1/2011



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Mets ja marutaud

Marutaud on ks paljudest ohtlikest zoonoosidest, mis thendab, et sellesse haigestuvad nii loomad kui inimesed. On jutud jreldusele, et selle haiguse puhul ei piisa ainuksi inimese nakatumise vltimisest, vaid marutaud tuleb ldse likvideerida.

Seetttu on hakatud vaktsineerima haiguse reservuaarperemehi rebaseid ja khrikuid. Vib oletada, et rebaste ja khrikute arvukus hakkab marutaudi kadumise jrel suurenema ning see omakorda on vimalik oht pisiimetajatele ja maaspesitsevatele lindudele. Kas see projekt on vajalik? On sellest kasu? Kas on phjust muretseda viksemate loomade ja lindude prast?

Marutaud on vaja likvideerida
Marutaud kui ge viirushaigus levib nakatunud looma sljega. Viirusele on vastuvtlikud kik psisoojased loomad, ka inimene. Viirus kahjustab nrvissteemi ja lpeb kliiniliste tunnuste vljakujunemisel nii loomal kui inimesel surmaga. Maailmas nakatub marutppe igal aastal 50 000100 000 inimest. Selle haiguse tttu suri inimene Eestis viimati 1986. aastal. Enamasti on inimesed saanud nakkuse koera-hammustuse kaudu. Eestis ei ole marutaudi likvideerimisega varem tegeletud, inimest on kaitstud ksnes koduloomade vaktsineerimisega. Kuna marutaud levib philiselt rebaste ja khrikutega, tuleb selle haiguse likvideerimiseks prata thelepanu just mainitud liikidele.
Esmakordselt vaktsineeriti rebaseid suukaudselt nnestunult veitsis 1978. aastal. Uurimistd on viinud jrelduseni, et see meetod on ainus efektiivne vimalus marutaudi krvaldamiseks rebastel ja teistel reservuaarliikidel. Eestis alustati metsloomade marutaudivastase suukaudse vaktsineerimise programmi 2005. aasta sgisel.
Rebaste ja khrikute vaktsineerimiseks kasutatakse spetsiaalseid sdapalasid, milles kalajahul phineva peibutusosa sisse on peidetud kapseldatud marutaudivaktsiin. Vikelennukite abil klvatakse sdapalad tihedusega 20 sta kilomeetri kohta. Seda tuleb teha kaks korda aastas kevadel peavad vaktsineeritud saama tiined emasloomad ja sgisel sama aasta kevadised kutsikad. Vaktsineerimist on vaja jtkata seni, kuni marutaudi enam ei diagnoosita. Kui naaberriigid Eestiga samal ajal marutaudivabaks ei saa, tuleb piirialadel vaktsineerimist jtkata. Projekti efektiivsuse hindamiseks kontrollitakse vaktsiinisda tarbimist. Seda vimaldab looma hammastesse ja luudesse ladestuv markeraine tetratskliin, mis peitub sdapalas. Lisaks kontrollitakse loomadel tekkinud immuunsust antikehade tiitri mramisega verest. Jahimeestele on vaktsineerimiskampaania efektiivsuse hindamiseks antud lesanne kttida rebaseid ja khrikuid piisav arv, vastavalt veterinaar- ja toiduameti mratud jaotuskavale 8 looma 100 km2 kohta. 2006. aastal alustati ka vereproovide kogumist marutaudi antikehade tiitri mramiseks. Aastas kogutakse 10002000 vereproovi.

Marutaud hbub
Laboratooriumis tehtud markeruuringud nitasid, kui palju rebaseid ja khrikuid olid vaktsiinista tarbinud. htlasi mrati kindlaks loomade vanus. Vanusegruppide likes oli lekaalukalt enim ktitud kuni heaastasi loomi, seda nii rebaste kui khrikute hulgas. Kigist uuringu jaoks 20052009 ktitud loomade arvust oli vaktsiinista tarbinud 87 protsenti, rebaste ja khrikute vahel olulist erinevust ei esinenud (rebaseid 89%, khrikuid 85%). Kige paremini nitab vaktsineerimise efektiivsust diagnoositud marutaudijuhtude arv. Arvestades haiguse peiteaega ning antikehade tekkimiseks kuluvat aega, vis marutaudijuhtude vhenemist vaktsineeritud alal oodata 2005. aasta detsembrist 2006. aasta jaanuarist alates. Alates 2006. aastast vhenes marutaudi esinemine mrgatavalt, haigus diagnoositi 114 loomal, neist 10% juhtudest esines eelneval aastal vaktsineeritud alal. 2007. aastal esines marutaud neljal, 2008. aastal kolmel loomal. Aastal 2009 diagnoositi marutaud ksnes kolmel rebasel Eesti-Vene maismaapiiri vahetus lheduses.

Maaspesitsevate lindude ja pisiimetajate arvukus on ohus
Toitumisharjumustest tulenevalt ohustavad rebane ja khrik philiselt maaspesitsevate lindude ja nriliste, rebane ka jneste arvukust. Kuna kigi looma- ja linnuliikide kohta loendusandmeid ei ole, toetub kesolev artikkel peamiselt kanaliste arvukuse jlgimisele. Rabap on judnud kriitilisse seisu, mne lumevaese talve jrel vib see liik tielikult kaduda. Metsise arvukus vheneb 1% aastas ja see liik vib 21. sajandi lpuks olla kadunud. Probleemiks on metsise mngu- ja elupaikade hvimine, halvad ilmastikutingimused ja looduslikud vaenlased, kelleks on nii vikekiskjad, metssead kui rvlinnud. Teder on Eestis metsisest arvukam, kuid sellelgi liigil ei lhe hsti. Peamiseks phjuseks on rvlinnud ja vikekiskjad. Laanep arvukuse languse phjuseks on nii elupaikade vhenemine kui vaenlased. Nurmkanal on elutingimused ja toidulaud korralikud, kuid probleemiks on nii kassid kui metsloomadest kiskjad. Paljud kanalised, nagu niteks laanep, teder ja metsis, on Eestis kaitsealused.

Metsislaste arvukus psib vaatamata marutaudi kadumisele
Kanaliste arvukuse muutuse tpsemaks iseloomustamiseks on tehtud jreleprimine keskkonnaministeeriumi info- ja tehnokeskusele. Sealt on saadud vljavtted laanep, metsise ja tedre viimase seitsme aasta seireandmetest, kust on nha, et metsislaste asustustihedus Eestis kigub aastate likes kllaltki vhe, kord tuseb, siis jlle langeb. Sama vib elda poegade arvu kohta. Ei saa theldada mrgatavat metsislaste asustustiheduse ega poegade arvu langust 2006. aastal, kui marutaudijuhtumite arv seoses metsloomade vaktsineerimisega tunduvalt vhenes ja seega viks rebaste ja khrikute suurenenud arvukus avaldada metsislastele negatiivset mju. Samuti on lugu jrgnevatel aastatel hegi vaadeldud linnuliigi puhul ei ole mrgata pidevat arvukuse langust, mnel aastal on neid vhem, jrgmisel vib hoopis rohkem olla.
Kuigi ei leidnud tendamist metsloomade marutaudivastase vaktsineerimise suur oht lindude ja pisiimetajate arvukusele, vib siiski arvata, et lhitulevikus vib see probleem tekkida. Seetttu pab kesolev uurimus selgitada vimalusi ohu vhendamiseks.
Eesti Jahimeeste Seltsi liige, tollane kantsler Indrek Tarand vahendas 2003. aastal enne metsloomade vaktsineerimise kampaaniat jahimeeste seltsi seisukohti, et enne ulatuslikku vaktsineerimist tuleks khriku kui vrliigi arvukus minimeerida ja rebaste arvu vhendada 1/3 vrra. Rebaseid ja khrikuid ei ktita piisavalt, sest karusnaha eest saadavad tulud letavad jahipidamise kulud. Samas vib juhtuda, et karusnaha kandmise mood muutub, nahku on vimalik pargituna silitada. Mainitud loomi saab pda kastlksudega, pidada peibutus- ja varitsusjahti ning jahti koertega.

Turg nahale motiveeriks jahimehi rohkem kttima
Praegu kehtiv jahiseadus kohustab jahipiirkonna kasutajat hoidma oma piirkonnas jahiulukite arvukuse lubatud piirides. Keskkonnaministri mruse jrgi kuuluvad nii rebane kui khrikkoer jahiulukite loetellu. Samas on jahimaakorraldusjuhendis olemas kll sraliste ja kopra minimaalse ja maksimaalse arvukuse mramise alused, kuid rebase ja khriku kohta neid ei ole. Siin vib nha puudujke seadusandluses. Nagu eelnevalt mainitud, ei ole viimastel aastatel rebaseid ja khrikuid loendatud, kigepealt tuleks teha seda.
Jahiseaduse jrgi korraldab keskkonnateenistus inimest ja kodulooma ohustavat haigust levitavate jahiulukite arvukuse vhendamist. Kuna marutaud on kahtlemata inimest ja koduloomi ohustav haigus, peaks rebaste ja khrikute arvukuse reguleerimist korraldama ja kontrollima nimetatud keskkonnateenistus.
Et saada jahimeeste hinnangut metsloomade vaktsineerimise vajalikkusele ja motiveerivad tegurid rebaste ja khrikute kttimiseks, viis artikli autor internetis Jger-online jahindusfoorumis lbi ksitluse. Ksitlusele vastas ksnes 10 jahimeest vanuses 19 kuni 62. Vastanute vhesus ei vimalda vga kindlaid jreldusi teha, kuid mingi pildi annab see siiski.
le poole, kuus vastanut, pidasid programmi vajalikuks. Negatiivse poolena toodi vlja marutaudi kui regulaatori kadumist, rebaste ja khrikute arvu suurenemist ning seelbi viksemate ulukite ja lindude arvukuse langust. Jahimehed oleksid soovinud, et neid oleks kaasatud selle projekti lbi viimisesse, pakuti vlja vaktsiinistade klvamist ksitsi. Projekti lbiviijate arvates oleks see aga vga kallis ja nuaks hulka inimesi ning head nendevahelist koordineerimist. Ksitsi levitamist viks kasutada ksnes vhesel mral ja lendamise jaoks probleemsetes piirkondades.
Jahimehi motiveeriks rohkem rebaseid ja khrikuid kttima turg nahale (40% vastanutest). Ei taheta lasta siis, kui jahisaadusega ei ole midagi peale hakata. Sama palju jahimehi vidab, et ktib mainitud loomaliike niigi. Vaid 20% vastanutest vidab, et neid motiveeriks saadav rahaline tulu. Konkreetse summa, mille prast viks rebast vi khrikut lasta, toob vlja 3 vastanut. Soovitav rahaline tulu varieerub 200500 krooni (mardatult1332 euro) vahel. Enamiku jahimeeste jaoks ei ole raha oluline. Lisamotivaatorina toodi vlja kohustus neid loomi lasta. Tulenevalt Jahiseadusest on see kohustus olemas, kuid ei ni toimivat. Et hinnata jahimeeste suhtumist marutaudi ja selle haiguse tsiduse mistmist, uuris autor ka, kui paljud neist on marutaudi vastu vaktsineeritud. Ilmnes, et vaid 20% vastanutest. Eitavalt vastanud ei pidanud seda vajalikuks, ei tunnetanud ohtu vi ei olnud sellele lihtsalt melnud. Sellest vib jreldada, et paljud jahimehed ei jaga arusaama knealuse haiguse ohtlikkusest.
Arvestades, et khrikute ja rebaste populatsioon on umbes 30 000 looma, siis ktiti sajandivahetuse paiku neid loomi selgelt liiga vhe.
Joonis 3 (leiad trkivljaandest) nitab ktitud rebaste ja khrikute arvu mrgatavat tusu viimaste aastate jooksul. Osa sellest moodustavad markeruuringuks kogutavad loomad, kuid see ei ni olevat ainus phjus mainitud liikide kttimiseks. Vimalik, et jahimehed on hakanud paremini mistma endi kui looduseregulaatorite rolli.
Jahimeeste motivatsiooni tstmiseks meldakse praegugi vlja erinevaid vimalusi. Niteks korraldati mullu konkurss Parim karusnahaktt 2010, kus pidi tooma vimalikult palju karusnahku kokkuostu. Rebase ja khriku naha hind olenevalt suurusest ja kvaliteedist kikus 150350 krooni (ligi 1019 euro) vahel. Kas see aitab motivatsiooni tsta, nitab tulevik.
Aastal 2010 Eestis marutaudi ei esinenud.



Merje Ottson
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet