1/2011



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Vanatdi vedas le mere salapiiritust, aga lapselaps hakkas jrveuurijaks

Eesti Maalikooli Pllumajandus- ja
keskkonnainstituudi Limnoloogiakeskuse
vanemteaduri, hdrobioloog Reet Laugaste jutu pani kirja Juhani Pttsepp.

Olen linnalaps, Tallinna tdruk. Ajal, mida mletama hakkan, olin kuueaastane ja Teine maailmasda oli just lppenud, elasime vanalinnas Mrivahe tnaval.
Olen kik vanalinna keldrid ja pningud lbi roninud, aga ega seal suurt midagi peale tuvisnniku ei olnud. hel pningul oli hulk filmirulle, ei tea, mis filmid need olid, ja Olevimel oli hoov, kus seisid kaks kahurit.

Isa Aleksander ttas raudteetehastes, elasime kitsas hiskorteris, aga meie elus oli mingi meresoon. Mrivahe tnavas kis sageli merejutt.
Ema vanemad olid hiidlased. Mitte Kpu vandiraiujad, aga kannatliku seltsi hiidlased, Krgessaare kandist. Vanaisa Joosep Niggol oli tuuker ehk tuukur, nagu toona eldi. Hrrasmees.
Ta oli Kroonlinnast salaja Eestisse opteerunud, he laeva pilsivees, tuukrilikonnas. Elasid nad Kalarannas, Vikeses Patareis.
1923. aasta julude ajal kutsuti teda hiidlaste vrke pstma. Just jululaupeval, kui vanaisa pani kaunistust kuuse tippu, oli teda otsima tuldud.
Vanaema oli veel telnud, et ei ole kodus, aga vanaisa oli ra kuulnud ja lubanud minna. Juluehe oli veel katki plksatanud.

Omaaegne ajaleht kirjutab: Tuuker Niggol oli linud 2000 marga eest pstma kmmet tuhandet marka rohkem kalavrgud kalameeste snade jrele pole maksnud.
Leht teatab, et tuuker hukkus Paljassaare juures, jalg oli miiniketi klge kinni jnud, ja saabas oli tal jalast ra tulnud.
Niggol oli Wene aegse tuukrite kooli lpetanud, ja oli siin tuntud kui ks parematest jududest omal alal. Ainukesteks nrkusteks loeti temal, et tema liig ettevtlik oli ja sealjuures liig vhe ettevaatlik.

Vanaema de Kristiina oli ttanud laevakokana ja vedanud salapiiritust. Tema juttudes seal Mrivahe tnaval liikusid ikka piirituseplaskud, tal olid suured pildialbumid fotodega kaugetest sadamatest ja inglise kuningate kroonimisest.
ks prast sda Rootsi linud sugulane, ema tdittar Emmi andis mulle palju aega hiljem teada, et Kristiina piiritusevedamise pksid on Stockholmi piiritusemuuseumis vljas. Lksin neid vaatama, kui Rootsi juhtusin, see oli juba taasiseseisvuse ajal.
Muuseumis sai levaate piiritusetootmisest, vis tilgutada endale maitsmiseks jooke, aga Kristiina pkse ma ei ninud kusagil, ei hakanud ksima ka.

Luidja lepiku istutaja petas taimi korjama
Kui laevakokk Kristiina oli igavene vinge krihvel, siis vanaema Maria oli vaikne ja leebe.
Temaga korjasime Toompea nlvalt kortslehti, Lilleklas raudteetammilt takjajuurikaid ja Migu metsast tedremaranaid (seal on praegu uuselamurajoon). Luidja lepiku istutaja petas taimi Kui laevakokk Kristiina oli igavene vinge krihvel, siis vanaema Maria
Nd ei soovitata raudteelt taimi korjata lid ja vrgid, aga siis korjasime. Vanaema loputas takjajuure leotisega juukseid ja mina loputasin ka. Olin siis algkooli tdruk. Vannituba meil ei olnud, pesime juukseid kgis, suure valge pesukausi sees. Vanaema Maria vist enne keetis neid takjajuuri kausi sees.
See turukorv, millega kisime taimi korjamas, on mul alles, seal seisavad vanad pildid.
Eks kortslehtedest keedeti teed. Vanaemal oli ravimtaimede raamat, sealt ta vaatas. Mingit leotist pidin ka ninna tmbama, aga see vist kll ige vrk ei olnud.
Ma ei mleta, milleks me korjasime tedremarana juurikaid, aga kui ma juba elasin ja ttasin Vrtsjrve limnoloogiajaamas, kis vanaema klas ja oli vga vaimustatud, et tedremaranad kasvavad sealkandis, ja korjaski neid. Ta elas saja-aastaseks.
Kaugelt rohkem kui sada aastat vana on ndseks ka looduskaitsealune Luidja sanglepik, mida mu vanaema koolilapsena istutas. Ta oli sndinud 1886. aastal ja prit sealt lhedalt Paope klast.
Sanglepikut istutati, et luited ra ei lheks. Nd on Luidja sanglepad ilusadsuured, olen kinud vaatamas.

Lapse oma kiviktaimla
Mrivahe tnaval ma kogu aeg rkisin, et oleks meil ometi ks pisikene aialapike. Kust ma selle soovi vtsin?
Kui olin 13aastane, kolisime Nmmele. Seal oli samuti hiskorter, aga maja mber laius hsti suur krunt.
Rajasin kiviktaimla, naabritdrukutelt sain taimi, lapsed vahetasid neid. Kivirikud, mgisibulad olid, kadakkaer. Maasikapeenar oli ka.
See oli tielik paradiis. Mustikad ja pohlad kasvasid sain taimi, lapsed vahetasid neid. Kivirikud, mgisibulad olid, kadakkaer. Maasikapeenar oli ka. See oli tielik paradiis. Mustikad ja pohlad kasvasid mndide all nd on seal millegiprast ngesed ja lemmaltsad.
Istusime naabrilastega nelja-viiekesi puu otsas: knelesime, mngisime snamnge ja laulsime tollal lauldi ldse tohutult palju.
Pihlaka ja kase vahel oli meil pandud istumispalk. Olen ldse suur ronija, hiljem riistvimlemist teinud, roninud ka meie uurimislaeva Bioloog mastitippu. Lihtsalt rmu prast.
Suvedest on meelde jnud need ajad, kui olin isapoolse vanaema Juuli juures Vike-Maarja vallas Kiltsi jaama ligidal vabapidamisel keegi ei sundinud pesema ega magama. Meenuvad ka pioneerilaagrid, kus mindi kll rivis sma, aga laagri mber olid ilusad paigad. Saadjrve res Kukulinnas pdsime vhki. Sklast anti korvid, meie korjasime need jrvest vhki tis ja viisime prast sklasse tagasi.
Valkla pioneerilaagrist phjarannikult on meelde jnud rand. Hetked, kui tuul on htul vaikinud ja meri rahulik. Mnnid ja meri. See on mul silma ees. Niteks Inglismaa rannad, kus olen hiljem kinud, mulle sellega vrreldes ei meeldi.

Juhendaja Erich Kukk
Mu ema Lydia oli purjetaja, sitis svertpaadiga. hel sgisel lks paat Aegna saare lhedal mber ja ta oli kaua vees. Hiljem hakkasid liigesed valutama ja ta ei saanud enam niipalju merd sita.
Minul oli hirmus tahtmine merele minna, oleksin hinge ra andnud, kui oleks merekooli minna saanud, aga sel ajal tdrukuid merekooli ei vetud. Lksin Tallinna 4. keskkooli.
Meie klassis ei olnud mitte htki komnoort. Kui venelasest klassijuhataja tles: time teile kultuuri, siis hakkasid pilased klassis nii kvasti karjuma, et aknaklaasid klirisesid.
Oma bioloogiapetajat ma isegi ei mleta. Koolis oli kll elavnurk, aga see oli thtis hoopis seetttu, et sealt sai lilletaimi virutada.
Lpetasin keskkooli 1958. aastal.
Alguses tahtsin minna geoloogiat ppima, romantika vrk, aga geolooge veti toona Tartu likooli ainult viis inimest kursusele. Minul medalit ei olnud, millega oleks geoloogiasse sisse saanud.
Tegelikult tahtsin minna aiandust ppima, aga ei tahtnud agronoomia teaduskonda, mille all aiandus oli. Nii siis lksin bioloogiasse.
Meid oli kursusel kaheksa tdrukut ja kolmteist poissi. Lrmakas kursus. Kui kisime sgisel majandis abiks, saatis kolhoosi Oktoobri Vit esimees meie kohta udse kaebekirja.
Vetikad tulid juhuslikult. Sbranna Ilme Tenson lks meie hilisema juhendaja algoloog Erich Kuke juurde ja ei tahtnud ksi minna.
Erich Kukel oli likooli botaanikaaia teisel korrusel pisikene kumku. Ruumipuudusel istusid klalised soojas ahjukapis. Laual olid mned vanad saksakeelsed mrajad, 1915. aastast, oli ka hilisemaid, venekeelseid.
Erich Kuke juhendamisel saime vetikatest esimesed teadmised.

Erich Kukk on eesti hdrobioloogidest parim taksonoom, ainus, keda saab testi nimetada algoloogiks, kes testi tunneb vetikaliike. Meie teised oleme koloogid ja phjalik liikide tundmine kipub tahaplaanile jma. Meil oli vga hea rnivetikate spetsialist Maia Pork. Mina tegin tema juhendamisel kursuset Matsalu lahest kogutud rnivetikatest. Maia td jtkab edukalt Sirje Vilbaste.

Hletades Peipsi rannikul
Judsime koos Ilmega Peipsi rde 1959. aasta suvel, prast esimest kursust. Oli jutt, et Tiirikoja hdrometeoroloogiajaam Mustvee lhedal saab uue laeva, millega vime Peipsile pseda.
Sitsime Mustveesse, jaam oli laeva saanud kll, aga midagi oli vaja seal mber ehitada.
Jime majale jaama pningule. Otsustasime omal kel piki Peipsi rannikut ringi hletada. Tegimegi seda, meid sidutasid juhuslikud veoautod ja mootorrattad, nii elasime terve ndala vi rohkem.
Mrasin ra kaelus-penikeele, Aino Kalda oli botaanikapraktikumis petanud mrajat kasutama. Mul oli tookord taimemraja kaasas ja on siiamaani, kui vljas kime. Vlismaale sattudes pan puudpsad igal juhul ra mrata. Mind lihtsalt huvitab.
Kisin kord koos Tarmo Timmiga vlismaal oligoheetide ehk vheharjasusside smpoosionil ja seal ks hiinlane ksis, mis eriala inimene ma olen, et kogu aeg kiki taimi uurin. Tema imestus oli siiras, kui kuulis, et olen hdrobioloog.
Tookord, 1959. aastal Tiirikojale minnes oli meil muidugi planktonivrk ka kaasas. Lksime jalgupidi vette ja selusime. Proovid panime vikestesse kummikorgiga penitsilliinipudelitesse.
Sgisel oli huvitav vaadata ja mrata.
Jrgmisel aastal saime ka laeva peale.
Kolmandal kursusel pidi toona otsustama, millega hakkad tegelema. Meie valisime hdrobioloogia.
2009. aastal oli Eesti Looduseuurijate Seltsi kokkutulek Mustvees. Siis vtsin ka jrvest proovi, samast kohast, kust 50 aastat varem.
Ilme Tenson lks hiljem tle Plula kalakasvatusse, leidis endale Virumaalt mehe, Eduard Posti ja koos rajasid nad Vilde kolhoosile Aravuse kalakasvatuse.
Mind suunati aastaks Hiiumaale petajaks. Alguses mrati Kina keskkooli, kohapeal selgus, et Kinas ei olegi keskkooli. Haridusosakonnast eldi lhed Lauka 8-klassilisse kooli. Peigmees Kalle ji mandrile, oli aspirantuuris, ja ka mina teadsin, et lhen edasi aspirantuuri.
Pidin Laukal andma bioloogiat, aga ka ajalugu, keemiat ja vimlemist. Kisin Hiiumaalt Tartu aspirantuuri sisseastumiseksameid tegemas. Need lksid hsti, aasta lppedes tulin tagasi Tartusse.
Mned Lauka kooli 8. klassi poisid-tdrukud kirjutasid mulle veel mitu aastat tagantjrele.

Keskendu hele rhmale
Mina ei ole teadlasetp, olen naturalist. Mind huvitab loodus, aga see on alles teaduse esimene aste, kust asi peab lahti minema. Paljud kvad loodusteadlased on aga tnapeval sellised, kes loodusest vhe teavad. Viis aastat teed hte projekti, viis aastat teist. Teatud tasemele judes saab lbi ilma tegeliku loodusetundmiseta.
Ei ole enam selliseid inimesi, kes 40 aastat mikroskoobi taga istuksid ja he rhma liike mraksid. Mujal maailmas teevad mikroskoobitid laborandid ja osa tst teevad uued automaatsed andmeloendajad.
Inglise algoloogide keskmine vanus on 60 aastat, aga seal leidub ka 8090aastaseid, vga hid looduse ja liikide tundjaid.
kolooge on meil jalaga segada. Minu soovitus on: spetsialiseeruge hele kindlale rhmale ja ppige seda tundma lbi ja lhki. Nutavad td teed ra ja siis istud veel peale selle ja teed seda, mis sind huvitab.
Mni selline hull inimene leidub eeskujuks. Meie Vrtsjrve hdrobioloogidest tunneb Helle Memets vga hsti veetaimi. Ja vheharjasusside alal on vga kva Tarmo Timm, igast ilma otsast saadetakse oligoheete mramiseks. See, et ta on sinnamaale judnud, nuab jah, kindlat inimtpi. Pead oskama kannatada lpmatuseni mikroskoobi taga istuda, see on seotud teatud temperamendiga. Ja see t ei pruugi toita

Kas vetikaid viks ra tunda ka ilma mikroskoobita? Sinivetikakolooniad on kas sinakad pallikesed (Gloeotrichia), tillukesed pulgakujulised Aphanizomenoni kimbud vi korrapratud Anabaena ja Microcystise kgarikud. Kogenud kolleeg Lundi likoolist Gertrud Cronberg tunneb koldvetikaperekondi lhna jrgi

Rm vetikate vaatamisest
Mulle valmistab vee peal viibimine alati rmu. Olen veele linud kskik millise ilmaga. Osad kolleegid on laboriinimesed, mina olen vlitinimene.
Teadsin bioloogiat ppima minnes ja aspirantuuri astudes, et hakkan vljas kima, materjali koguma ja ka mrama. Proovid on aastate jrgi sorteeritud. Keegi ksib, palun otsi vlja need ja need jrved, siis otsin les
Diplomits Peipsi jrve vetikatest Erich Kuke juhendamisel oli mainitud 700 liiki. Nd sisaldab Peipsi vetikate nimestik umbes 1200 liiki, viks sisaldada 2000 liiki, kui oleks vimalik liigilise koosseisu uurimisega phjalikumalt tegeleda.
Kui ma kuskile veekogu rde satun, vtan ikka sealt pudeliga vett kaasa. Kas ma kohe seda proovi vaatan, ei ole oluline, sest konserveerin proovi, aga kik proovid, mis olen vtnud, vaatan raudselt lbi.

29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet