4/2012



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Suitsupsuke thistab rahvuslinnuna juubelit

Kas ei ole suitsupsukese sulestiku ktlev sinakasmust ja puhas valge sgava sinise taeva taustal mitte tore? Just selline mte viis sgisel 50 aastat tagasi suitsupsukese Eesti rahvuslinnuks valimiseni.

Ma tookord tlesin, et see punane kurgualune? meenutab ornitoloog, looduskaitsja ja publitsist Olav Renno. Noh, selle peab ra kannatama, olevat idee autor, looduskirjeldaja Kustas Pldmaa Renno snul vastanud. Teaduste akadeemia (TA) loodusuurijate seltsi (LUS) ornitoloogiasektsiooni 243. koosolekul Tartus Vanemuise tnava zooloogia auditooriumis rahvuslinnu valimist pevakorras ei olnud, kuid ksimust arutati. Protokolli jrgi soovitas suitsupsukest kui rahva hulgas populaarset ja armastatud suvist lindu rahvuslinnuks just Pldmaa. Ettepanekut toetas ka ornitoloog Ahto Jgi, kuid ideid oli teisigi ja asi jeti jrgmise koosoleku otsustada. Ka jrgmisel korral, 26. kooljakuul polnud rahvuslinnu valimist kirja pandud pevakorras, kuid koosoleku protokolli lpus mrgitakse, et eelmise koosoleku soovitus on kinnitatud. Nii olid eestlased saanud endale vastavalt kaks aastat varem Tokyos rahvusvahelise linnukaitsenukogu (International Council of Bird Preservation ICBP) XII kongressil antud soovitusele rahvusliku linnu.

Rahvuslinnu valisid kll spetsialistid, ent tulemus osutus rahva silmis igati nnestunuks. Tol ajal Matsalu looduskaitseala juhtinud Olav Renno kinnitusel veti niigi armastatud ja Eesti folklooris thtsal kohal suitsupsuke rahvuslinnuna vga hsti vastu ja temast sai populaarne motiiv. Muuhulgas joonistas Ahto Jgi suitsupsukese ornitoloogiasektsiooni logoks. Traditsiooni jtkates smboliseerib suitsupsuke ka Eesti ornitoloogiahingut, mille logo praeguse kujunduse tegi 1994. aastal Lti kunstnik Maris Strazds. 50 aasta eest elas suitsupsuke vga hsti Rahvuslinnuks nimetamise ajal oli Olav Renno snul suitsupsukese kekik Eestis vga hea. Suitsupsukesele sobib pesitsemiseks traditsioonilise pllumajandustegevusega kultuurmaastik, kus avatud sissekikudega hooned nagu laudad, knid vi aidad pakuvad sobivaid pesitsuskohti ja loomakasvatus tingib putukaterohkuse. Igas asustatud talus peeti loomi ja loomasnnikus saavad elada krbsed. Psukestel oli toitu kllalt, meenutab Renno kuuekmnendaid aastaid. Nagu tnapeval, nii ka siis kippusid inimesed suitsupsukest rstapsukesega segi ajama. Samuti pole uued probleemid inimtegevuse lheduses tihedalt seluvate psukeste vljaheidetega ja veterinaarnuete rikkumisega. Kus sa sellega, kolhoosi laudas psukesed! kirjeldab Renno veterinaaride muret. Nii tuli tema snul mnel pool ette ka psupesade lhkumist. Selle vastu tuli sdida ja ajakirjanduses sna vtta. Mullune aasta lind Eelmisel aastal aasta linnuna rohkelt thelepanu saanud suitsupsukese pesa vib sama saatus tabada ka tnapeval, arvab projekti vedanud Meelis Uustal. See, et suitsupsuke on rahvuslind, hoiab inimesi siiski tagasi, nii et nad vga meelsasti pesi lhkuma ei lhe, lisab ta. Siiski on Uustali hinnangul inimeste hoiak suitsu- ja ka rstapsukeste pesitsemise suhtes oma kodu lheduses valdavalt positiivne. Seda nitas ka eelmisel aastal taaselustatud ja tnavu jtkuv Kodukoha psukese projekt, mille raames oodatakse inimestelt teavet nende lheduses pesitsevate suitsu- ja rstapsukese arvukuse ning pesitsusedukuse kohta. Jreldusi suitsupsukese praeguse kekigu kohta Eestis saab Uustali snul projekti phjal teha aga alles nelja aasta prast. Pesitsevate paaride arvukuseks Eestis nimetab ta praegu umbes 100 000200 000. Eerik Leibaku arutluskigu jrgi on vrreldes rahvuslinnuks valimise ajaga suitsupsukese arvukus Eestis langenud kaks, paiguti kuni kolm korda. Samas tdeb Uustal, et suitsupsukese Euroopa alamliigi olukord on nii Eestis kui mujal halvenenud. hest kljest on selle tinginud pesakohtade ja toidu vhenemine, sest muutunud on tvtted, tehnoloogia arenenud ja nuded Euroopa pllumajandussektoris karmistunud. Niteks moodsa laudahoone seina klge ei pruugi psukese savipesa enam ei nakkudagi. Aga mitte ainult kohapeal pole probleemid, vaid ka rndeteel, rgib Uustal. Siia lihtsalt saabub vhem psukesi, sest paljud on tee peal hukka saanud. Samuti on kliimamuutused Aafrikas palju karmimate tagajrgedega kui meil siin. Lauda asemel uued elupaigad Uustal kirjeldab, et suitsupsukesed paistavad olevat muutuvate oludega vhemalt mningal mral kohastuda judnud. he nitena toob ta asjaolu, et ha rohkem nii suitsu- kui rstapsukesi pesitseb sildade all. Ei oska elda, kas 3040 aastat tagasi oli see ka nii massiline. Praegu tundub kll, et kigi sildade all on neid pris arvukalt pesitsemas, rgib Uustal. Tema snul nitas Kodukoha psukese uuring eelmisel aastal kll, et loomapidamise ja veekogude lhedal oli psukesepesi rohkem. Aga samamoodi on palju toitu ka jgede res, nii et need psukesed, kes jesilla all pesitsevad, on oma koha pris hsti valinud.

Sini-must-valge kombinatsioon 1969. aastal ehk kuidas mustvalge rahvuslinnu kaaslaseks sai sinine lill Eestlastele rahvuslille leidmine kerkis pevakorda suitsupsukese valimisest kuus aastat hiljem ja sellega on paljuski seotud looduskaitsja, taimegeograafi, maastikukoloogi, kultuuriloolase ja publitsisti Jaan Eilarti (pildil) nimi. Jaanil ilmselt oli see mte, et see lill viks olla sinist vrvi, muidugi palju varem, aga sellel ajal see mte oli saladus, rgib Jaan Eilarti lesk Silvi Eilart. Sinise vrvi toon Eesti lipul on just nimelt rukkilillesinine ilus ja eestlastele thenduslik kombinatsioon suitsupsukese sulestikus domineeriva musta ja valgega. Mingit toetuskampaaniat rukkilillele avalikkuses tol ajal mistagi teha ei saanud, kuid 1966. aastal asutatud looduskaitseseltsi sisulise vedaja Jaan Eilarti arvukates raadioesinemistes vis Silvi Eilarti snul olla vihjeid, et viks valida rahvusliku lille ning samas niteks juttu ka ilusast sinisest lillest meie pldudel. Inimesed, kes neid saateid kuulasid, hakkasid mtlema ning aitasid oma kirjade ja soovitustega kaasa, rgib Silvi Eilart mttest rahvuslinnu ja rahvuslillega Eesti lipu vrvid kokku saada. Rahvuslille valimiseks korraldas looduskaitseselts 1968. aasta jooksul le Eesti rahvahletusi, kus inimesed visid rahvuslillena vlja pakkuda kskik millist neile meeleprast lille. Rukkilille (pildil) saamisest rahvuslilleks sai avalikkus esmakordselt teada Jaan Eilarti artiklist Eesti Looduse 1969. aasta prnakuu numbris. Silvi Eilart meenutab, et rahva seas oli rukkilillest kui rahvuslillest seejrel palju juttu ja oli nha, et valik oli tppi linud. Rahvas tabas selle kohe ra, tdeb Eilart rukkilille ja suitsupsukese vrvidest moodustuva trikoloori kohta. Toonased riigivimu esindajad aga seost ilmselt kohe ei ninud, seda enam, et ametlikult rukkilille ja suitsupsukest tema snul krvuti ei pandud. Kll aga meenutab Eilart ht laulupidu, kus kogu kujundus oli planeeritud rukkililledega, kuid need ksti asendada punaste nelkidega.

29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet