3/2012



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Raamaturott
Soovitan filmi ja raamatut , Doug Saunders, Arrival City,

Arvatavalt oktoobris 2011 letas planeedi Maa rahvaarv seitsme miljardi piiri. RO prognoosib, et linna- ja maaelanike arv vrdsustub aastal 2020 ja linnaelanikkonna osakaal kasvab veelgi. Enam kui kaks miljardit inimest asub lhikmnenditel elama maalt linnadesse.
Arvatakse, et maal on parem elada, seal on maa ja toit omast kest vtta, pole tiheda kooselamise tttu kiiresti levivaid haigusi ning valitseb ldiselt tervislikum keskkond. Uuringute tulemused nitavad midagi muud. Maarahva elu sltub ilmastikust, kallitest ja piiratud kttesaadavusega vetistest ja taimekaitsevahenditest. Ksitsit pole kerge ja toodangut ei nnestu turustada. Maa ei kuulugi enamasti selle harijale. Aasias ja Aafrikas on maaelanikud sattunud sotsiaalsesse lksu, kust ainsaks vljapsuks ongi maalt linna minek. Neid protsesse kirjeldabki Doug Saunders oma raamatus Arrival City. Autor vaatleb linnakesi, mis on maaelanikele esimeseks kannakinnitamise kohaks. Enamasti on need suurlinnade realad. Sellest ka raamatu pealkiri, mida viks tlkida kui saabujate linn.
Jutuks tulevad ka lhiajaloosndmused Pariisis ja Londonis, kus sissernnanute ja vimude vahelised pinged kasvasid le veristeks jukatsumisteks, mille tagajrjel vhenes kigi linnaelanike turvatunne.
Saunders peab esmathtsaks eelduseks, et maad saaks osta ja ma ning edasi prandada. Rentnikuseisus ei anna vimalust parandada oma eluaset, saada paremat haridust, arstiabi ning tasuvamat td. Oma ri on ks peamisi vimalusi, selle edukus sltub autori arvates ka linnaplaneerimisest. Nn saabujate linnas peaks saama tnava rsetes hoonetes esimesel korrusel risid pidada, krgematel korrustel aga paikneksid eluruumid. Selleks, et saabujate linn ei getostuks, peab valitsus aegsasti sekkuma. Ilma hdavajaliku taristuta (teed, bussiliiklus, elekter, joogivesi ja kanalisatsioon, aga ka koolid) on oht, et relinnad muutuvad isoleerituks, ebaturvaliseks, haiguste levialaks ning koolihariduseta elanike kasvulavaks, kuhu vim ei ulatu.

Raamatuautor kirjeldab linnastumist konkreetsete juhtumite ja paljude inimsaatuste kaudu. Ta pstitab ka ksimuse, kas pole linnad just need paigad, mis vastavad paremini sstva arengu eesmrkidele. Ressursside
thusam kasutamine ja parem arstiabi vimaldab tervemat ja pikemat elu. Samuti annab linn parema juurdepsu kultuurile, parema koolihariduse, vimaldab leida tasuvamat td, viimane omakorda loob vimaluse paremaks
elujrjeks. Samas ei saa unustada, et
linnaelanike toit tuleb endiselt maalt.
Kuigi, jah, linnastki saab ju joogivett
ammutada ja sealsamas ka reovett puhastada ning jtmeid pletada.
Kuigi linnad on mitmes mttes efektiivsemad,
on neil ka oma varjukljed. Linnas kaotavad inimesed sideme inspireeriva loodusega. Nad ei saa hingata puhast hku, peavad elama mra sees
jms. Saundersi snum on, et kuivrd
linnastumist pidurda ei saa, tuleks selle
korraldamisega tegeleda ssteemselt ja ettevaatavalt. Vaata ka intervjuud
autoriga: http://arrivalcity.net/video.



Kaja Peterson, Sstva Eesti Instituudi programmijuht
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet