Elusolendite liike jääb maailmas üha vähemaks, nagu ka keeli. Uue uuringu järgi on nüüd paremini ilmnenud, et need kaks suundumust ei ole omavahel seotud üksnes pinnapealse sarnasuse kaudu, vaid on kohati lausa põimunud. Uuringu autorite väitel kõneldakse 70 protsenti maailma keeltest just neis paigus, kus ka liigiline mitmekesisus on kõige suurem. Andmeanalüüs näitab, et piirkondades, kus elurikkus hävib, käib alla ka keele- ja kultuuririkkus, vahendasid Vikerraadio teadusuudised 14. lehekuul. Larry Gorenflo Pennsylvania osariigiülikoolist ja ta kolleegid kirjutavad Ameerika riikliku teadusakadeemia toimetistes (PNAS), et kui bioloogide hinnangul hävib meie ajal igal aastal tuhat korda rohkem liike kui üle aegade keskmiselt, siis keeleteadlaste ennustuse järgi kaob sajandi lõpuks 50 kuni 90 protsenti praegu kõneldavatest keeltest. Elurikkuse ja keelerikkuse ning nende kahanemise seost on tõdetud varasemateski teadusuuringutes, nüüdne paistab aga silma senisest suurema üksikasjalikkusega. Gorenflo sõnul hakkab üha rohkem biolooge ja ökolooge mõistma, et ka inimesed on elurikaste ökosüsteemide osa.
|