1/2011



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

loodus kodus
Kohvipuu aknalaual

Paljud Tallinnas Narva maanteel asuva Meira vikese kontori klastajad on imestunult uurinud, kuidas on vimalik meie jahedas ja pimedavitu kliimas kasvatada imeilusaid kohvipuid ja nendelt ka igati kena saaki saada. Naerame kolleegidega tihti, et ne sellelt puult saame toorainet Aromi Mokka tarvis ja teiselt seal nurgas Kulta Katriina valmistamiseks.

On ilmselgelt viimane aeg kohalikele kohvikasvatajatele natuke nu ja npuniteid jagada, kuidas kaugest troopikast prit rna pllumajanduskultuuri meie tingimustes kasvatada.

Vaatleme lhemalt araabika kohvipuu (Coffea arabica) kasvatamist Meira kogemustest johtuvalt.
Kohvipuu puhkeb meie tingimustes ide mahlakuul-lehekuul, mil taimel lehekaenaldes asuvad iepungad paisuma hakkavad ja umbes pooleteise sentimeetri pikkusteks valgeteks kobarateks vi mnikord ka ksikult asetsevate raagudena kasvavad. Taimel selliseid muudatusi theldades vib eeldada, et paari peva prast avanevad sarika tipud ja tuppa hoovab meeldivat jasmiini meenutavat aroomi uue elu loomine on alanud! itsev kohvipuu on tnulik, kui teda paitamas kiakse ja hoolega jrele vaadatakse, et tuuletmme vi liigkuiv muld potis talle liiga tegema ei pse. Kuna itsemine ja viljade valmimine on jrk-jrguline (taimel esineb samaaegselt pungi, isi ja vikeseid viljaalgmeid), siis jtkub hoolt ja jlgimist paariks kuuks. Kohvipuu viljatp on luuvili (olgugi, et rahvasuu nimetab teda hellitavalt marjaks) ja temas areneb vlja kaks khtupidi koos asetsevat seemet, mida maakeeli kutsume kohviubadeks.

Kohvipuu vili pista mulda
Kaheksa kuu mdudes hakkavad rohelised viljad tasapisi vrvi muutma ja heksandaks elukuuks saavutavad lillakaspunase tooni. Nd on kohvimari noppimiskps, kas rstimise eesmrgil vi edasikinkimisekspaljundamiseks. Kohvipuu vili on mahlane,aga ei oma maitselt suuremat suhupistmise vrtust, olgugi, et olen kohanud ka huvilisi, kes seda lihtsalt proovimise mttes ra ei plga. Sellisel kujul potti pistes on ubadel mber idanemiseks vajalik turvaline veevaru ja viljaliha lagunemine mullas mikroorganismide mjul tagab vajaliku soojuse ja mikrokliima. Pruuniks vrvunud ja kvaks kuivanud viljade puhul ei ole katsed ube idandada senini tulemusi andnud, ilmselt kogemuste vhesuse tttu.
Tark on kohvimari pista mulda olemasoleva toalille krvale, siis ei unune mullaniiskuse jlgimine nii lihtsalt ra, kuna oma rohelist spra pead ju ikka kastma, kui mrkad lehti longu vajuvat! Eraldi potti klvamine eeldab vga ranget mulla niiskusreiimi jlgimist, ndalatepikkune kuivatamine unustamise tttu vi lekastmine viib tihti ebannestumiseni. Kannatlikkust seemne idanemisel Ubade idanemine on aeganudev protsess ja kestab tavaliselt 23 kuud, vahel ka neli vi enam. Algaja kohvikasvataja on teinekord juba muldapistetud marja selleks ajaks unustanud. Seda suurem on rmus llatus, kui hel kenal peval avastatakse niteks oma toakaske kastes tema krvalt peenikese varre otsas seismas kaks kohviuba ime on sndinud! Aga nagu ootamatu lapsesaamise puhul ikka, vib koheselt tekkida ka pisuke segadus: issand, mida ma nd teen!? Kigepealt oleks mistlik silitada rahu ja teha kindlaks, kas seemnekesta (oa koore) seest on idulehed vlja psenud. Kui see on juhtunud, nete enda ees kummagi varre tipus kahte rohelist vastastikku asetsevat lehekest. Kui ei, siis katsuge liettevaatlikult pintsette ja knekre kasutades seemnekesta avada, et lehtedel oleks hlpsam see maha heita. Nd on vaja anda taimelastele mned pevad aega kosumiseks ja pevavalgusega harjumiseks, siis saame asuda juba mberistutamise juurde. Kasutame vikeseid savipotte, kuhu pistame ettevaatlikult pinnasest soovitavalt koos mullatkikesega vlja vetud kohvitaime. Jlgige, et poti phjas oleks ava liigse kastmisvee ravooluks! Augu peale on hea asetada drenaaiks natuke fibo kergkruusa vi vikeseid kivikesi. Mullana saab kasutada tavalist kaubandusvrgus mdavat toalillemulda, mille pH tase jb vahemikku 5,06,5. Sobivad Biolani Must muld, Substrali toodetest Suvelillemuld ja Citrus. Ei sobi kaktuse- ja snajalamullad ning kasvuhoonesse meldud turbasegud.

Nuab valget ja tuulevaikset nurgakest
Pott kohvipuuga tuleks asetada valguskllasesse kohta, akna lhedusse. Hoolega tuleb jlgida, et seda akent ei kasutata eluruumide tuulutamiseks, kuna tuuletmbus puule hsti ei mju, samuti toatemperatuuri langemine alla 10 soojakraadi. Mistlik kraadivahemik viks olla 2025 C.
Igal aastal urbekuus on soovitatav taim suurusjrgu vrra laiemasse potti mber istutada, et kasvuruumi jaguks ja oodatav vimalik kohvisaak vrske toitaineterikka mulla mjul ikka kopsakam tuleks. Kui pott juba nnda laiaks paisub, et ruumipuudusel enam suuremat muretseda ei ole mtet, siis aitab 1015 cm pindmise juurekihi mahalikamine ja vrske mulla asetamine otse juurepadjale prast korralikku kastmist hakkab pika talve le elanud kohvipuu taas rmsalt vohama. Esimesi isi ja vilju vime ootama hakata alates neljandast eluaastast. Heituda ei maksa, kui pimedatel talvekuudel hakkavad taimel lehed pruuniks tmbuma ja maha kukuvad. See on loomulik kaitsereaktsioon ja kevadise vegetatsiooniperioodi alates kattuvad oksad taas rohelise rga. Kasvu hoogustamiseks saame taimele lisarammu anda vetamisega, selleks sobib pruukida vedelaid vetisesegusid toalilledele, niteks Substral Universaal, Citrus ja kenama lehestiku kujundamiseks vahelduseks ka Substral Lehtdekoratiivsetele taimedele.

Kohvipuud saab krpida
Kohvipuu kannatab ka krpimist, seega vib laeni veninud ladvaoksad julgesti aiakridega maha ligata ja mnele tuttavale lilleseadjale meeldiva llatusena ra kinkida. Looduses inimese vahelesegamiseta vib taim kasvada kuni 6 meetrit krgeks, tootmisistandustes pgatakse need umbes 34 meetri peale, siis pseb kohvikasvataja hlpsamini hooldustid tegema ja saaki koristama. Tihti on ksitud, kas kohvipuud vib suveks ue aeda vi kasvuhoonesse istutada. Seda ei saa mitte soovitada, sest kik tuttavate vastavasisulised katsed on lppenud puu hukkumisega meie kliimaolud ei ole talle siiski sobivad, isegi suvised. Kige olulisem on algaja kohvikasvataja puhul julge pealehakkamine ning teadmine, et kohvipuuga tuleb rnalt ringi kia nagu oma lapsega! Ikka hool ees ja armastus taga. Sbrad ja klalised on palunud aga tihti meie kontorist vrskeid kohvivilju kaasa ja nnda on eestimaalaste kodudes ehk juba paarsada vikest kohvipuud sirgumas. Seda kll esialgu tubastes tingimustes, kuna kliima soojenemine pllu rajamiseks sobiliku mrani tundub tnast talve vaadates veel aega vtvat.



Tiit Trolla
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet