3/2012



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Unikaalsed ksijalgsed Eestis

Paljude miljonite aastate jooksul vana-aegkonna kambriumi ajastust silurini oli Baltika paleokontinent koos oma remerede ja lahtedega teistest kontinentidest ja madalmeredest eraldatud ulatuslike ookeanidega. Selle kontinendi madalmerede elustiku evolutsioon toimus omasoodu ja oli suhteliselt vhe mjutatud teiste merede elustikust. Neis leidunud ksijalgsete ehk brahhiopoodide hulgas eksisteeris palju liike, mis ei esinenud kusagil mujal maailmas.

Eesti settekivimeis esinevat brahhiopoodide rikkust ja liigilist mitmekesisust iseloomustab seni teadaolevate liikide arv, mis ulatub le 400. Seejuures le 300 liigi on esmakordselt kirjeldatud ja ristitudEesti alusphja kivimites esinevate brahhiopoodide phjal. Nende liikide tpeksemplarid on nagu etalonid uute leidude mramisel ja vrdlemisel. Kik tpeksemplarid koos liigi kirjelduse aluseks oleva tiendava materjaliga on hoiul Eesti erinevates muuseumides, kus peab olema tagatud nende rahvusvahelistele nuetele vastav hoiustamine ja ka kasutamine vrdlusmaterjalina uutes uuringutes ning uute fossiilileidude mramisel.

Kik hoiustatavad eksemplarid ehk museaalid saavad neile ainuomase numbri. Selle vi liigi nime jrgi on Unikaalsed ksijalgsed Eestis Linda Hints Gennadi Baranovi fotod Paljude miljonite aastate jooksul vana-aegkonna kambriumi ajastust silurini oli Baltika paleokontinent koos oma remerede ja lahtedega teistest kontinentidest ja madalmeredest eraldatud ulatuslike ookeanidega. Selle kontinendi madalmerede elustiku evolutsioon toimus omasoodu ja oli suhteliselt vhe mjutatud teiste merede elustikust. Neis leidunud ksijalgsete ehk brahhiopoodide hulgas eksisteeris palju liike, mis ei esinenud kusagil mujal maailmas. neid vimalik leida erinevatest andmebaasidest (vt. http://www.teaduskogud. org/ vi http://sarv.gi.ee/).
Peale muuseumides hoiul olevate brahhiopoodide kollektsioonide on nende vrtustamine leidnud kajastamist ka Eesti looduskaitseseaduses ja sellega seotud haruldaste vi ohustatud kivististe kaitset puudutavas mruses 2004. aastast. Haruldaste kivististe I kaitsekategooria objektide nimekirjas on praegu kaks liiki: Dicoelosia anticipata Wright ja Costistriclandia lirata (J. de C. Sowrby).
Esimese liigi levik on teada ainult Eesti lem-ordoviitsiumist ja selle esmakirjeldaja 1968. aastal oli Anthony David Wright Suurbritanniast. Briti paleontoloog revideeris ja uuris kiki perekond Dicoelosia liike nii Eestist, Skandinaaviast, Briti saartelt ja Phja- Ameerikast ning ta klastas Eestit ja sai uurimiseks kaasa meie eksemplare, mis on nd tagastatud ja hoiul T geoloogia muuseumis. Teine, siluri kihtidest prit liik on maailmas aga kllalt laialt levinud ja peale Eesti niteks hsti tuntud Gotlandi saarelt.
Kahjuks on need kaks kaitsealust brahhiopoodi mneti juhuslikult valitud ning loodetavasti uus ettevalmistamisel olev looduskaitseseaduse redaktsioon tpsustab kivististe kaitse ksimust ja ka kivististe kogumise ja Eestist vljaviimise tingimusi.
Praegu kehtiva looduskaitseseaduse jrgi kuuluvad II kaitsekategooriasse kik olulisemad fossiilide rhmad, sealhulgas ka brahhiopoodid. See thendab, et vastavalt seadusele vib kivistise tervikeksemplari riigist vlja viia ainult teadusuuringu otstarbel keskkonnaministri loa alusel. Brahhiopoodide puhul on vahel aga uurijale hoopis olulisem mitte tervikeksemplar, vaid koja poolmed, kus on silinud liigi mramiseks olulised siseehituse tunnused. Eestis arenev geoturism ja vlisturistide huvi Eesti kivististe vastu paneb giididele kohustuse tundma ppida nii klastatavate objektide fossiile kui ka kohustuse tutvustada klalistele vastavat seadusandlust.

Millised Eesti paes esinevad brahhiopoodid on kige unikaalsemad?
Endeemsed liigid on meie fossiilsete brahhiopoodide hulgas kindlasti kige erilisemad. Mned neist, nagu varaordoviitsiumis esinevate perekondade Angusticardinia ja Plectella liigid on harvaesinevad.
Mned teised endeemsed liigid on aga kllaltki sagedased. Viimaste hulka kuuluvad ka Phja-Eesti lubjakivides ja plevkivis esinevad lemsugukonda Clitambonitoidea kuuluvad liigid perekondadest Clitambonites, Vellamo ja Estlandia.

Endeemseid liike on ka teiste lemsugukondade hulgas ja nendest vib aimu saada brahhiopoodide perekonnanimede jrgi, niteks Tallinnites, Harjumena, Ingria ja teised.



Linda Hints
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet