Suvi on soojuse-, päikese- ja rännuaeg.
Kel jalad, see kõnnib, kel tiivad, see lendab.
Aga kui tiibu ei ole ja ikka tahaks lennata?
Kohe väga sooviks lennata, et näha
uusi maid, saaks kaugemale näljastest
sugulastest ja vastu uutele võimalustele.

Üks edukas tiibadeta lendaja, kes huvitub kaugetest paikadest on väike ämblik Eresidae perekonnast. Ta kasutab võrguniitidel hõljumiseks tõusvaid õhuvoole.

Oma lapsepõlve veedab ta nõmmel või rabas, ajades oma igapäevaseid asju ja valmistudes elu esimeseks ja kõige tähtsamaks reisiks.

Ta sööb ja joob, mida võrk püüab, puhkab jahedatel öödel ja soojendab end päikesepaistel. Nii kasvab see väike reisimees, kuni ühel soojal päeval ütleb loodus: „Aeg on käes, sind oodatakse.” Nüüd ronib ta järjest kõrgemale, sinna, kus tuuled on valla.

Siis teebki meie sõber oma liimipaunad lahti ning tõmbab sealt välja pika niidi. See heljub tuules ja lehvib kord siia-, kord sinnapoole. Kuid ei ole veel õige hetk käes – ta hoiab esijalgadega okkast kinni ja ootab,kuni päike kütab maapinna soojaks. Nüüd lõpuks on tunda tõusvaid õhuvoole ja see on õige hetk reisi alustamiseks, mis muudab kogu tema elu!

Nii mõtlesin minagi rabas jalutades ja kujutlesin end pikkade ja tugevate köitega kinnitet, hõljumas soojal kesksuvisel päeval üle Eesti ja hüüdmas alla tervitusi Maridele, Jüridele, Jaanidele ja kõigile teistele, kel puhkuste ja reiside aeg.

Aga ikkagi, kuidas seda lendu järele saaks teha?

Selleks võtame ühe liimipulga ja kuumutame seda liimipüstoliga. Mina kasutasin esimesel kuumutamisel gaasipõletit, aga see oli natuke liiast, sest kogu pulk sulas lihtsalt ära.

Niisiis, väikese harjutamisega saab valmistada päris pikad, mitmemeetrised niidid. Hea tahtmise juures valmivad veelgi pikemad liimilohed, et saaksime õhku tõsta meie väikese reisimehe.
Mänguämbliku saad meisterdada näiteks linnusulest või kuivanud heina väikestest tükikestest.

Nüüd kinnitame reisija loheniidi külge, ootame tõusvaid õhuvoolusid ja hoplaa, pikk reis ongi alanud!

Head meisterdamist!