4/2012



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Neli uut avastust aasta linnu kohta

Kes ei tahaks linde nnda tunda, et metsas ja mere res puha tuttavad eest leiaks! Muidugi ei ole selliste tutvuste slmimine vimalik ksipini mitte kigile. Alustades loodusespradele meldud aasta linnu ritustega, saab mnegi sulelisega sinapeale ning vahel isegi kaasa elada uute avastuste snnile. Nagu tnavu: tllidel oli varuks neli llatust.

Hetk mahajetud karjrist: tumepunane furgoon roomab 5kilomeetrise tunnikiirusega mda pragisevat paeprandat. Eelmise peva vihm on kenasti puhtaks pesnud rngaspaasi tkid, mille mummulised servad siin-seal pilku kidavad. Taamal paistavad karjri rohtukasvanud seinad. Peale auto ei liigu siin midagi, kik on unine, vaikne, vana karjr nib tukkuvat.

kki prahvatab juhi krval olev uks lahti ja tumedas vestis mees sstab vlja: Tibu! Kus? Seal 20 meetri kaugusel karikakardes sibab linavstriku mtu lind. Mrinaga tmmatakse lahti ka furgooni tagumine uks ja abilised tormavad ummisjalu karjriplatsile. Jookse talle vastu! Ringiga! Ei, rge teda mkke laske! Tibu vudib vapralt, ritab oma pikkade jalgadega kiibata klibusele meveerele, ks ajajatest seab talle end nnda ette, et lind jookseb peaaegu slle ja rnalt! kostab ksklus krvalt ksi tibule pannes saab poiss ta pihku. Pisike pehme linnuke on nnda vike, et mahub kenasti ka ootvel 7aastase tdruku peopessa. Lapsed sravad rmust. Vabandust, sosistame hallile sulekerale, sinu enda kaitseks on meil tarvis kik karjrides pesitsevad vike- ja liivatlli pojad rngastada. Et teada saada sinu liikumistest suures maailmas. Rohukrrena blukese jala mber kinnitab aasta linnu projektijuht Jaanus Aua vikse alumiiniumrnga numbriga 099. Ainult hetk veel tibule npuga pai ja vaba ta ongi. Munad kruusal Tibu kihutab meie juurest karikakarde ja rookrte vahele. Juba me ei ne teda, ehkki rohi on hre. Teame ainult, et vike liivatll on kusagil siin vahetus lheduses, peidus koos oma kahe vennaga. Tahaks teda veel ktte vtta, teatab poiss. Lastest on saanud arvatavasti eluaegsed tllisbrad. Tllisprust kinnitab kindlasti asjaolu, et linnud on lastele tuttavad juba munast peale. Ehk tpselt kahe ndala eest nhtud pesast prit pojad. Vi mis pesa! Kiviklibul neli vikest muna (vaata fotot lk 21!). repealt oleks peale astunud, kui vanalinnu revushd poleks veidi ettevaatlikuks teinud. Seal nad lebasid: kruusast eristamatud munad iseteadlikult paljastel teravatel kividel, nagu poleks karta kedagi ega midagi. Vist polegi vaja peljata, nhtamatu loor sarnasus kruusakividega on vimas. Ne, alles nd teeskleb vigast, mrkab eemal hte tiiba jrele vedavat tlli linnumees Mati. Tepoolest, karjri seina res ritab ematll vigast mngida nagu neil kombeks, et meelitada pesast eemale kiskjaid. Aga alles nd! Ta oleks pidanud meid kohe eemale meelitama, mitte pool tundi hiljem! Kik isendid on erinevad, nnda nii inimeste kui loomade puhul, lausub Jaanus. Osad on rohkem, osad vhem targad. Tegelikult vib tlli hirida pris mitu asja, mille vastu ei saa ka kige targem tll. Mullu hukkus siin vhemalt 5 kurna, kui Enduro motokross pesitsuse tippajal karjrist lbi sitis.Kui paljud surid lisaks klmakangestusse, pole teada, kommenteerib Jaanus. nneks tstsid Jaanus ja teised linnusbrad kohe hiret ning tnavune vaikus on lubanud pesitseda 26 viketllil ja 4 liivatllil. Hea tlliaasta! Ja oh imet: Jaanus ja Mati mrkavad veel hte munadega kurna. No see on juba vga suur llatus, kommenteerib Jaanus rngastetompu taskus kohendades. Isegi eelpool nimetatud liivatll kuulus hilisesse kurna, aga et veel on ks pesa leitud! Meil polnud aimugi, et viketllid veel nii hilja pesitseda vivad, kinnitab Jaanus, see on esmakordne nii hiline leid Eestis. Pojad kooruvad augustiks. Juavad kll suureks saada! Tlliuurijaid tabas ks avastus teise jrel levaade kaitsealuste tllide suhtes tuleb tnavu vgevam kui kunagi enne, oma rolli mngivad siin ka linnuhuviliste seltskonnaga toimunud vaatlused. Tnu lisavaatlustele oleme rohkem asju mrganud, kommenteerib Jaanus. Hilise kurna leidmine on vaatluste ks tulemus, vaikivad tllid teine, sellest tpsemalt allpool. Lisaks on ornitoloogiahingu kahlajate grupi linnumehed tnavu kindlaks teinud, millal toimub vahtkonnavahetus ehk mil emaslind ja isaslind ksteist pesal asendavad. Eelmistel aastatel pole meil aega olnud koha peal passida, tnavu oleme ka vanalindude rngastamise ette vtnud ja karjrides on olnud nii palju td, et on nnestunud jlgida ka muud, jutustab Jaanus Aua. Vahtkonnavahetus toimub nii: kella 10 paiku hommikul tuleb isaslind pesa juurde. Aga ta ei tule niisama. Kigepealt nokib ja tstab ta kive pesa juures, justnagu nidates, et ne, ma oskan kive tsta, kki lubad mind ka munade juurde? Emaslind vaatab pealt ja siis hiilib kuidagi mrkamatult pesalt ra, loovutades koha isaslinnule. See on rituaalne kitumine, mille me tnavu avastasime, kommenteerib Jaanus. Vib-olla on avastus isegi maailma mastaabis uus, seda ei tea veel. Kui emaslind tuleb pesale kella 16 paiku prastlunal, kordub kik: isase tants ja emaslinnu pealtvaatamine. Vahtkonnavahetuse kellaaegade tpne teave vib vga kasulikus osutuda rngastuspgi kavandamisel. Ksimus on, kumb sugu jb pnistesse hommikul, kumb htul? Niteks kaldapsukeste puhul leidsid teadlased, et hommikuti satub rngastajate ktte pigem isaslinde. Miks? Sest isaslinnud tassivad poegadele viksemaid putukaid ning emaslinnud suuremaid. Priskemad putukad lendavad ringi hilisematel kellaaegadel ja emased peavad nende kttesaamiseks lendama pesast kaugemale, et kogus oleks piisav. Isased seevastu pavad hommikupoolikuti viksemaid putukaid ja lendavad ringi kodule lhemal. Tlle leiab kogenud silmaga Oleme juba kolm tundi karjris tasasel kigul ringi tiirutanud. Vahepeal muginud vileibu ja kpsiseid, joonud mahla peale. Autos ei istu me siiski mugavusest, nii on meil vimalus kahlajateni juda autot nad ei karda. Niipea aga kui autouks avaneb ja inimene vlja astub, kostab Piuuuuu ning tllid vudivad peitu vi lendavad minema. Kogenematu linnuhuviline ei pruugi pesitsusajal karjris mrgata htegi lindu peale linavstriku, kajakate ja rndavate tiirude. Ei htki tlli. Me oleme siin pea kolmkmmend aastat harjutanud, kuidas tlle leida, kommenteerib linnumees Mati Salume. Seda teades tulid tnavustele tllivaatlustele ka need linnuhuvilised, kes tunnevad hsti metsavidistajaid, aga mitte kahlajaid. Tllide juurde vid ju pseda, mahajetud karjre on meil palju, aga lindude lesleidmine sealt on paras phkel. Muidugi mitte vimatu ja kel tahtmist, saab kindlasti pris kiiresti asja selgeks. Vaikivad tllid Kik tnavused pesitsused Kamariku karjris on kogenud silmaga les leitud ja aasta tulemus kirjas: 26 viketlli ning 4 liivatlli pesitsust. Rngastada kiki ei saanudki: kevadel kahe silma vahele jnud pesakondade pojad lennuvimestusid niielda salaja. Nende emad ei teinud htegi piuuud, kui loendajad karjris kisid. Nd teame kindlalt, et kiki pesitsusi me kevadel ei mrka, sest umbes kolmandik linde ei hlitse pesa juures ldse, rgib Jaanus. Hiljem neme ksnes suuri poegi. Edaspidi arvestatakse kevadel loetud pesadele umbes kolmandik pesitsusi lisaks, et saada ige arv. Kikidesse paikadesse ei ole vimalik ju suve jooksul pidevaid kontrollretki teha, inimesi napib. Postkaardid torus Tahame nd natuke ka tlle lihtsalt imetleda. Linnumehed seavad torud les. Toru on linnusprade pikksilm, mis on sama kallis kui vike auto ega ole igale linnusbrale jukohane ost. Tlli mustatriibuline pea ja kikilips paistab torust nagu piltpostkaardil silme ees. Binokliga midagi sellist ei ne. Torupildil on nd viketll: meeldejva kollase rngassilmaga istub ta peaaegu liikumatult kivil ja vaatab enda teada suunas. Ei saputa tiibu, ei kohenda end, ainult vaatab. Meie vaatame vastu. Kas me seda number 99 veel neme, pritakse onu Jaanuselt lootusrikkal poisihlel. Seda ei tea onu Jaanus lubada. Aga vib juhtuda. Nimelt viketllide puhul on uuritud, et 25 kilomeetri raadiuses pesitsevad vhemalt pooled linnud ka tuleval aastal. Aga number 99 puhul ei tea, liivatllide kohta on vhe infot. Kes tulevad tagasi? Miks osad tulevad, teised mitte? Kas pesitsuspaiku valitakse ka rnde kigus? Kuna vanalindude rngastamine Eestis on alles tnavusest korralikult ksile vetud, lheb vastustega aega. Sgisel neme tlle veelkord, vaatlusretked viivad meid lindude kogunemispaikadesse rannikul, kus saame neile kevadeni head aega soovida.



Helen Arusoo
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet