapron vi muu selline. Kui kardin ripub akna ees ja htu on kes, siis polegi muud vaja, kui kissitada silmi ja muudkui uurida valguse saladusi. Parem oleks muidugi kasutada fotokaamerat ja suunata see lampidele. Nd suumime lampidele ja vajutame nupule. Olemegi saanud ktte oma esimese spektrogrammi! Sellelt neme, et kardin jaotab valguspunkti ehk lambi vikesteks triipudeks vi tppideks. Ja igal sellisel osal on nha spektriribad. Niisugused ribad rgivad meile lambist kiirgunud valguse koostisest ja on igal valgusallikal erinevad. Niteks kollakas-oranika tooniga tnavalambi sees on he metalli, nimelt naatriumi aurud, mis kiirgavad ainult kitsas, kollases-punases spektriosas. Nii jb ka meie spektririba hetooniliseks, punakas-orani vrviga tpikeste koguks, kus on nha kolme lampi, mis valgustasid vastasmaja ue.
Kuidas saab tavaline kardin valgust spektriribaks jagada?
See juhtub nii, sest riie koosneb ksteisele lhedal asuvatest hesuunalistest peenikestest niitidest, mille vahelt psevad valguslained lbi. Fsikas nimetatakse selliseid ribasid difraktsioonifiltriteks ja sellise klaasi millimeetrile mahub peenikesi triipe paarsada. Parimate filtrite millimeetril on aga paar tuhat riba ja nende kasutamisel saab vga tpselt mrata valgusallika spektrijooni.
Difraktsioonifiltreid kasutatakse astronoomias thtede spektrite mramiseks ja nende abil on tehtud palju suuri avastusi kosmosesgavuste uurimisel.



Aare Baumer
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet