3/2012



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Mis saab meie hoidlatest?

Enamik Eesti puursdamikke ei ole juba aastaid geoloogidele kttesaadavad. Plaanid Arbavere hoidlaga ei leia rahastust.

2000. aastate alguses kivitunud puursdamike kogu korrastamise ja hoiustamistingimuste parandamise igati oodatud ja vajalik riiklik programm ti endaga kaasa muutusi ka Arbavere vlibaasi arengus. See programm ngi ette puursdamike hoiustamise keskuse rajamist Keila kesklinna. Lisaks endise Keila geoloogiabaasi hoonetekompleksile asusid sellel territooriumil ka mitme juba erastada jutud vikeettevtte hooned.

Kui seda on veel vimalik mista, siis tiesti arusaamatuks jb, miks kivitatud programmi lbiviijaks ei mratud osahingut Eesti Geoloogiakeskus, vaid hoopis keskkonnaministeeriumi info- ja tehnokeskus ning maa-amet. Miks ometigi oli tarvis puursdamike hoiustamise korraldamine ra vtta organisatsioonilt, kes oli need hankinud ja omas sellealast kompetentsi? Geoloogiakeskuse geoloogide tarvis olid puursdamikud omaette vrtus ja vajalik tvahend, uute omanike tarvis oli see ksnes tkohustus. mberkorralduste tagajrjed andsid end peagi tunda Eesti hes suuremas puursdamike hoiustamise keskuses Arbaveres. Kuna oli otsustatud, et kik Eesti Geoloogiakeskuse valduses olnud puursdamikud lhevad prast nende korrastamist ja arhiveerimist le maa-ameti valdusesse, siis hakati 2004. aastast Arbaveres vlihoiuplatsidel olnud puursdamikke le vedama Keila hoidlatesse. Seal tehti phjalik remont ning kivittlemisruumi paigaldati puursdamike ttlemiseks vajalikud tpingid (kivisaed, lihvimispink). Vana hoidla krvale rajati uus kaasaegne puursdamikuhoidla, kus krgetel riiulitel asetsevate kastide kttesaamiseks oli vaja kasutada spetsiaalset tstukit.

saigi Keila puursdamikuhoidlatele saatuslikuks
Prast seda, kui hoidlad olid pilgeni kaste tis topitud, lks tstuk katki ja asendajat ei ole sellele mitmetel phjustel tnaseni leitud. Ka lputud jagelemised endise omaniku, Eesti Geoloogiakeskuse, ja ndse omaniku, keskkonnaministeeriumi info- ja tehnokeskuse ning maa-ameti, vahel ei tulnud asjale kasuks. Nii ongi vlja kujunenud paradoksaalne olukord enamik Eestis silinud puursdamikke ehk umbes 16 000 kasti ei ole juba aastaid uurijatele kttesaadavad.
Aga loodus thja kohta ei salli ja nii ongi Keila sdalinnas puursdamike hoiustamise keskuse sna rmas territooriumist saanud vandaalitsejate ja muidu kahtlaste tegelaste meelispaik.

Arbavere uus vimalus
Kuigi Arbavere hoidlates ei ole koguseliselt enim puursdamikke (umbes 6000 kasti Keila ligi 16 000 vastu), on sinna koondunud siiski kige vrtuslikum osa enam kui 90% Eesti kristalset aluskorda avavatest puuraukudest prit materjali. Kui Keilas hoiustatud puursdamikele on juurdeps niisama hsti kui vimatu, siis Arbavere puursdamikud on olnud kogu aeg kigile soovijaile kttesaadavad, olgu need siis kodu- vi vlismaalt, Tallinnast vi Tartust, geoloogid vi niisama asjahuvilised, pensionrid vi koolipilased.
Nii sndiski Eesti Geoloogiakeskuse geoloogidel, kellest mitmed on varemgi tegelenud geoloogia populariseerimisega, idee tutvustada Arbavere hoidlates olevate puursdamike lbi Eesti maapue ehitust ka laiemale ldsusele. Esmajoones jagatakse teadmisi professionaalsel tasemel maa- ja keskkonnateaduslike erialade lipilastele, aga ldharival tasemel ka kigile asjahuvilistele. Puursdamike hoiutingimuste parandamise ja selle laiemale ldsusele tutvustamisega seonduv algatus viks realiseeruda Arbavere vlibaasi rajatava uue kompleksse umbes 400m2 pindalaga puursdamikuhoidla nol. Sinna viks koondada vrtuslikumad Eesti puursdamikud. Viks demonstreerida ka Eesti alusphja kivimeid suuremduliste ksipaladena (nn lahmakatena) ja seda ajalises jrgnevuses. Visuaalselt oleksid siis pika terrassi hes otsas kige vanemad (umbes 1900 mln aastat) kristalse aluskorra tard- ja moondekivimid ja teises otsas kige nooremad (umbes 360 mln aastat) devoni ajastu paekivid. Nii jtkub demonstreerimisvrset enam kui 1500 miljoni aasta likes. Ja kige sellega saab hakkama 35 meetril, sest just nii pikk viks olla terrass, millel need kivimpalad vaatamiseks vlja on pandud.
Siiski ei ole Arbavere uued plaanid veel rahastust leidnud.



29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet