4/2012



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

loodusesbrake
Lainetav pesunr

Suvi on kes ja meel hea ilusa ilma le. Saab minna ujuma vi lihtsalt istuda liivale ja vaadata kaugele, sinna, kus lained ja taevas kokku saavad. Et aga minu puhkus ei ole veel alanudki, siis katsetasin kodus lainetega. Lained olid suured, vhemalt hemeetrised, ning kuulasid katsetaja sna ainult siis, kui tegemist oli kerge ja elastse materjaliga.

Katse seisulainetega
Niisiis, kigepealt vtame peenikese nri. Selleks sobib vhemalt 1020meetrine pesunr, mida pikem seda parem. Eriti hea on kasutada elastset nri, mida soovi jrgi saab pingutada.
Nri ks ots tuleb kinnitada mne tugeva ukse, seina vi aia klge.
Kigepealt proovime leida madalaima psiva vnkesageduse, mille omaduseks on ainult ks pais.
Ahjaa, laine paisuks nimetatakse suurima amplituudiga kohta ja mnaks vikseima amplituudiga kohta.
Peaaegu unustasin telda, et meie tekitame nriga seisulaineid, mille paisud ja mnad asuvad kindlates kohtades. Nii on selleprast, et lained paisukohtades on samas faasis ja liituvad ning mnakohtades on need vastandfaasis ja kustutavad ksteist.

Nri teise otsa vtame ktte ja tehislainete valmistamine algab nd!
Kige madalama vnkesagedusega laine kitub nagu hppenr, mida keerutab kaks last.
Aga nd lheb asi huvitavaks!
Vngutame ktt natuke kiiremini ja pame leida sagedust, kus nrile tekivad psivad seisulained koos mitme paisukohaga.
Nende lainete imelik omadus on see, et mnakohtades ei toimu mingit liikumist. Vid vabalt sellest kohast npuga kinni vtta ja nr lainetab ikka edasi!
Proovi see tingimata ise jrele! Nd katsume nri vngutada veelgi kiiremini. Neme, et paisu- ja mnakohti tuleb jrjest juurde.
Kui oled juba pikalt harjutanud, siis proovi ktt keerutada ja tugevamini vi nrgemini vngutada, nii vid leida veel rohkem seisva laine kujutisi.
Kui ktt saaks liigutada jrjest kiiremini ja kiiremini, siis hel hetkel kostuks meie lainepesunrist heli, nagu kitarri- vi klaverikeel seda tekitab.

Katse solitoni ehk ksiklainega
Looduses on ks haruldane nhtus veel, mida nriga saab uurida. Nimelt on olemas sellised lained, mida nimetatakse solitonideks. Need on ksiklained, mis kituvad meie nri katses vga imelikult. Laseme nri vimalikult ldvaks ja lme he korra tugevalt selle pihta. Laine levib kiirelt nri lppu ja peegeldub sealt tagasi.
Nd sooritame selle, mida nimetatakse experimentum crucis ehk siis mrava thtsusega eksperimendiks: lme he korra nri pihta ja siis kohe uuesti. Nril on nd kaks solitoni, mis lbivad ksteist, justnagu teist ei oleks olemaski! Nii juhtub ka looduses, kus ksikud lained vivad ksteisest lbi minna ja sealjuures oma kuju silitada.

Fsika katses

Ristlained
Lainetust on olemas mitut liiki pikilained, ristlained, paisumislained ja pinnalained. Niteks helilaineid nimetatakse pikilainetuseks, nri- ja veelaineid ristlaineks.
Lainete levimise selgitamiseks kasutatakse superpositsiooni printsiipi. See tleb, et lained levivad nii, nagu teisi laineid ei oleks olemaski.
Katsuge kujutleda, mis juhtuks, kui helilained kuhjuksid ksteise otsa ja liituksid uuteks laineteks. Muusika kuulamine oleks siis pris vimatu, sest iga jrgnev heli oleks les ehitatud eelmistest!
Solitonid vivad olla vga ohtlikud. Niteks kihutab tsunami kui ks suur laine le ookeani ja ei segune ega liitu teiste vikeste lainetega. Lpuks juab see randa ja tekitab suuri purustusi.



Aare Baumer
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet