4/2012



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Lugu konnakotka pojast, kes ji kaamera ees haigeks

Kui kaameravaatajad tnavu heinakuu algul mrkasid, et vike-konnakotkaste paari Tuuli ja Remo poeg Stephi hingab kehvasti, oli jnud rngastamiseni ksnes ndal aega. Pesast hakkas vaiksetel htutel kostuma vilisevat hlt. Osad kaameravaatajad nudsid kohest sekkumist ravi nol.

Kui looduskalendri huvilised vike-konnakotkaste pesakaamerast mrkasid Stephi kehva hingamist, oli suve algus ja poeg alles vike. Pesast kostis imelikku vilisevat hlt ning mned foorumi liikmed arvasid algul, et putukas on mikrofoni roninud. Ent peagi sai selgeks, et tegu on siiski hingamishirega, mis nis aina svenevat. Oma arvamustest andsid vaatajad teada nii foorumis, meili teel kui ka telefonitsi. Juhtuski nii, et jrjest tugevamaks muutuv vilistav hl tekitas tundeid nii siin kui sealpool Atlandi ookeani.

Kotkamehena pdsin nii foorumis kui looduskalendris selgitada, mis funktsioon on vaatlejatel (sealhulgas kaamera meeskonnal): me peame vltima looduslikku protsessi sekkumist, kuna hingamishire pole tenoliselt otseselt inimtekkeline. Ent muretsemine kasvas: kirjutati isegi seda, et rngastaja kaabu (mis kotkapojale rahustuseks peale pandi pesa juures kies) oli kindlasti ebahgieeniliselt must ja higine ning see vis phjustada hingamishire svenemist kotkapojal. Nuti isegi, et me ehitaks pesa kohale varikatuse pidevate vihmade vastu. Ksiti veel, et kki saaks aidata operatiivsemalt? Peamiselt olid seda laadi soovitajad Ameerikast, mni ksik Euroopast. Tore muidugi, kui inimesed hoolivalt suhtuvad ja seda ka vlja nitavad, aga piilukaamerate eesmrk oli ju teine jlgida pesas toimuvat krvalt ja pesaomanikele mrkamatult. Kuidas kik algas Kmme aastat tagasi unistasime kotkaste elu vahetust jlgimisest, et mista seda, mis toimub mne aktiivse kuu jooksul hes pesas ja saada selgust, mida selle hoidmiseks tegema peaks ehk kuidas parandada kaitsemeetmeid. Tollal oli vimalik kia vaid pevade kaupa varjendis istumas ja seda sai ka tehtud. Kahjuks pole vimalik sinna minna nii, et kotkas ei mrka. Kuigi lind ei saanud ilmselt aru, et varjes istub inimene, oli ta selgelt hiritud. Tehnika arenedes ning mnede asjaolude kokkulangemisel nnestus meil alustada uut piilumisajastut veebikaamera vahendusel. J ja lumi: valge kaamera ja likiv paneel Kui kaamerassteem paigaldada pesa juurde igeaegselt ja see ka hsti kestab, siis mingit lisahiringut pesa omanikele ei kaasne. Tenoliselt viks kaamera kasvi valget vrvi olla, sest pesaomaniku saabudes on veel lund metsas, ks mtsakas ei taha ainult ra sulada. Sama kehtib pikesepaneelide kohta, sest need meenutavad jd, mis ei taha ra sulada seal kuskil puu otsas. Soojade aegade tulekuks on kotkad selle nansiga tiesti harjunud. Ja meie vime linde hirimata nende tegevust mitme kuu jooksul sekkumata jlgida. Kaamera lood on looduse lood On vga tore, kui pesas pojad igeaegselt lennuvimestuvad ja on terved. Seni on linud meil enamasti (sellest ajast, kui kaamera on ldse avalikuks tehtud) nagu heas muinasjutus. Kenasti lks aastal 2009, kui vikekonnakotka poeg lendas pesast vlja, aga hiljem sattus siiski inimese hoole alla ja vajas ravi. Merikotkaste Linda ja Sulevi pesast arvati ka, et poeg kukkus vlja ja paluti vaatama minna, aga meil polnud vimalust ega tahtmistki seda teha ja paari peva prast oli poeg ise pessa tagasi lennanud. Aga tegelik elu on looduses suhteliselt karm. Ellu jvad ksnes need, kes on tugevamad, kavalamad vi enamkohastunud. Ja sinna vahele segada sobib vaid ksikutel juhtudel, niteks kui isendite arv populatsioonis on langenud alla kriitilise piiri ja iga ksik isend vib saada kaalukeeleks liigi psimisel. Taustaks teame, et vike-konnakotkas on Eestis sna heas seisus ja tema puhul kunstlikult pesitsusedukust tsta pole mistlik. Pigem vib sekkumisega tekitada probleeme looduslikule populatsioonile, kui looduslikule valikule vahele segame. Tuleks meenutada koolis pitut evolutsioon on kujundanud liike kmnete miljonite aastate jooksul ja tulemuseks on parim vimalik omaduste kombinatsioon selles keskkonnas. Ravimisest hoidumine hoiab linnu tervist Teine aspekt, mis hoiab eemale sekkumast on tsiasi, et le 90% tervisehdadest paranevad ise organismi vastumju tttu. Kui iga tervisehda ravima kiirustame, siis varsti organism ei saagi enam hakkama, sest tervenejate osakaal liigisiseselt vheneb ja ravi kallineb, lisaks kandub niisugune probleem vimendatult ka jrgmistesse plvkondadesse. Kolmas sekkumisega soetud vastuolu tekib sellega, et kui me ei ne looduslikku pesitsemise protsessi, siis pole meil ka infot, mille phjal parandada liigi kaitsemeetmeid. Ent phjendatud kaitsemeetmete kujunemisele kaasa aitamine oli ks kaamerate lesseadmise eemrke! Iga sekkumine thendab ka pesitsejate vanalindude hirimist ja see omakorda vib viia pesapaiga hlgamiseni. Teisalt, sekkumine pesitsuse normaalsesse kiku nuab spetsiaalset luba keskkonnaametilt. Kui isegi kotkapoeg kunstlikult les kasvatada, siis tema hakkamasaamine looduses on ikka suure ksimrgiga. Seega tundub, et abistamistuhinas vime tekitada hoopis kahju, kuigi abistamine on iseenesest igati humaanne tegu vi mte.

Mis sai kotkapojast?
Stephi ji niisiis iseenda hooleks. Foorumis kirjutas aidata soovijatele Madis Leivits selgitusi ka veterinaari pilgu lbi ta arvas, et kotkapoja haigus vis olla phjustatud aspergillioosist ehk hallitusseentest tingitud haigusest. Lisaks tles ta, et Eestis pole hid tingimusi rvlindude les kasvatamiseks inimese hoole all. Ja et parem on ikka jtta Stephi oma vanemate hoolitseda. Siiski, vaatamata sellele, et pame kotkameestena olla sekkumisele vastu, oleme ka ise mnikord toimetanud pisut vastuoluliselt, niteks prast rngastamist must-toonekure pessa kalu jttes. Ju me vist kuulume ka pisut kaasaegsete inimeste hulka!



Urmas Sellis
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet