3/2012



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Eesti puest pool (p)uurimata

Enne massilist puurimist Eestis aastatel 19581972 loodeti siit veel leida naftat ja gaasi. Ka kulda on otsitud ja otsitakse edasi. Leitud on vhe, ent lootust ei ole jetud. Ainult poolel Eesti alal on lbi viidud detailsemad geoloogilised otsingu- ja uurimistd. Luna- ja Kesk-Eesti on veel lbi puurimata.

Mida me teaks ilma puuraukudeta? Suurt mitte midagi. Puursdamikuta oleks me nagu pimedad maavarade metsas. Isegi pinnakatte varanduse, nagu kruusadliivad ja turvas uurimiseks on neid tarvis, rkimata siis juba alusphja kivimitega seotud maavaradest.

Eestimaalt on otsitud pea kike nii kulda kui teemante, nii naftat kui ka gaasi, aga tootmisvrses koguses ei ole leitud ht ega teist. Siiski ra iial tle iial. Kulda on leitud vhesel mral analsidega ja isegi vlja pestud. Meie kristalne aluskord on Soome-Rootsi struktuuride jtk ja nii nagu rauamaak, nii vib ka kuld hel heal hetkel vlja ilmuda. Suhteliselt sja Jhvi tarvis rootslaste tehtud uurimisettepaneku sihiks oligi kaugemas plaanis vase ja kulla otsimine. Meie sellesse asja eriti ei uskunud, aga nemad oma kogemuste phjal uskusid ja olid nus isegi hunniku raha otsimisse paigutama. Muide, kahekmne 800 meetri sgavuse puuraugu rajamine ei ole eriti odav asi. Miks peame puurima? Eestis on alusphja kivimid kikjal, kui vlja arvata Phja-Eesti klindi astangud ja ksikud liivakivi paljandid Luna-Eesti jgede kallastel, kaetud pinnakatte ehk kvaternaari setete hema vi paksema kihiga. Paljandeid on, aga maavarade leiukohad ei sea end millegiprast olemasolevate paljandite peale ritta, vaid need kipuvad ikka seal olema, kus ei ole paljandeid. Nii et teavet alusphja kivimite kohta, olgu siis maavarade otsimise vi geoloogilise kaardi koostamise tarvis saame me ksnes puurides. Ja nii tulebki siin Eestimaal selleks, et maapue tundma ppida ja selle varasid avastada, ikka aina puurida ja puurida. Paraku on viimasel 20 aastal puursdamikke vetud vhem kui 1 kilomeeter, mida ei anna vrrelda taasiseseisvumisele eelnenud aegade kuni 30 kilomeetrise mahuga, mida veti igal aastal!

Puursdamik annab teavet
Kui tuntud-teatud kohas kaevu puurides saab lbi puursdamiku vtmiseta, siis enamasti tuleb selleks, et ammutada infot maapues oleva kohta, ikka ka puursdamik vtta. Mida rohkem andmeid on meil mingi ala kohta, seda tpsema geoloogilise kaardi selle kohta koostada saab.

Puuraukude ajalugu Eestis
Puurauke on Eestis puuritud juba 19. sajandist alates, algul enamasti ikka kaevudeks. Hiiumaal Vaemlas 1905. aastal rajatud kaev, mis salaprasel Eesti rekord. Arbaveres on hoiul Hiiumaal Krdla meteoriidikraatri svikus puuritud Eesti sgavaim (815,2 m) Soovlja puuraugu K1 sdamik. Hoiukastides neme kristalseid alusphjakivimeid. Puursdamike silitamine. Puurauke, mille keskmine sgavus oli 300 meetrit (200400 m), rajati Eestis kristalse aluskorra kaardistamisel keskmiselt ks 80 km2 kohta. Seega he puuraugu sdamiku mahutamiseks lks vaja keskmiselt 50 kasti. Niteks TapaRakvere kaardistusalalt, kust avastati fosforiit, puuriti ligi 40 svapuurauku, laekus seega umbes 2000 kasti hoiustamist vrt puursdamikku. kombel petrooleumi sisaldavat vett hakkas andma, puuriti puursdamikku vtmata. Ka Tallinnas sadama alal puuritud augud olid eelkige vee saamiseks ja sdamikku neist ei vetud. Teavet lbitavate kivimite kohta saadi puuraugust puurlahusega vlja pestava kivimipuru jrgi.

Asendamatud puursdamikud
Puursdamik see on maa seest puurtoruga vlja puuritud kivist silindrikujuline sdamik. Puursdamikku hakati puuraukudest vtma alles 20. sajandi algupoole, kui plevkivi ja fosforiidi otsingute kigus tekkis vajadus saada proove ka sgavamal asuvatest kivimikihtidest. Vanimad silinud puursdamikud Eestis prinevad aastail 19371938 Jhvi magnetanomaalia alal Eesti Geoloogilise komitee (geoloogiateenistuse) jrelvalve all AS Magna puuritud 505 ja 721 m sgavusest puuraugust. Neist viimane oli Eesti sgavaim aastani 1969, mil Ruhnus puuritud 747m sgavune puurauk selle rekordi letas.

Vanimad puursdamikud hvinud
Erilise hoo sai puurimine 1950. aastatel, kui plevkivi ja fosforiiti uuriti. Virumaal rajati kmneid tuhandeid puurauke sadade kilomeetrite raadiuses. Kogu see puursdamike kogu on hvinenud: enamik sellest likvideeriti vahetult prast tde lppu konkreetsel uuringualal vi kdunesid kastid puursdamikuga ajutistel hoiuplatsidel.
Keskmise mtkavaga (mtkavas 1:200 000) geoloogilise kaardistamise kigus, mis on olnud alusepanija Eesti maapue heale geoloogilisele uuritusele, puuriti aastatel 19581972 teiste krval ka sadakond sgavat puurauku, millest paljud avasid ka kristalse aluskorra kivimeid. Nendegi puuraukude sdamik, kui vlja arvata kristalsest aluskorrast vlja puuritud osa, on suures osas hvinenud. Puuraukude puurimine on sna kallis tegu ja hinnalised on kahtlemata ka neist vlja puuritud sdamikud. he keskmise sgavusega puuraugu sdamiku maksumust hinnatakse sajakonnale eurole meetri kohta.

Lunapoolne Eesti uurimata Asjatundmatule vib tunduda, et Eestis on juba kllalt puuritud, milleks veel. Phja-Eestis plevkivi ja fosforiidi levialal on testi kmneid tuhandeid puurauke, aga sellest sammuke luna poole valitseb suhteline thjus siin on kohati kmnete ja sadade ruutkilomeetrite suurused alad, millest ei ole ainsatki alusphja puuraugusdamikku. Me ei tea, kui paks on siin pinnakate ega ka seda, mis kivimid on selle all. Geoloogilised kaardistajad tahaksid sellega tegeleda, aga ressursside piiratus sunnib meid tegelema Phja-Eesti hsti uuritud alade jrelkaardistamisega ehk mitmekmne aasta eest valminud kaartide uue materjaliga tiendamise ja digitaliseerimisega.

Puursdamike hoiustamine on probleem
ldgeoloogiliste uuringute puhul on kasulik kord juba kalli raha eest maapuest vlja toodud puursdamikku silitada.
Esialgu hoiustamise peale suurt ei meldud ja puursdamikke kdunes ajutiste vlibaaside hoiuplatsidel Kiiul, Vanamisas, Rutikul, Sirvakul ja mujalgi.
Puursdamike hoiustamise harjumuse kujundaja oli teaduste akadeemia geoloogia instituut, kes hoiustas nende kasutada olnud puursdamikke juba 1950. aastatel Pssi vlibaasi juurde rajatud puursdamikuhoidlas. 1960. aastate teisel poolel hakati geoloogilise kaardistamise puuraukude sdamikke koondama Keila geoloogiaekspeditsiooni puursdamikuhoidlasse. Seda protsessi kiirendas Kohtla-Jrvel Rutiku puursdamikuhoidla pleng 1969. aastal, milles hvisid kik paar aastat varem tehtud Jhvi rauamaagileiukoha uuringu ja Ida-Eesti geoloogilise kaardistamise puursdamikud. Tsisemalt hakati hoiustamise peale mtlema alles 1970. aastate algul, kui seoses kristalse aluskorra kaardistamisega hakkas ha rohkem ha sgavamalt laekuma hoiustamist vrt infot.

Puurimise kuldajastust 50 000 kasti sdamikke
Geoloogiliste uuringute krgaegadel ehk aastatel 19601985 puuriti aastas puursdamiku vtmisega kuni 30 km, millest ligi kmmekond kilomeetrit oli pikaajalist hoiustamist vrt puursdamikku. Vttes arvesse, et hes puursdamike hoiustamise kastis on keskmiselt 5 m puursdamikku (48 meetrit), siis teeb see kokku 2000 kasti aastas. Korrutades selle 25 aastaga, saame kokku umbes 50 000 kasti. Tollal, kui puursdamikku voolas uksest ja aknast sisse, tekkis arusaam, et otstarbekam on vajaduse tekkides puurida uus puurauk, kui puursdamike hoiustamiseks hoidlaid ehitada. kski pidu ei kesta lpmatuseni ja see tde kehtib ka puurimise kohta. Toonitan siinkohal, et viimase 20 aasta jooksul on taasiseseisvunud Eestis riik finantseerinud geoloogiliste uuringutde kigus vhem kui 1 km puurimist. Kui lisada paar korda rohkem eraettevtjate rahastatud maavarade uuringute eesmrgil puuritud puursdamikku, siis on seda ikkagi ligi kmme korda vhem kui puurimise kuldajal he aasta jooksul!

Kristalse aluskorra kaardistamine
Kristalse aluskorra geoloogiline kaardistamine on phimtteliselt lihtne: kigepealt koostatakse uuritava ala magnet- ja gravitatsioonivlja anomaaliate kaardid. Siis puuritakse uuritava anomaalia kohale puurauk, mis avab aluskorra kivimeid kuni 100 meetri ulatuses. Nii saadakse teada, millist tpi aluskorra kivimid on ht vi teist tpi anomaaliale iseloomulikud.
Eelnevast selgub ka, miks alustati kristalse aluskorra kaardistamist 1967. aastal just Jhvi rauamaagileiukoha piirkonnas. 1969. aastal liiguti juba tkk maad lne poole ehk nn Tallinna Loksa kaardistusalale ning 1972. aastal veti ette Valgejest ida poole jv nn TapaRakvere kaardistusala. Viimase puhul kerkis puursdamiku hoiustamise vajadus senisest teravamalt esile. Phjus oli selles, et kui senini oli hoiustamisvrseks peetud ksnes kristalse aluskorra kivimitest vetud puursdamikku, siis prast seda, kui kaardistamisala lunaosas Assamalla ja Pajusti vahel puuritud aukudega satuti poolkogemata erakordselt paksudele fosforiidikihtidele ehk tulevasele Rakvere fosforiidimaardlale, hakati enam thelepanu prama ka settekivimitest tstetud puursdamiku silitamisele. Nii otsustatigi kusagile kaardistatava regiooni keskele rajada vlibaas, kus oleks olnud vimalused nii suurema koguse puursdamike hoiustamiseks kui ka kaardistamisobjektil ttavate geoloogide majutamiseks. Selleks nis hsti sobivat Viitna ja TallinnaNarva maantee lheduses olev Arbavere metsavahikoht.
Paar aastat seal toimetati, kuni selgus, et metsavahi uel ei ole ikkagi suurprojekti tarvis laienemisruumi. Otsustati lhikonnas veidi ringi vaadata. Otsida ei tulnud kuigi kaugelt, sest sealsamas leje oli poollagunenud Palkoja talu, mille juurde viisid nii tee kui elektriliin. Muistse Viru tee res asuvasse tallu kohendati uus hoiuplats, kus vrtuslikem osa sdamikest on ladustatud tnaseni. Nende seas on ka Hiiumaal Krdla meteoriidikraatri svikust puuritud Eesti sgavaim (815,2 m) Soovlja puuraugu K1 ja enne II maailmasda Jhvi magnetanomaalia kohal puuritud 535 ja 721 m sgavuse puuraugu sdamikud.

Kui sgavale Eestis pseb?
Maakoore paksus Eesti alal on 4550 kilomeetrit ning tard- ja moondekivimitest edela suunas svenev kristalne aluskord lasub enamasti 100800 meetri sgavusel. Puuraugu sgavus oleneb selle rajamise eesmrgist. Kallihinnalist puurimist niisama puurimise prast ei tehtud isegi nukogude ajal. Geoloogilise svakaardistamise eesmrk oli kristalse aluskorra koostise krval eesktt selle maavaralise potentsiaali vlja selgitamine. Selle tarvis puuritud puuraugud avasid aluskorra kivimeid keskmiselt 100 m ulatuses. Sellest tulenevalt kujunes puuraukude sgavuseks enamasti 300 400 meetrit. Ega eriti sgavamale ei olegi mtet minna, sest need kivimid, mis avanevad aluskorra pealispinnal, jtkuvad ka kilomeetrite sgavusele. Svakaardistamise saavutuseks vib lugeda eelpool mainitud Rakvere fosforiidileiukoha ja Tapa plevkivileiukoha avastamist. Ka teemante on otsitud ja mingeid jlgmineraale on isegi leitud. Usume, et see ei ole veel kaugeltki lpp. Kunagi tehti meil aeromagnetilist kaardistamist ja selle kigus leiti selliseid huvitavaid vikesi kimberliittorudele iseloomulikke anomaaliaid, millega meie lhialadel on seostatud teemante. Mningaid anomaaliaid isegi kontrolliti, aga vriskivi on senini leidmata. Aga kes ei otsi ...!

29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet