4/2012



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Matkarada
Suvisele automatkajale Norra allikad

Autoga Tallinna ja Tartu vahet sitjale sobib suvel vike paaritunnine allikate klastamine suurepraselt reisiplaanidesse, kuna Eesti ks allikaterohkem piirkond asub Piibe maantee res Endla looduskaitseala lneosas. Paikkond on inimesi alati lummanud oma selge vee ja erilise mbruse tttu. Mnd allikat on ka phapaigaks peetud ja veele ravitoimeid omistatud.

Kige lihtsam on allikatele juda Piibe maanteed mda. Tallinna poolt tulijale on esimene mrk Kapu rist. Kapust Koeru ja vahetult Koerust lbi nitab suunaviit vasakule Jekla poole. See ongi ige teeots ning juba 6,8 kilomeetri prast leiate ennast Norras olevat. Esmalt hakkab puude vahelt silma vimas misahrber, mille restaureerimisega 90. aastate lpus innukalt alustati, aga mne aasta prast jid td kahjuks siiski soiku.

Omaaegse misa pargikompleksi ks kandev osa oli lespaisutatud allikajrv, mis praegugi vaatajale silmailu pakub. Allikajrve tagumise osa servalt algab RMK Norra Misa matkarada, kus saab nha misaaegset, praeguseks kinni kasvavat kanalite ssteemi ja vriselupaika. Matkarajal vib olla mrjema ilmaga porine. Oostriku 1,4 kilomeetri pikkune matkarada Jekla poole edasi sites juame Oostriku allikatele, kus paremat ktt teed on nha kaks suurt kivise phjaga veesilma tusulehtrit. Allikate mber on ehitatud laudtee, et kaldapealset poriseks ei trambitaks ja siinset erilist taimestikku ei rikutaks. Kesksuvel on otse laudtee krval vimalik kohata mitmeid kaitsealuseid kpalisi. Esindatud on vthuul-srmkpp (Dactylohriza fuchii) ja soo-neiuvaip (Epipacis palustris). Leida vib ka harilikku viptakat. Vasakul pool teed on aga pisike puuraketega palistatud allikatus. Sellel on nimeks Valtri kaev. Rahvasuu rkivat nii: Omal aal, kui saarlased siinmail kraavisid kaevand, sattund need kva veesoone peale, vesi lennand puude latvadeni vlja ja ujutand kik mberkaudsed maad le. Siis antud Norra misast kva ksk, et allikas tuleb liivakottidega matta. Saandki mehed selle moega vee maha, aga ks mees olla kottide alla uppund. Selle mehe nimi old Valter ja tema jrgi saandki allikas nime. Valtri kaevu kohta on veel teisigi tlemisi. Vanasti rgiti, et selle allika veel on tervendav toime. Kll pidi haigetele silmadele raviks olema ja kll pidi seespidiselt head tegema. Seeprast kidigi ige kauge maa tagant Valtri kaevust pudelite ja mannergutega joogivett vtmas. Metskonna mehed, va irvhambad, rkisid jlle, kuidas nemad olla ninud, kui ks jalgrattaga pealinna mees kinud oma taguotsa Valtri kaevus leotamas. Prast seda polnud tkk aega pudeliga veevtjaid nha olnud. Mda teed 200 meetrit edasi sites saavad Norra oja ja Oostriku oja kenasti kokku ja siit allavoolu kulgebki kiirevooluline ja selgeveeline Oostriku jgi. Samas paigas on ka korralik RMK lkkekoht. Sopa allika 400meetrine rada Kilomeetri jagu teed mda edasi minnes algab paremat ktt Sopa allika matkarada. Matkaraja pikkuseks on pisut le 430 meetri ja see teerada on reeglina kuiv. Aega peaks varuma selle retke jaoks vhemalt paarkmmend minutit. Suvekuudel vib raja res nha mitmeid kpalisi. Osade kpaliste eripra on ju see, et nemad mitte igal aastal oma maapealset taimeosa ei kasvata. Nii saigi 2011. aastal siin nha kahelehist kokeelt, aga tnavu mitte. Nd suvel oli nha harva mrgatavat soovalku, mida eelmisel aastal siinkirjutaja ldse ei theldanud. Sopa allikas ise on nhtus omaette. Kesk rgset reservaati, kus pole metsas viimaste aastakmnete jooksul mingit majandustegevust olnud, laiutab suur sinakas-roheline auk. Eesti sgavaim allikalehter. Varasematel andmetel on see 4,8 meetrit sgav. Kristallselge vesi ei tee muud, kui neelab ainult valguse spektri soojema osa ja nii paistabki meile kogu allika phi oma aastatuhandete vanuse ajalooga sinakana sealt alt vastu. Allikatusust saab alguse Sopa oja, mis suubub hiljem Vllingi jkke. VllingiVilbaste matkarada 1,1 kilomeetrit Jekla teed mda edasi kulgeb paremale VllingiVilbaste matkarada. Matkaraja pikkus on umbes kilomeeter ja aega selle lbimiseks peaks varuma vhemalt 45 minutit. Raja mrjemal osal kulgeb korralik laudtee ja seega on tee kuivema ilmaga ka tavaliste tnavajalanudega hlpsalt lbitav. Prast mnesaja meetri pikkust jalutuskiku juab matkaja Vllingi je algusesse, Vllingi allika juurde. Vastupidiselt seni tutvustatud allikatele siin tusulehter puudub. Hoopis ootamatuna mjub see, et esmalt valgub knkaveerelt vlja pisike nire, mis juba paarikmne meetri prast suureks ja kiirevooluliseks jeks paisub, ilma et kuskil mingit mrgatavat allikat oleks. Lhemal vaatlemisel selgub aga, et kogu je phi kihab vikestest allikatusudest. Vllingi allika juurest algab 640meetri pikkune laudtee, mis viib meie tuntud botaaniku ja koduloouurija Gustav Vilbaste auks nimetatud Vilbaste allikateni. Laudrada kulgeb rgse ja maalilise Vllingi je kaldal ning silmailu on siin kuhjaga. Kui juhtub olema prnakuu, kohtab laudraja res meie looduse suuremaielist kpalist kaunist kuldkinga (Cypripedium calceolus), kui aga heinakuu, siis vthuul-srmkppa (Dactylohriza fuchii) ja kahelehist kokeelt (Platantheria bifolia). Raja lpus ootab aga teline llatus. Esmalt asetseb suur helesinine allikalehter keset je sngi ja juba paarikmne meetri prast on veel eraldi jest vlja sopistunud kolm sgavat allikalehtrit. Kui juhtub nne olema, vib allikalehtrites ka mnd forelli nha. Sgav selge vesi ja kaldamets loovad erilise tunde, mis sunnib kuidagi iseenesest vaikselt olema. Tagasiteel tasub thelepanu prata siinsele puutumatule ja rgse ilmega metsale. Lubjase aluskivimiga soometsi pole maailmas, liiatigi veel Eestis, kuigi palju. Purskav allikas Judnud tagasi Koeru-Jekla maanteele, oleks paslik pigata veel ka le tee vastassuunas 700 meetrit mda Kirikume sihti ida poole, kus asub Purskav allikas. Sinna saab ka autoga sita. Nndanimetatud allikas on tegelikult tamponeerimata geoloogiline puurauk, mis jb Oostriku je vana sngi ja silla ehituse jaoks kaevatud uue jesngi vahele, kuhu on rajatud ka lkkekoht ja pikniku pidamiseks varjualune. Puuraugu puurimise ajal mdunud sajandi seitsmekmnendate aastate alguses olla vesi pursanud ligemale meetri krgusele. Tnapevaks on vee jud raugenud, aga silmailu, ja mis peamine, puhast, kargelt klma ja heamaitselist vett saab siit kll. Kui tagasi Koeru-Jekla maanteele minna, neb seal 3,2 kilomeetri prast Pltsamaa jge letavat terassilda, mis 90. aastatel kaitsejudude abiga paigaldati ja mis prast II maailmasda siit taas autoga je letamist vimaldab. Jekla on thelepanuvrne kla. Kla on, aga alalisi elanikke siin ei ole, ainult suvekodud. Jeklast Tapikule ja edasi Aidusse on umbes 16 kilomeetrit. Ning siit on juba matkalise enda valida, kas prata Jgeva poole vi Pltsamaa poole. Loomulikult vib ka kogu teekonna vastupidises suunas lbida. Samuti sobib matkaradade vahelise teekonna lbimiseks auto asemel hoopis jalgratas. Retke allikatele ei pea muidugi ette vtma ainult kesksuvel. Suurepraseid looduselamusi saab sgisel, kevadel ja loomulikult talvel. Talvel peab arvestama, et teed vivad olla tis tuisanud ja matkaradadel lumi paks. Olenemata aastaajast ja ilmast on aga suur asi juba see, kui inimene ongi ennast looduse rppe usaldanud ja saab sellest unikaalsusest osa, mis just sel hetkel seal paigas toimumas.



Tarmo Mikussaar
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet