3/2012



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Usutlus
Kuidas sallida rndavat leopardi?

Olgu see elevandi- vi metsseakari, kes tambib segi kogu pllu, olgu see leopard vi hunt, kes hiilib klla ja rndab mngivaid lapsi. Olgu see hindu vi eestlane, loomulikult kihvatab inimeses kttemaks. Just sedasorti konfliktide lahendamine on sdameasjaks India looduskaitsjale Krithi Karanthile. Ja selgub,
et sallivuse osas on Indiast ppida ka tuhat korda viksemal Eestil.

Tegelete inimeste ja loomade vaheliste konfliktide ennetamise ja lahendamisega, mida olete nimetanud India looduskaitse heks
peamiseks lesandeks. Kuidas seda saavutada?

Kui kaob sallivus looduse suhtes, on sellel vga tsised tagajrjed. ks oluline asi on rahaline kompensatsioon. Indial kulub selle vlja maksmiseks juhtumi jrel tihti kuus kuud kuni aasta. Kui keegi on kaotanud oma ainsa lehma vi hullem veel, pereliikme, tekitavad sellised viivitused vljamaksmisel loomulikult frustratsiooni ja sallimatust. ks lesanne on rahade vljamaksmist parandada, selle nimel tehakse pingutusi, kuigi raha ise ei ole kuigi suur.

on ks vimalus, kuid kuidas muuta mtteviisi?
Kultuuriliselt on India kllalt salliv. Olen uurinud 25 suurimetaja levilat viimase 150 aasta jooksul ja leidnud, et praegu on see piiratud aladega, mis on tuntud salliva suhtumise poolest loodusesse. Usun, et sallivus on meie loomuses, kuid noorem plvkond, eriti linnaelanikud on loodusest vrdumas.
Inimesed ei ki vljas, vaid istuvad vidinate taga. Kuid linlaste puhul on sidet loodusega vhemasti vimalik suurendada, inimeste puhul, kes neil aladel aga elavad ja kelle igapevaelu konfliktid mjutavad, tuleb probleemidele lahendus leida. Inimese ja looduse konfliktid ei ole midagi uut, need on eksisteerinud sama kaua kui inimesed. Kuid meil Indias ei ole veel head levaadet, kus need aset leiavad kus on rohkemate ja kus vhemate konfliktidega alad. Kui on aimu, kus need on, saab sagedaste konfliktidega aladel neid leevendada juba enne juhtumist. Seda pole raske teha ja see ei maksa palju.

Mis on indialaste sallivuse tagamaad?
Mnel pool on see seotud religiooniga ja taimetoitlusega. Mnel pool, kui klaelanikelt ksida, miks te ktte ei maksa, klavad vga lihtsad selgitused. Niteks: loomad on alati siin elanud ja see on nende kodu sama palju kui meie oma. Mnede liikide puhul on ka usuline seos. Niteks elevandid ks meie jumal (Ganea, toim) on elevandipine.

Olen lugenud, millised nipid on kasutusel Aafrikas. Niteks hoiavad pllurtes peetavad mesilastarud elevante eemal. Vi istutatakse teatud taimi, mis samuti kahjureid peletavad.Kas Indias on midagi sarnast kasutusel?
tehtud lihtsaid asju, niteks valgete riidetkkide riputamine piirdeaiale. Valge peletab loomi, mnikord on see pris thus. Kuid sltub liigist.
Kui rndavad sead, saab kahjustada vaid vike osa saagist, samal ajal kui elevandid suudavad hvitada kogu saagi. Seega varieerub inimeste sallivus ka liigiti. Leopardid ja elevandid on need, kellele enim soovitakse ktte maksta.

Miks neid siis ei sallita?
Leoparde rnnatakse kige rohkem, sest nad tulevad metsast vlja. Mu kolleegid, kes praegu saatjatega kraede abil leopardide liikumist jlgivad, nevad, et paljud tegutsevad kaitsealadest vljaspool. Nad on pldudel, tulevad siti kladesse, npates sigu ja koeri. Nad saavad sellise saagiga hakkama ja paistab, et ei tunne vajadust olla kaitsealadel. Minu koduosariigis kuuleme igal ndalal vhemalt hest-kahest metsast vlja tulnud leopardiga seotud vahejuhtumist. hel kaitsealal, kus mni aasta tagasi ttasin, tuli leopard metsast vlja ja tappis kaks last. Kuue kuu jooksul tapeti seal aladel kttemaksuks 22 leopardi ja ikka ei teatud, kas saadi ktte see ige, lapsed tapnud loom. Selliseid asju peame ennetama.

Kui thtis on selle juures meedia?
Teeme Indias meediaga tihedat koostd. Kui tekib konflikt ja eriti kui sellega kaasneb inimese vigastus vi surm, on esimene reaktsioon avaldada foto ja kajastada asja negatiivses vtmes. Aastate jooksul oleme ajakirjanikke endaga kaasa vtnud, nitamaks neile, et on olemas laiem pilt ja olulisem lugu selle kohta, miks see loom metsast vlja tuli. Niteks kuna tal ei ole seal eluruumi vi on juhtumas midagi muud. Ei ole tarvis, et ilmuks laiemast kontekstist vlja rebitud negatiivne kild. Teeme meediaga tihedat koostd ja mnel pool oleme tnu sellele suutnud arenguid peatada, niteks kaevanduste rajamist.

Eks konfliktide ks phjus ongi ju see, et inimesed nutavad enda tegemise jaoks looduselt aina enam ruumi. Kujutan ette, et 1,17 miljardi elanikuga Indias on see eriti terav.
Hda pole ksnes linnade laienemisega, palju on muutusi ka maakasutuses. Vetakse ette suuremahulisi arendusi, ehitatakse teid, rajatakse elektriliine, mis thendab, et tkeldatakse kaitsealasid, killustatakse maastikke, mis on niigi killustunud. Ja loomulikult intensiivistub ka pllumajandus.
Samas on niteks kohviistanduste kohta teada, et need soosivad elurikkust ja metsloomade liikumist rohkem kui niteks teeistandused. Loomade liikumist soodustavad maakasutusviisid ja aedade pstitamata jtmine on lihtsad vtted, mida saab ja tuleks kasutada.

Tavaliselt soovitakse looduse paremaks kaitsmiseks luua uusi kaitsealasid vi seniseid kaitsealasid laiendada, kuid seal, kus inimesi niigi palju, nib see tnapeval tihti sna vimatuna.
Jah, India on selle elav nide. Meil on kaitse all ainult kolm protsenti pindalast ning kaitsealade laiendamiseks vi uute asutamiseks palju maad pole. Kuid ks viis seda siiski saavutada ongi kaitsealade piiridel olevate suurte istanduste abil.

Kas India kogemust annab ka mujal, niteks meil Eestis rakendada?
Olen ninud uuringuid Norra ja Rootsi hundijahi kohta. See on jlle teine rmus, kus on alles palju loodust, kus kunagi oli palju loomi, kuid nd on suurem osa kadunud. Ma arvan, et vahe on suur just sallivuse klje pealt. Kui vaadata loomade ajaloolist levikut Phja-Euroopas, siis neme sallimatust niteks huntide suhtes. Sallivuse edendamine on ks suur tegemist vajav asi.

Kuidas mjutada tnapeva linnainimeste kitumist, kes on seni hunti vi tiigrit ninudki ksnes pildilt vi televiisorist? >br>ks mu uurimisprojekte vaatles loodusturismi mju kaitsealadele. Indias kuulub linnastunud keskklassi 300 miljonit inimest, seda on sama palju kui USAs elanikke. Neil on raha ja nad tahavad looduskauneid paiku nha. Mis on hea, sest me soovime, et linnarahvas neid paiku neks. Kuid vhe meldakse, milline on turismi mju.

Suur osa turismist kardetavasti ei olegi loodust hoidev, vaid pigem aitab hvimisele kaasa.
Turism on omamoodi kahe teraga mk. Selget vastust ei ole, sest turismi on ka vaja. Igal indialasel on igus tunda huvi oma maa looduse vastu. Kuid tuleb melda tagajrgedele, mida sa turistina kaasa tood. Tihti arvavad inimesed, et kui saavad kaitseala klastades teha tiigrist pilti, on nende retk korda linud. Et ilusate fotode tegemine on piisav panus looduskaitsesse. Minu jaoks ei ole see panus. Tore on teha ilusaid fotosid, kuid looduse kaitsmine nuab enamat. Tuleb nha laiemat pilti.
Inimestel on looduskaitse ksimustest vhe aimu. Olles uurinud turismi mju kmnel India kaitsealal, nen, et turismirajatisi pidavatel inimestel on vga vhe looduskaitse-eetikat. Kiki huvitab ainult kasumimarginaal ning turismist saadav raha ei lhe tagasi kaitsealale ja neile inimestele, kes seal elavad ja konflikte kogevad. Ma saan aru, et turismi eesmrk on kasumi teenimine, kuid kaitsealale tuleb ka midagi tagasi anda. Tuleb kaasata kohalikke elanikke, et ei tekiks vastuseisu, mida kohtame paljudes paikades.

Kuidas India tiigritel lheb?
Tiiger on Indias looduskaitse ikoon, ta kidab miljardite inimeste meeli. Suurem osa inimestest, teiste seas ka minu isa, kes on tiigreid uurinud 3040 aastat, pavad olukorda nidata mustades vrvides. Minu arvates nad unustavad, et kuigi paljudes paikades on need loomad ohustatud, on mujal, niteks Ghattides olukord paranemas. Seal, kus 1960. ja 1970. aastatel oli vga vhe loomi alles, on kaitsealade loomine ja seaduste vastuvtmine mju avaldanud. Ma ei usu musti stsenaariume, tuleb panustada thusale tle.

Millised on vimalused, kas piisab ainult looduskaitsealadest?
Tiigrite puhul on peamine testi vahetu t, selle tagamine, et kaitsealad oleksid kaitstud. Kuid oluline tegur on ka saakloomade kadumine. On liike, mida ktitakse palju ja kui saakloomade arvukust tabab kollaps, jrgnevad tiigrid ige pea. Seega pole thtis ainult tiigrite endi kaitse, vaid ka nende liikide kaitse, millest nad sltuvad.
Ohustatud liikidega kaubitsemist peetakse tihti phjuseks, miks tiigrite arvukus vheneb, kuid minu arvates on see vaid ks phjus. Saakloomade kadumine on tpselt sama oluline phjus.



Arko Olesk
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet