4/2012



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Kosmoseajastu poiss judis mttemngudega Universumi rele

Vib ksida, kas kosmoses ldse leidub loodust? Vi koguni, kas Universum tervikuna on loodus? Astronoomid peavad kll kogu kosmost looduseks. Siiski leidub ka inimesi, kes nii ei arva. Maa peal on loodus igahe nina all, aga kosmoses on ta kuidagi kaugel, see tundub olevat justkui pool-loodus. Vanasti arvati, et taevakehade liikumises avaldub jumalik kord. Kik paistab taevas olema muutumatu ja psiv. Kes siiski vhegi kosmose vastu huvi tunneb, mrkab, et sealgi on kik muutumises.
Et aluselemendid on kikjal samad (kasvi Euroopa tuumauurimiskeskuses CERN tabatud Higgsi osake), selle peale niipalju ei melda.
Kas kosmoses leidub ka elusloodust?

On olemas teadusharu nimega astrobioloogia, mis niteks otsib Marsilt baktereid. Seni siiski tulemusteta.
Inimene pole lbi saanud eluslooduseta kosmost kujundlikult kirjeldades vi taevakehadele nime andes. Kneleme universumi raku- vi krgstruktuurist. Vline sarnasus on viinud gaasudude nimetamiseni niteks Krabi uduks, Sipelga uduks ja Hobusepea uduks. Taevas elavad lvi, lohe, skorpion ja paljud teised thtkujudena. Loodust ja kosmost ei saa lahutada. Nii maa kui ka ilm on ikka ks maailm.

Kaugele planeedile
Mni inimene ei vaata kunagi taevasse, minu huvi trkas varakult. Kaheteistaastase poisina olin kord krge palavikuga aheldatud haigevoodisse. Aasta oli 1962, kosmoseajastu, olid teoks saanud esimesed mehitatud lennud. Ema ostis siis mulle raamatu, Pavel Kluantsevi Teistele planeetidele!. Raamatus selgitatakse hsti arusaadavalt, mis on reaktiivjud ja kuidas juhtida raketti, kuidas lennata teistele planeetidele ja palju muud. See ratas huvi ja fantaasia. Kunagi hiljem on ka mned minu kolleegid knelnud selle raamatu innustavast mjust. Klassijuhataja korraldas 6. klassis ksitluse, kelleks tahan saada. Vastasin, et astronoomiks, ja pinginaaber Vello vastas, et lenduriks. Elus lkski nii. Vello Loemaa ppis Venemaal sjavelenduriks ja oli hiljem Eesti huve lem. Kui olime veel koolipoisid, kestis hiskonnas optimistlik kosmosesselendamise aeg, see kis kokku liikumisega kommunismi poole. Rahvas laulis: ja Marsil itsevad kord unapuud. Klassivend Kaarel kinkis 8. klassis mulle vene keelest Jaan Einasto tlgitud ja toimetatud astronoomiapiku (Astronoomia, 1958). Selle piku abil on enamik tnapeva vanema plve eesti astronoome les kasvanud. Ndisaegset nii phjalikku astronoomiapikut eesti keeles pole ja teadlastel paraku ei ole aega seda teha peab artikleid kirjutama. Tollal ei olnud ulmefilmid kttesaadavad, kll aga ulmeraamatud. Lugesin Ivan Jefremovi Andromeeda udukogu (sarjast Seiklusjutte maalt ja merelt). Selle mttemaailmas oli tublisti pnevust ja ka hirmu. Vikesena olin kllalt kartlik laps. Aga see kartlikkus ei takistanud mind mttes kosmoselaevaga lendamast. Ulmejuttude kaudu arenes mu suhe suure maailmaga. Hakkasin mtlema, mis asi see universum ldse on, mis on elu, mis on surm. Kosmiline udus nii ja teistpidi Arvatavasti oleks minust saanud astronoom ka ilma juturaamatuteta, oma meelelaadi prast. Ma polnud nooruses taevavaatleja ega teleskoobimeisterdaja, nagu paljud teised astronoomid. Mind huvitas siis ja huvitab praegugi taevas eelkige filosoofilise poole pealt looduse ja Universumi salapra. Kui rgitakse valgusaastatest ja astronoomilistest kaugustest, tlevad mnedki, et nad ei taha sellele melda, udne hakkab. Kmme kilomeetrit, seda kujutatakse veel ette, aga tuhandeid valgusaastaid, seda enam mitte. Jaan Pelt, kolleeg Traverest on knelenud hoopis teistsugusest kosmoloogilisest udusest, klaustrofoobiast, mis on tingitud sellest, et oleme oma uurimisega judnud maailma algusse. Andmed saabuvad 13,7 miljardi aasta tagant, millal Meie Universum tekkis. Seal on seinad ees ja edasi ei pse mitte kuhugi. Mina kujutan neid kaugusi ette. Et mingisugust struktuuri ette kujutada, taandan end selle sisse. Viin ruumi suhted enda jaoks hoomatavatesse mastaapidesse. Ruumilise ettekujutuse vime on inimesele vist sndides kaasa antud. Lapsena avaldus see nii, et metsas ei eksinud ma kunagi ra. Kisin vanaemaga koos tihti seeni ja marju korjamas. Mrasin metsas oma asendi looduse jrgi. Mets oli ja on minu jaoks salaprane maailm. Ka metsas nagu kosmoseski on vimalik sattuda sinna, kus keegi varem pole kinud. Meie alateadvus aga ei ole klammerdunud ajalise ja ruumilise ettekujutuse maailma. Keset suved vid tabada end mstiliselt tundelt, et sa kohe ei taipa, mis ajas oled: kas on hilishtu vi varahommik, kas on eha vi koit. Kerasparvede vaatleja Vanemad ei ole minu erialavaliku suhtes kunagi peale kinud. Kllap nad soovisid, et valiksin praktilisemat laadi ala kui astronoomia. Lksin Tartusse ppima fsikat, kus sai spetsialiseeruda astronoomiks, sest astronoomia eriala eraldi siis likoolis ei olnud. Astusin likooli poliitiliselt naiivsena, aga sisseastumisel (oli aasta 1969) ksiti minult komisjonis: kuidas suhtute Tehhi sndmustesse (1968. aastal oli Tehhis nukogulik ssteem tuntavalt liberaliseerunud, kui Praha kevadeks htud hiskondlik sulaaeg lppes Vene tankide sissesiduga toim). Ma ei vastanud otsekoheselt, vaid keerutasin end kuidagi vlja. Fsikapingute teisel kursusel prdusin praktikumi juhendaja Vladimir Riivese poole, kes soovitas minna Traverre lo-Ilmar Veltmanni juurde kursuset teemat ksima. Sitsingi Tartust rongiga Traverre. lo-Ilmar Veltmann vttis mind hea meelega vastu ja tegi ettepaneku hakata uurima kerasparvi. Traveres oli Grigori Kusmini juhtimisel vlja ttatud originaalne vaatlusmeetod kerasparvede heledusjaotuse mtmiseks. Teleskoobi libisev pilu liikus le uurimisobjekti kujutise, mtes heledusjaotuse parve keskme mramisest sltumata. Minu toonast philist uurimisobjekti M13 (ks heledamaid kerasparvi ldse) neb heades vaatlustingimustes Heraklese thtkujus uduse laigukesena ka palja silmaga. Tollel ajal omandas tudeng likoolis kriitilise ja skeptilise mtteviisi, eelkige heade ppejudude ja arvamusliidritest kaaslipilaste mjutusel. Kui koolipoiss astub likooli, mtleb ta, et on targem kui teised. Kige targemana tunneb tudeng end likooli 3. kursusel. Kige lollimana aga siis, kui likooli lpetab. Mina kahtlesin siis, kas sobin teadlaseks, kas olen ikka piisavalt andekas, et kosmost uurida. Pealegi hakkasid lummama ha rohkem olemuslikud probleemid. Ksimuse missugune on maailm? asemel muutus thtsamaks ksimus kes ma ise olen? Igapevased olmelised probleemid tundusid hoopis thistena. Kitis eksistentsialism, lugesin lbi rea Sartrei ja Camus raamatuid. Kttesaadavaks sai tipp-ulmekirjandus (niteks Isaac Asimov). Suurimateks mjutajateks kujunesid Andrei Tarkovski filmid (Solaris, Stalker, Peegel). Minu kahtlustel ei lastud vimust vtta. Toona oli ssteem selline, et likoolilpetaja liikus nagu inertsi (st suunamise) jul edasi. Siirdusin tle Traverre, kuhu siis, 1974. aastal otsiti veel hoogsalt uusi noori inimesi. Ka abiellumine ja pere loomine aitas tasakaalu leida. Tumeainest rakustruktuurini Jaan Einastol ilmus koos Enn Saare ja Ants Kaasikuga 1974. aastal Natures artikkel tumeda aine kohta. Ta soovis hasartselt, et Traveres noored teadlased phenduksid sellele temaatikale. Minagi liitusin selle uurimisrhmaga. Galaktikaid ja galaktikaparvi uurides oli Traveres selgeks saanud, et nende liikumise seletamiseks jb nhtavat ainet puudu. ieti aine on kll olemas, aga meile nhtamatu ei avaldu kiirguses. Nii tekkis tumeaine teooria ja meid hakkas huvitama tumeaine roll universumis. Palju aitas selles uurimises koost Moskva kosmoloogidega. Vlismaale oli vimalik saada harva vi ldse mitte. ks vheseid eeliseid lejnud maailma ees oli, et saime rahulikult td teha, ei pidanud muretsema artiklite arvu ega aruannete titmise prast. Astronoomid mdavad galaktikate kaugusi punanihke abil (mis ilmneb universumi paisumise tagajrjel). Mida rohkem kaugusi saime teada, seda enam hakkasime aimama, kuidas galaktikad ruumis jaotuvad. Praegu suudetakse mta viie aastaga miljoni galaktika punanihe, meie suutsime Travere pooleteistmeetrise teleskoobiga mta 510 galaktikat he ga. Kisime vaatlemas ka Armeenias. Kaugused olid kantud taevakaartide peale. Jaak Jaaniste ja Enn Saare toas rippus aga ruumiline mudel. Jhviga lakke riputatud eri vrvi ja suurusega plastmasskerad thistasid galaktikaid. Nende asetus ruumis oli mtmiste jrgi paika pandud. Sellelt mudelilt selgus esimest korda, et galaktikad ja galaktikaparved ei asetse ruumis korrapratult. Ruum ei ole ainega htlaselt tidetud. Multiversumi vimalus Inimkonna unistus kosmoselendudest kaugete planeetide juurde pole titunud. Ameeriklased kisid Kuul ra, aga rohkem ei ole sinna linud. Astronoomia on linud kallimaks ja raha loetakse ka NASAs ha rohkem. Hiinas loetakse ka, aga seal lubatakse siiski Kuule minna. Venemaa mngib thtsat rolli rahvusvahelises orbitaalkompleksis, sinna lendamiseks kasutatakse nende kanderakette, aga areng on jnud tavakosmonautika tasemele. Uute rakettide ehitajaid, uusi von braune ja koroljove pole esile kerkinud (Wernher von Braun (19121977) oli Saksa ja (hiljem) USA raketiteadlane, tiibrakettide looja; Sergei Koroljov oli Vene raketikonstruktor, kontinentidevaheliste ballistiliste rakettide looja toim). Andekaid inimesi huvitavad vist teised alad. Hardo Pajula kirjutas Postimehes, et hiskond on nii alla kinud, et maalased pole enam suutelised Kuule lendama. Astronoomia on siiski tohutult arenenud tnu orbitaalteleskoopidele. Nende abil saame vaadelda kiirgust lainepikkustes, mida Maa pealt vaadelda ei saaks. Oleme judnud uurimisega Meie Universumi tekkeaegadesse ja ksimuseni, mis oli enne Suurt Pauku. Inimesele on vastuvetamatu, et midagi ei olnud. Varane kosmoloogia (nagu Pha Augustinuski) tles aga, et me ei saa ksida selliseid ksimusi selles ajas, nendena, kes me oleme.
ks hpoteese, mida kosmoloogia tnapeval pakub on: Meie Universum pole ainuke. On rgvli, kus osalevad needsamad Higgsi osakesed ja kus pidevalt tekivad ja kaovad universumid, tiesti erinevad maailmad. On multiversum kui hpotees.



Astronoom Erik Tago jutu pani kirja Juhani Pttsepp.
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet