4/2012



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Kolm kohtumist pimukuisel rannavallil

Mererandade kutse kestab jst jni. See algab kevadistelt rannaniitudelt ja kulgeb lbi kevadsuviste roostike roolinnulaulu suure suveni, mil pseb esile rannavallide vlu.
Paikades, kus lained on kokku kuhjanud liivavalli, lheb suplemiseks. Loodusega olemiseks sobivad paremini kiviklibused rannavallid sellised, kus paljajalu kia on ebamugav. Nendel noortel maastikel saab ikka ja jlle imestada, kuis hes viljatus paigas suudab keegi nina kivide vahelt vlja pista, rohetada ja itseda!

Klibuvall on julge pealehakkamise ja vhese nudlikkusega lillede kasvulava. Aga viljatu see pole. Paikades, kuhu koguneb merelainete kantud adru vi kuhu kakavad kiviklibul puhkavad kajakaparved, tekivad kasvuks soodsad maaribad.
Suviseks rannavalli-retkeks tuleks varuda piisavalt aega. Nii saab peatuda iga taim-isiksuse juures: tervitada, plvitada, imetleda ja sveneda. See kik on oluline: vaid nnda koguneb piisavalt ainest koduseks jrelemtlemiseks.
Taoliselt toimides selgub iga retke jrel oluline tsiasi: me oleme mbritseva eluga tihedamalt seotud kui see tundus olevat eile.
Jrgnevad kolm kohtumist puudutavad kolme pnevat rannavallide taime. Lood on jrjestatud vastavalt lillede asukohale rannavallil: sinerigas tunneb end kindlalt klibuharjal, soolikarohi eelistab nlval peatunud adruvalli lhedust ja randkressile meeldib laiutada rannavalli jalamil.

Sinerigas
Vesiloo rannas mrkan juba kaugelt tuttavaid siluette: rannavallil kasvavad sinerikad.
Esimest korda kohtasin sinerikaid aastaid tagasi Puhtus. hel prnakuuhtul, mil lksin randa linde vaatlema, seisid nad seal kolmekesi reas: umbes meetrised tegelased, igahel tipuosas toredad kollased isikud. Istusin siis oma uute tuttavate krvale rannavallile: nautisime htut, itsesime ja vaatlesime linde ...
Tnane kohtumine pakub teistsuguse elamuse. Nd, mil suvi tttab sgise poole, ripuvad sinerigaste varreharudel kauneid litreid meenutavad viljad. rnadel raagudel rippuvad kdrakesed liiguvad tasases tuules. Kdrakeste pinda katavad pastelsed mustrid, kus lgkollane seguneb lillakaspunasega.
Veelgi vrvilisem saladus on varjul sinerigaste sees. Vi mis saladus see on, kui ainuksi lille nimi annab vihje: taim sisaldab sinist vrvipigmenti. Sedasama, mille poolest on kuulsad lhistroopikas ja troopikas kasvavad indigopsad. Sinerigas on tuntuim sinist vrvi andev taim meie looduses!
Mitut sorti siniste toonide saamiseks on aegade jooksul leiutatud mustmiljon toredat retsepti. Otsiti sobilikke lisa-aineid, mis aitaksid saada puhtamaid ja psivamaid toone. heks tarvilikuks vluaineks leiti olevat uriin. Parima tulemuse andis meesterahvaste hommikune uriin ja seda eelkige juhul kui oli tidetud ks pisike lisatingimus mehed pidid olema eelnevalt napsitanud ...
Kirjeldatud metoodikast tulenevalt on arvatud, et vljend sinine esmaspev vib prineda lngade ja kangaste vrvijate tmailt. Vrviti ndalavahetustel, kusjuures kena psiva potisinise vrvi saamise nimel tuli juua ka kangemat kraami. Esmaspevaks olid kangad ilusad sinised, suure vaeva ngijatel aga pead haiged!

Soolikarohi
Rammu saare rannavallil itseb soolikarohi. Tema iekollane on vallutanud pika rannariba adruvalli krval. Taime imepisikestest itest on saanud suured isikud lbi kahekordse hinemise: ksikud ied on liitunud nbitaolisteks korvikuteks ja viimased on koondunud laiuvatesse knnastesse. Just nii on ilus ja nii on ka praktiline, sest suuremaid isi mrkavad neid tolmeldavad putukad paremini.
Suurt silmarmu pakuvad siin liblikatest iludused. Lendajaid on neljast liigist: ohakaliblikad, admiralid, pevapaabusilmad ja leek-kuldtiivad. Liblikate suvepidu muudkui kestab, sest nektarit soolikarohul jtkub.
Imestan, kuivrd ietruud on siin lendavad liblikad. Kes on soolikarohult hku tusnud, see sarnasele isikule ka maandub: teisi isi poleks justkui olemas! Siiski mrkan, kuis ohakaliblikas maandub parajasti hunditubaka isikule, mis on vrvilt soolikarohule sna sarnane.
Vib elda, et soolikarohi on suur putukate sber. See on ige, kui peame silmas tema toitvat nektarit.
Samas vime vita ka vastupidist. Soolikarohi on htlasi suur putukate vaenlane! Temaga on mestis kamprihnguline sjasnum, mis soovitab taimetoidulistel olenditel mitte lheneda. Seda viimast on inimene mrganud juba ammugi ja teinud soolikarohust oma liitlase vitluses ebasoovitavate klaliste vastu. Soolikarohu lehtedega on hrutud koerte ja kasside karva, et kirpe eemale trjuda. Taime ennast on kasvatatud kapsa- ja kartulipllul, et hoida eemal kapsaliblikaid ja kartulimardikaid. Kuivatatud soolikarohtu on pandud kappi, et sinna poleks riidekoidel asja. Ka uuema aja maheaianduses on maskeeritud taimi, mida putukad kergesti rndavad, soolikarohuleotisega ...
Ent soolikarohu imelistest omadustest ei tea me praegugi veel kike. Kui see taim on ajaloos kuulsaks saanud kui solkmete ja naaskelsabade trjuja, siis tnapeval hellitatakse lootust tema abil videlda viirustega uuritakse niteks soolikarohu ravitoimet herpese vastu.

Randkress
Jn kuulama, kuis mererand laulab. See pole lainete laisk loksumine. See on eriline pinin ja sumin. Krgetooniline pinin kuuluks justkui surusskedele ja madalatooniline sumin mesilastele ning kimalastele. Putukate muusika etendub randkressi-aasal. Piki randa lendavad randtiirud kriiskavad heledalt sekka.
Alles nd mrkan, et miskit pnevat on selles paigas veel. Tuhanded randkressid moodustavad rannaniidul suuri vlju, milles ei kasva htki teist taimeliiki!? Taamal, kus randkresside hiigelvaip lpeb, taastub ka liigiline mitmekesisus. Mu mber lhnab ja itseb monokultuur!
Kavalust, mis lubab randkressil rannaelu oma tahtmise jrgi korraldada, tuleb otsida maa alt. Just seal asub vimas juurestik, mis vib ulatuda paari meetri sgavusele ja enamgi. Randkressi juured vivad talitada soolapumbana: sgavalt pinnasest tuuakse soolaioonid les ja ladustatakse maapinna lhedases kihis. Nii tuseb kasvukoha soolsus, mis on randkressile meeleprane, paljudele teistele taimedele aga mitte. Lisaks sellele kogutakse talveks juurtesse suurel hulgal ssivesikuid, mis lubab randkressil trgata konkurentidest kiiremini.
Kui inimene suudaks aretada rukkivi nisusordi, mis suudaks randkressi kombel ise umbrohtu trjuda, oleks pllumehe elu palju kergem.



Arne Ader
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet