3/2012



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Tartaroses ja Styxi jel

Poisikesena Helsingi alustes kikudes kolanud ja suurtki punkrisse muukinud Soome kunstnik Jussi Kivi (53) pole oma kombeid kunagi unarusse jtnud.

Soome maastikukunstnik Jussi Kivi, kes sel kevadel ti oma maastikufotod Prnu Linnagalerii Kunstnike Majja, harrastab kirglikult matkamist ning on vlutud maastikest ja kaevandustest, kuhu tavainimesed vabatahtlikult jalutama ei kipu. Jussi suudab oma pikaks stitud sriajaga nhtavale tuua ka rikutud looduse uinunud kaunispooli. Jussi (must)kunstiliseks leivanumbriks on romantilised fotod ja kaardid. Teistest maastikukunstnikest eristab teda ehk teadustegevust matkiv loomeprotsess kaunite fotode saamiseks tegeleb ta eelnevalt phjaliku uurimistga.

Kui ma laps olin, kisime suvel alati matkamas. Kord avastasime sbraga Helsingis he rauduksega maa-aluse punkri, kuid pris viksena me ei julgenud sinna siseneda. Suuremana samasse kanti sattudes oli punkri uks juba lukku pandud ja me ritasime seda lahti viilida, kuid poole peal tdinesime ra. Kunagi hiljem avastasime, et keegi oli meie t lpuni viinud ja kui punkrisse sisenesime, ngime, et seal oli vaid ks esimese ilmasja aegne vene suurtkk.

Maa-alune Kuu
Retki loodusesse vtab Jussi vga tsiselt. Enne matkakoti pakkimist kogub ta sihtkohaga parima vimaliku suhte loomiseks infot rahvusarhiivist, raamatukogust, netist ja isegi kaitseministeeriumist, kui vaja. Olgu need vanad kaardid, legendid vi kuulujutud. Mida salaprasem, ohtlikum ja rpasem paik, seda parem. Niteks on Prnu linnagaleriis vljas fotod, kaardid ja joonistused ka tema kige viimaselt ekspeditsioonilt veel tegutsevasse lubjakivikaevandusse Soomes, kuhu ta kavatseb ige pea ka tagasi prduda ja mille asukoha ohutuse mttes saladuses hoiab. See oli kui reis Kuule, meenutab mees.
Kisin seal noortega, kes arvavad end olevat surematud. Sisenedes tuli meil lbida ohtlik, lahtiste kivimrakatega labrint ... See on vga suur kaevandus, le saja meetri krguste saalidega, umbes nagu Jules Verne kirjeldas oma reisiraamatutes. Kaevanduse 1960. aastatest prit plaanid leidsin arhiivist.
Vanad kaevandused tituvad tavaliselt veega, kuid ttavasse kaevandusse psesime kuiva jalaga. Helsingi all on sama suured, veega titunud saalid, kuhu sain sisse alles puasel 2005. aasta suvel. See on maagiline koht keset linna, kuid vesi ei lase sinna inimesi ligi. Ostsin just sel phjusel kalamehe pksid ja saapad, millega maa all poolest kerest saati vees sumbata.

Vaatles Eestit puu otsast
Jussi Kivi underground tegemisi vetakse meelsasti ka mainstreami phe. Seda kinnitab kasvi kunstniku osalemine 2009 Veneetsia biennaalil, kus talle kulusid marjaks ra Sillame hest maa-alusest punkrist ptsatud hallitavad nukaaegsed tsiviilkaitsenituse atribuudid gaasimaskid, evakuatsiooniplaanid, plastikust mdapaisetega ked ja muu taoline.
Kunagi arheoloogilistel vljakaevamistel osalenud Jussi on oma kaartidel kujutanud tihti esemeid, mis lasevad aimata ka koobaste lhiajalugu. Niteks on neil kujutatud, kus asus kunstniku koopas viibimise ajal prandaaluse diskori helipult vi kuhu oli paigutatud asotsiaali raudvoodi ning tulease. Kivi ei tee tsiseltvetavat teadustd, vaid nn uurivat kunsti, kuigi mlema tegevuse puhul vib loometee ja tulemus olla sarnased. Vahe on selles, et teadusts pole bluff lubatud. Muide, Kivi on esinenud Tallinna Kunstihoones ka taevase ufoteemalise vljapanekuga.

Liiga tsiviliseeritud Soome
"Koobastes ei ole ma mingeid vihjeid riitustele kohanud, satanism on Soomest nagu kadunud ja ufojutte seal ka ei usuta. 1980ndate lpus tegin he ufoteemalise nituse, mis ei olnud kunstiprojekt. See oli ajal, kui Kotkasse ehitati ufomaja, disainiti kollane fututalo, rgib Kivi.
Enamiku Jussi tde inspiratsiooniallikas on olnud Soome (Kivikko teater, Mustavuori, Vuosaari, Korsviki kirik jne), aga ta on rnnanud ka Komimaal ja Kreekas, Eestist (Laagri, Paldiski, Keila, Sillame, Piusa jne) rkimata. Kunstimaiastele on ta koostanud lausa reisijuhi (Kaunotaiteellinen erretkeilyopas, 2004), milles kirjeldab teiste seas ka mnd neist eelmainitud paikadest.
Kahjutundega mainib mees, et Soome metsadesse on pea vimatu eksida, sest iga poole kilomeetri tagant juab ikka mnele autoteele vlja.
Soome on muutunud liiga tsiviliseerituks, see levib kahjuks ka Eestis. Minu lapseplve metsad on muutunud steriilseteks parkideks. Metsad on tis autoteid, sest igal pool tehakse metsaraiet. Kui tahad minna korralikku metsa, siis pead sitma Helsingist vhemalt 600 km eemale. See koht on Kuhmos, Vene piiri lhedal. Teise sellise paiga leiab Lapimaalt.

Kolm kolpa
Jussi maastikud ja kaardid tunduvad seintel ohutumad kui tegelikkuses. Niteks Kreeka Tartarose ehk maa-aluse prgu skeemidel on viited salaprasesse ladina keelde tlgitud, et ksnes vhesed taipaksid, kui ohtlik seal tegelikult on. Isegi kolm kolpa tunduvad tema prgukaardil pigem romantilisena, kui hoiatusena eriti ohtliku ettevtmise eest, millesse igaks meist, nii nagu Jussi sbradki, oleksid vinud sattuda ja sinna oma elu jtta.
Olen lbi lugenud kik kaevandusi puudutavad ksikirjad, kuid sellest, et kaevanduses vib ette tulla ka hapnikupuudust, pole juttu mitte heski neist. Juhtus nii, et Tartarose mahajetud ja luukidega suletud kaevandusse visatud hguv tuhk oli aeglaselt pledes hapniku ruumidest vlja imenud ja see, mis meeste pead maa all uimaseks tegi ning sdame pksuma pani, polnud mitte pnevusest tekkinud adrenaliini tulv, vaid hapnikuvaegus ning lemrane ssihappegaas, meenutab Jussi.
Kreeka mtoloogiast on Jussi nitusel leval veel teinegi kaart maa-alusest Styxi jest, kuhu suubuvad lhedaloleva linna kempsude virtsaveed ning mille kaldaliival, kohal, kus jgi maa peale ilmub, pevasel ajal inimesed pikest vtavad. Soovijad leiavad kaardi jrgi selle beachi kindlasti les!

Mediteeriv mees
Pshhoanaltik viks Jussi tdest mndagi vlja lugeda. Tumedatel piltidel tuleb inimest tikutulega taga otsida, kuigi lhemal uurimisel on need autori enda nol tihti seal ka kirbusuuruses olemas. (Jussi lubas, et inimene ilmub tema teostesse siis, kui ta on selle kujutamist rohkem harjutanud.) Kunstniku hel nnestunud metsafotol ongi Jussi ise, sarnaselt oma lemmikkunstniku Caspar David Friedrichi (17741840) maaliga Wanderer ber dem Nebelmeer, seljaga kaamera poole, taamal Helsingi linnatulede taustal traataiaga ristatud krkjatesse kasvanud (haisev) sonn ja metsatukk. Mediteeriv mees justkui tahab elda, et vaadake, kui vike on inimene looduse krval! Isegi kui see loodus on retsitud. Tnu isele linnakumale mjub sonni, loomatara ning tumedikuga foto kigiti saksa romantistlikult vi ka soome rahvusromantiliselt, nagu taotletud.
Jah, Kivi kunst on imelik, kuid mida siis veel helt korralikult kunsttkilt tahta! Igal juhul pritsib Kivi tdest kllaga ktust ka seiklushimuliste poisipnnide fantaasiatesse, kes siis isegi suveks spradega matkaplaane sepitsema vivad hakata.



Tiiu Leis
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet