3/2012



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Matkarada
Prangli - saar loodus-ja kultuurihuvilisele

Kui argirutiin hakkab muutuma talumatuks ning tekib soov kogeda midagi tavaprasest elust erinevat, ei pea alati ette vtma vga pikka reisi.
Vahel piisab sellestki, kui end Tallinna kesklinnast Leppneeme sadamasse toimetad, et Pranglile minevale alusele astuda, ning juba tunnipikkuse meresidu jrel end hoopis teistsuguses meretaguses maailmas avastad.

Eriti vib juhuslikul reisimehel vedada aga siis, kui tnu kivi otsa sitnud suurema liinilaeva dokisolekule on reisijaid taas vedamas vana mainekas postipaat Helge, mis tnu tugevale avamerelainetusele Prangli ning Aksi saare vahelises salmes (vikeses vinas)
ja Pranglist ida poole jval avamerel
ka korraliku meresiduelamuse kindlustab. Juliselt laineid murdes, laeva les-alla pillutades juab reisiline veepritsmetest mrja, kuid siiski nnelikuna Prangli saare idakaldal asuvasse Kelnase sadamasse.

Priit Kuusk on vlja arvutanud, et Tallinna kesklinnast on Leppneeme sadamasse 19 ja sealt Kelnase sadamasse veel 16 kilomeetrit.

Nime rootsi pritolu
Sageli arvatakse, et Prangli saare nimetus tuleneb tuntud baltisaksa misnike suguvsa von Wrangelite nimest. Selle nimega on tepoolest otseselt seotud mitmed teised Prangli-nimelised kohanimed Eestis (saksa keeles on saare nimi olnud traditsiooniliselt Wrangelsholm). Paraku pole Prangli saar von Wrangelitele kunagi kuulunud. Praeguseks ajaks ldiselt omaksvetud arusaama kohaselt seostatakse saare nime rootsi keelega. Wrng thendab rootsi keeles kversaart ning kver saare phiprofiil ka vaieldamatult on. Igal juhul on Pranglit esimest korda kirjalikes allikates mainitud 1387. aastal ning seda just Rango nime all. Saare asukate algsest rootsi pritolust knelevad selget keelt ka perekonnanimed (Puustrm, Talstrm, Einberg, Preiholm jne), kuigi eestistumine on siin ilmselt juba sna varakult aset leidnud. Naisi on Pranglile toodud nii Eesti-poolselt mandrilt kui ka Soome rannikult, seetttu on kohalik kogukond olnud snagi elujuline ning on ks vheseid Eesti vikesaarte kogukondi, mis on psinud elujulisena ka 21. sajandil.

Peremrgid psivad
Praegu elab saarel alla 100 psielaniku, suvel on asukate arv ilmselt tnu siin suvekodu omavatele inimeste ja turistidele kohati mitmekordnegi, kuid see nib olevat looduse seisukohalt veel optimaalne koormus. Raske on ettegi kujutada seda, et millalgi linud sajandi alguses olevat saarel alaliselt elanud isegi 500600 inimest (Gustav Vilbaste ra toodud arvu 700800 tuleb pidada ilmselt siiski liialduseks). Igal juhul eksisteeris enne sda omaette Prangli vald, mis hlmas lisaks peasaarele (Suur-Pranglile) ka tookord veel asustatud Aksi (ehk Vike-Prangli).
Plispranglilaste keelgi on omanoline, intonatsioonilt meenutab see kohati natuke saare murrakut, kuid leksikas esineb ksikuid soomeprasusi (tie, suo, niem, kova, etsima, vaanima, potkama, pergama jne). Vanadelt eelmise sajandi algusepoole fotodel (kas vi nendel, mida on avaldanud Gustav Vilbaste) paistab enamik saarest lage olema. Enne Teist maailmasda elas saarel pidevalt le 400 inimese ning veidi le kuue ruutkilomeetri suurune saar oli ks Eesti tihedamini asustatud maapiirkondi, mistttu iga maalapp oli pllu- vi karjamaana arvel. Nd on loodus saanud taas mitmedki tookord kultuuristatud maastikud enda vimusesse vtta.
Praegu on Pranglil kool, pood, rahvamaja, tervishoiupunkt, raamatukogu, postkontor, muuseum, muuhulgas ka ratsutamisteenust pakkuv puutkoda ning isegi oma baar (kuulus Must Luuk koos saare ainsa valgusfooriga). Ehk siis kik olulisem, mis he elujulise ja autonoomse kogukonna funktsioneerimiseks vajalik. 2011. aasta suvel sai Kelnase sadama lhedusse rajatud ka kummulioleva paadi sarnane klakoda. Saare plistel peredel on kigil silinud oma peremrgid, millega vanasti randauhutud haakrikku (kohalikus keeles laarik) ja palke mrgistati. Neid teatakse ja osalt on need ka tnasel peval kasutusel. Peremrki nnestus silmata niteks Mardi talu vraval.

Teenistused ka talutares
Prangli kirik, mis sai oma praegusele asukohale 1848. aastal pstitatud, asub Lneklast natuke maad edela poole Rivimaa poolsaarel. Muude allikate krval tendab seda ka samal aastal Tallinnas trkitud ja praegu ksnes Tartu Ajalooarhiivis teada olev pisitrkis pealkirjaga Laulud, Pranggli saare pha Lauritsa ue kabeli phitsemise pval laulda. Tuulelipul olev aastaarv 1860 thistab aga kiriku esimest renoveerimist. Tegemist vis ilmselt olla tormikahjustustega. Igal juhul thistati seda sndmust 1910. aastal kabeli uuendamise 50. aastapevana, mille puhul Jelhtme pastor Oskar Tomberg vist ldse esimese eestikeelse saare ajaloo trkkida lasi. Primuse jrgi on teada vhemalt kolme varasema kiriku vi kabeli aseme olemasolu saarel, mingil ajal on jumalateenistusi peetud ka talutares. ks neist kohtadest saare idarannikul kannab tnaseni Vanakabeli neeme nime.
Aastaid oli Prangli kirik Jelhtme koguduse abikirik vi pigem kabel, praegu haldab kirikut juba omaette kogudus. Huvitav on see, et ka tnasel peval peetakse talvel suurte klmadega jumalateenistusi talutares, niteks Otsa talus Idaotsa klas.

Eripalgelisi metsatukki
Pranglil on saare suhtelist viksust arvestades ikkagi mrkimisvrselt mitmekesine loodus. Kogu asustus paikneb poolkaarena saare keskosas kulgeva, kohati liiva, kohati munakivide osaliselt sillutatud peatee res. Aegade jooksul on siin asuvad kolm kla: Kelnase (nimi tuleneb ilmselt rootsi nimest Kellns = Allikaneem), Idakla ja Lnekla sisuliselt kokku, htseks asustuskonglomeraadiks kasvanud. Piki peamist tanumat kndides knelevad ksnes sildid sellest, et oled judnud hest klast teise. Lneklas ja kohati mujalgi suubub see saare peatee kenasti maaliliste kiviaedade vahele. Kui aga sellelt asustuspoolkaarelt, mille moodustavad enamasti mlemal pool peateed kord hajali, kord taas kompaktsemalt paiknevad elamised, vaid paarkmmend meetrit krvale pigata, vib end leida metsast, mille ilme on kohati sna erinev.
Lne pool leidub ka rannakadastikku ja paju- vi lepavserikke. Kuid enamasti on saar kaetud siiski mnnimetsaga, kord on tegemist luidetel kasvava rannamnniku, siis jlle kllaltki laialdaselt levinud ilusa palumetsaga, mis paiguti isegi natuke laaneilmeliseks muutub. Mnes kohas, niteks Kelnase sadama lhedal kasvab jndrikke, vhemalt sajandivanuseid rannamnde. Kagupoolsel poolsaarel leidub kukemarjanmmesid ja metsaaluseid ilmestavad kohati sna ulatuslikud pdrasamblikupadjandid. Puhtast ja snagi puutumata loodusest kneleb ka asjaolu, et Prangli on he snajalgtaime phja-raunjalg (Asplenium septentrionale) ainus leiukoht Eestis. Paika hoiavad kohalikud elanikud kiivalt saladuses.

Kihulased ning rebased
Saare lnerannikul, loodesse kaarduva Loo otsa ja edelasse suunatud Rivimaa poolsaare vahel levivad mrjad rannaniidud ja roostikud. Siinses madalmeres leidub erineva veeseisuga erinev arv satelliitsaarekesi, mille vrra saare pindala tnasel pevalgi kasvab. Suuremad neist (Tiirloo, Seinakari) on kunagi olnud kasutusel saarlaste kartulimaana. Kohati on metsa vahel pisikesi soiseid lapikesi vi ka parajaid suviti kuivana seisvaid lohukesi, mis kevaditi enamasti ikka pisikeste tiigikestena toimivad. Paraku on sraste pisimageveekogude rohkus saare mnes (eelkige lnepoolses osas) toonud kaasa suvise sskede, parmude ja kihulaste uputuse.
Saare juhuslik klaline peab vereimejatega vitluseks varuma lihtsalt natuke kannutust. Heino Gustavson, Rainer Malmsaar ja Einart Talstrm kirjutasid 1979. aastal Pranglile phendatud raamatukeses, et saare elanike jutu jrgi olevat saar kevadeti pisikesi sisalikke tis. Tundub, et tegemist peaks olema siiski noorte, just sja oma moonde lpetanud sama aasta vesilikupoegadega. Igal juhul ht srast loomakest nnestus siinkirjutajal saarel kohata ja ka pildistada. Aegade jooksul on le j tulnud isenditest siginenud saarele palju rebaseid, kes kohalike jutu kohaselt olevat tnaseks hvitanud saarelt praktiliselt kik jnesed ning siilid.

Kiviaedade saar
Saare luna- vi pigem kagukaldal on teliselt ilus liivarand, idarannikul aga lheb meri supleja jaoks sna ruttu sgavaks, kuigi tsisemat suplemist segavad arvukad rndrahnud, millest mned veest vljagi ei paista. Avamerele avatud idarannikul vib sageli ka sna tavalise tuulega pris korralik laine randa la.
Kusagil siinsamas saare lhedal leiduvad meiepoolse Soome lahe ranniku kige sgavamad, kuni 130 m ulatuvad svikud.
Kagurannikul vhemal mral, eriti laialdaselt aga Prangli phjaosas (nn Loo otsal) laiuvad stepilaadsed, vhese liivtarnast ja liiv-vareskaerast koosneva taimkattega liivikud, mille ksikuid madalaid knkaid pseb tuul sna vabalt vormima. Phjaranniku stepis vib kohati leida ka vanade kiviaedade jnuseid, mis kneleb selget keelt ajast, mil saare elanikkond praegusest mitmeid kordi suurem oli. Kiviaedu on saarel ldse palju, kuid erinevalt paest laotud kompaktsetest Saaremaa kiviaedadest, on Prangli kiviaiad ehitatud ksnes maratest rnikiviveeristest. Kohati on kivid laotudki vaid hes reas, mistttu niisugused auursed kivipiirded, millest valguski lbi paistab, tunduvad sna kipakad.

Loomasuurused laudad
Prangli vanad traditsioonilised talumajad pole olnud kunagi vga suured. Plised ued on enamasti ka sna kompaktsed. Siin-seal vib kohata pris vanu puitmajakesi, millest mned on ka oma mtmetelt sna pisikesed. Isegi sedavrd, et nende otstarvet on teinekord raske mistatada. Mned neist on saunad, teised aga ilmselt lihtsalt kuurikesed, millest osa nivad olevat suisa le 100 aasta vanad. Saareelanikud ise armastavad naljatada, et ka laudad tehti saarel pisikesed selleks, et loomadel soojem oleks. Praeguseks on Harjumaa Muuseumi teadurid asunud neid majakesi phjalikumalt uurima. Prangli muuseumis nidati mulle ka ht kige vikesemat maja, mis oli veidi koerakuudist suurem. Muuseumijuhataja jutu jrgi pidavat see olema seanuumamise majake, milles siga mnda aega liikumatult peeti.

Rand sjapgenikele
Prangli on ks neid vheseid kohti Eestis, kus leidub looduslikku maagaasi. Esmakordselt 1924 ja seejrel 1940. aastatel teostati siin rida puurimisi ja graniitse alusphjani vlja judmata hakkas puuraugust maapinnale tusma metaan, mis on ilmselt tekkinud hel jvaheajal alusphjasvikutesse kogunenud orgaanilise ainese krimise tagajrjel. Kohalikud elanikud nitavad meelsasti turistile seda Eesti tingimustes tepoolest erilist kohta, kus vajaduse ja soovi korral kas vi kartuleid looduslikul tulel kpsetada vib. Teine Prangli kuulsam vaatamisvrsus, Eestiranna kalmistu saare kagu suunas eenduval poolsaarel on seotud traagiliste sndmustega 1941. aasta augusti lpus, mil nukogude okupatsioonivimude rekvireeritud aurik Eestirand Punaarmeesse mobiliseerituid Leningradi vedama asus. Keri saare lhedal sai laev pommitamise tagajrjel viga, misjrel laeva kapten Boris Nelke tuhandete mobiliseeritute elu pstmiseks laeva Prangli idarannikul lhedale madalikule juhtis. Pommitamise tagajrjel hukkunud maeti sinnasamma mnnimetsa alla ning lejnud mobiliseeritud psesid koju. Laevavrakk seisis Prangli rannas kuni 1946. aastani, mil see lammutamisele pukseeriti.

See on testi imeline saar, kust vib leida nii pea puutumatut ja eriilmelist loodust kui ka kohalikku kultuuri ja suhtlust, kui selle jrele peaks vajadus tekkima. Vide, et saarele saab vajaduse korral he pevaga tiiru peale teha, on kll ilmne liialdus. Avastada on siin vgagi palju ja hoolimata praegugi niliselt tihedast asustusest on vimalik leida kohti, kus loodus rahulikult omaette olla saab.



Mait Talts
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet