1/2011



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Jljeajamise kunst

Talvel lume tulekuga avaneb meile raamat, mis jutustab loomade tegemistest pea kik. Sellisest luksusest ei oska lunamaal elavad loodusesbrad unistadagi. Tnu lumele on phjala inimeste teadmised loomadest alati mrksa phjalikumad ja tpsemad olnud.

Jljeajamine ei ole taimemramine, et kui kaasavetud taskuteatmiku abil liik mratud, saab suunduda jrgmise taime juurde. Nii on ka vahva toimida, aga jljeajamine on midagi muud. Siin vtame ette konkreetse isendi ja harutame lahti terve tema teekonna. Lhikesel talvepeval hommikust htuni he looma jlgi ajades peame endale aega varuma kuue tunniga vime saada osa ehk vaid pooltest looma istest tegemistest. Kui niigi palju. Kulub ju teiste loomade teedega ristumistel ja raskesti ligipsetavais kohtades jljerea harutamisele palju aega.

Jljerea jrgi vime saada tuttavaks konkreetse isendiga. Tema jetud mrkidest lumel on vimalik lugeda nii looma kodupiirkonna suuruse, vanuse kui tervise kohta. Samuti saada aimu tema tujudest ja mtetest. Kpajlgede asetuse ja kuju jrgi vib isegi sna tpselt arvata, mis suunas loom just sel hetkel vaatas. Ka vib mnekmneminutilise tpsusega elda, millal on loom need jljed jtnud. Koheva lumega vrskelt astutud jlg ei ole veel klmunud, nii saab sellest peene oksa vi krrega lbi vedada, ilma et tunneks mrgatavat takistust. Veidi varem tehtud jlje phi on aga juba jtunud ja selle takistuse tunneb kes oleva krrega ra. Neid phjala kttide nippe on veelgi. Igal jljeajajal omad.
Vtamegi ette mnede metsas elavate kiskjate jljeread ja toome lugejani vikese tutvustuse. Kiskjate jljeridasid on huvitav lugeda just seetttu, et nende jlgede ajamisel vib sattuda llatustele. Parimale jljehommikule on eelnenud vrske lumesajuga htu, sest siis on metsas ksnes mdunud jljed.

Saarma jlg nitab viite varvast
Saarmas on poolveelise eluviisiga, peamiselt kaladest ja konnadest toituv suurt kasvu krplane. Tema ntke keha koos sabaga vib olla meeter pikk vi isegi mnikmmend sentimeetrit pealegi. Saarma tegutsemisjlgedele vime sattuda kiksugu veekogude kallastel. Nii mererannal kui ka vikeste ojade kallastel. Kus vaid leidub lahtist vett ja js olevaid auke. Viimastel aegadel on saarma elu paremaks linud. Kaitsealust looma ei aeta enam tema hinnalise kasuka prast taga ja nii vime tema tegemisi kohata jrjest rohkemate veekogude res.
Kui leiame veekogu rest laiad ja marad, umbes keskmise koera jlje suurused knistega jljed, vivadki need kuuluda saarmale. Eristamaks neid teistest suurematest jlgedest, leiame saarma jljest viie varba jljendi. Saarma jljeread vivad olla pris mitmesugused. Kndivast saarmast jvad kikide nelja kpa jljed. Tagumistel jlgedel on siis eriti selgelt nha viie varba jljend. Kiirelt jooksva looma tagumised jljed aga satuvad esimeste jlgede sisse, tpselt nagu teistelgi krplastel. Jvad paarisjljed. Selliselt kihutanud looma jljepaaride vahe on kuni meeter. Samuti vivad kiirel liikumisel saarma jljed sna jnesejlje mustrit teha. Saarma ntke ja pikk keha ei sunni ainult hesuguseid jlgi jtma.
Enamasti on talvised jljed seotud toitumisega. Heas konna- vi kalapgikohas vib saarmas vi ta perekond veeta pris tkk aega. Kui vaba vett on vhe, vib saarmas liikuda ka pikemaid vahemaid, ka veekogu kallaste lhedal metsas. Lisaks saarma arukusele on tal ka korralik lustimeel. Teinekord ronivad saarmad kaldast les, et sealt lihtsalt rmu prast liugu lasta. Seda teevad ka ksi hulkuvad loomad.
Suvel valdavalt hmaras tegutsev loom vib talvel tegutseda terve peva nii et kui avastate vrsked jljed vi ehk ka mrke vrskest smaajast, tasub olla vagusi ja kiigata mbrust. nnekorral vib silmata jahimeest ennastki.

Naaritsa jlgi otsi kaldalt
Teine poolveelise eluviisiga krplane veekogude kallastel on mink ehk ameerika naarits. Koheva karvaga, lhikeste jalgadega looma pikkus koos sabaga jb nii poole meetri kanti.
Mingi toiduks, nagu ka saarmal, on talvisel ajal kalad ja konnad, samuti limused. Mingi kpajlg on umbes paari-kolme sentimeetrise lbimduga. Mrjal lumel on selgelt nha harali, marate varbaotste ja knistega jljed. Paksemas lumes liikudes jtab ta endast paarisjlgi. lejnud liikumisviisidel jb aga kigi nelja kpa jljend, kiiremal liikumisel jb aga sna oravale sarnane muster.
Vilgas loom ei sukeldu nii pikalt kui saarmas ja seetttu on tema edasi-tagasi jooksmise jljed kaldal rohkemaarvulised. Vike loom ei psi paigal ja sahmerdab kogu aeg ringi.
Kaldale passima jdes vib avaneda ka vimalus oma jlgipidi tagasi jooksvat looma silmata.

Nugis sb mitmekesiselt
Laanemetsas ja raiesmikel lookleb teinekord paarishpetega jljerida, kus hpete pikkuseks 5070 sentimeetrit. Kui ka kpajljed on pehme joonisega, ks kergelt teisest eespool, vime elda kindlalt, et seda rada on linud nugis.
Nugis on keskmist mtu krplane. Sale ja ntke keha on koos sabaga 5080 sentimeetrit pikk. Kpaalused kasvavad talveks karvaseks ja seetttu on ka jlg pehmema joonisega, ainult knised jtavad mrjemale lumele teravamad mrgid. Talvine, karvadega laiemaks muutunud jlg jtab mulje mrksa suuremast loomast kui nugis seda tegelikult on.
Nugise jlge on huvitav ajada. Ta liigub nii maa peal, mahalangenud tvedel kui ka puult-puule hpates, tpselt nagu oravgi. Samuti on vilka looma toidusedel rikas. Saagiks langevad nii hiired, oravad, suuremad kui viksemad linnud, teinekord ka jnesed, jne.
Tihti kaob nugise jlg mne toekama puutve juures ra. Nugis ronis puu otsa arvatavasti tukkuvat laanepd otsima ja vib edasi liikuda juba oksalt oksale hpates. Ka seda jlge on tegelikult vimalik maad mda ajada. Liikumiseks kasutatud okstelt on pudenenud siis lisaks lumele ka koorepuru ja muud sodi. Muidugi on seda ainult vaevumrgatavalt, aga kogemuste kasvades saab silm teravaks. Kui juhtub jlg kest kaduma, on targem teha mbruses ks tisring ja loota, et loom on vahepeal maapinnale tagasi tulnud ja jljerida likub tehtud ringiga. Kui pole ksil pgenemine, siis eelistab nugis ikka maapinna lhedal liikuda. Pnevaks teeb nugise jlgede ajamise ka teadmine, et loom on sna truu oma kodumetsatukale. Kui toitu jagub, siis on see vaid mni ruutkilomeeter. See teeb hlpsaks ka mitu peva sama jlje ajamise. htul pimedaga lpetatud ajamine vib ilma vahepealse lumesajuta ilmade puhul jtkuda juba hommikul, sealjuures vga teise kanti vlja judmata. Nugis poeb pevaseks ajaks kuhugi krgemale peidupaika tukkuma. Selleks sobib kas mni nes puu vi oravapesa.

Rebase jlg on sarnane vikese koera omale
Rebast neme tihedamini kui teisi kppadega metsaloomi, aga nendest silmamistest tema elu saladustesse vga kaugele edasi ei pse. Hiiri kttiv punaka kasukaga loom on loomulikult vga ilus vaatepilt, neil vaatlustel saab samuti temast paljut teada. Rebase paremaks tundma ppimiseks on ikka tarvilik vtta les mni vrske jljerida ja selle lahtiharutamisega oma pev ra sisustada.
Rebase jlg on nagu viksemal koeral, aga see jookseb sirgjooneliselt, mitte siksakiliselt nagu kodukoeral. Samuti on tema kpajlg saledama kujuga. Rebane teebki enamik ajast sellist kerget srki, kus tagajalg astub tpselt esijala jlge ja jljerida jb lumele sna sirge. Saagi poole hiilides samm lheneb ja lumele jvad kikide kppade jljed. Pgeneva rebase jljel on aga tagumiste kppade jljed esimeste omadest tugevamalt ees ja ka hpetevaheline kaugus venib le meetri, teinekord ka le kahe meetri pikaks.
Rebane toitub kigest, mis hamba alla passib. Talvel philiseks muidugi kiksugu uruhiired, lumes tukkuvad kanalised, kallastel veelinnud. Hea meelega toitub ka raipest. Parematel pevadel peidab lejgid lume alla, et kehvemate ilmade korral need les otsida.
Neist kigist, sgipoolise poolest eelistatud kohtadest lbisrkivatel jlgedel vime pris huvitavate avastuste peale sattuda.

Ka khriku jlgi leiab talvel
Rebasele sarnase kujuga, kergelt viksema kpajljega, aga hoopis teistsuguse jljerea autor on khrik. Khrikud vajuvad meil talviti muidugi talveunne, kui aga sgisel kogutud rasvavarud on jnud napiks vi on mni tbi kallale tulnud, saab lhikeste jalgadega koerlasest hulkur. Vimaluse korral peetakse hiirejahti, aga kontrollitakse ka jahimeeste seastmisplatse ja teisi kindlaid kohti, kus raibet vi muud toitu vib leiduda. Kohmaka khriku jljel on huvitav muster. Kord ks jalg ees, kord teine jalg ees. Sik-sak, kordamda. Kiiremal srgil aga lheb jljerida sirgemaks, nhes vlja sama moodi kui rebasel.

Ilvese jljed otsivad metskitsi
Mnel heal peval vib le meie metsaraja kulgeda aga suurte ja mmarguste jlgede tee. Jljed oleks just nagu suure koera omad, aga varbajlg koera jaoks liiga harali ja mar, knisejljend puudub ldse. Kui jlje ldpilt sarnaneb ka kodukassi jljepildiga, siis ongi siit linud meie metsade suur kass ilves. Isasilvese jlg vib olla mehe kmbla laiune, enamasti aga ikka nii 8sentimeetrise lbimduga.
Ilvese jlge reedab teinekord ka huvitav muster. hema lume korral astub tagumine jalg esimesest ette ja jvad pikisuunalised paarisjljed. Kui nd tmmata mtteline joon piki kogu jljerida, siis jvad hed paarisjljed hele poole joont, teised teisele poole. Emasloomal ja poegadel jb jljesamm veidi alla poole meetri. Suurtel isastel on see poole meetri kandis kuni paarkmmend sentimeetrit le. Paksema lume korral asetab ka ilves oma tagajala tpselt esimese jala jlje sisse.
Ilvese teekond piirab tenoliselt metsa neid osi, kus armastavad koguneda metskitsed. Metskits ongi meie ilvese ks olulisem talvine saakloom. Ilvesel on vga terav kuulmine ja need kuulatamiseks tehtud seisakud on jlgede jrgi loetavad. Kui prast sellist seisakut on ilvese muidu ttakas samm muutunud lhemaks vi on ta hoopis teise suuna valinud, vime tenoliselt hakata lugema suure kassi jrjekordset jahiplaani. Ilves ei jaksa oma saaki pikalt taga ajada. Tema kavalus seisneb tpses hiilimises ja kiirel rnnakul.

Soovitusi algajale
Jlgede ajamiseks peab varuma piisavalt aega, ei tohiks olla kuhugi kiiret ega muid segavaid mtteid peas. Metsa peaks minema kindlasti ksi. Thelepanu ja meeled peavad ju ainult jlgedele keskenduma. Kindlasti oleks vhegi suurema ja tundmatuma metsa puhul vajalik vtta kaasa kompass, laetud telefon, kaart ja leivakott. Nina maas, metsateid mitte kasutades vib ige siht kergelt kest kaduda. Parim on jljektti mngida ikka oma kodumetsas. Metsas, mida tunned vi oled otsustanud mitmete aastate vltel tundma ppida. Kodumets ei peagi algama oma maja tagant. Ka suures linnas elades saab looduse paremaks tundma ppimiseks kindlad metsad vlja valida ja koduseks vantsida.



Mats Kangur
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet