4/2012



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Thoreau pevik 8. osa

27. prnakuul 1852
Ngin he knka jalamil maja ees, mis kuulus varem Whiteile, hiigelsuurt ameerika saart, mille lbimt oli ks meeter, ja millesse li 22. kuupeval umbes kell neli prastlunal vlk. Nhtavasti tabas see puu latva ja krvetas allapoole liikudes ra koore ja lehed umbes kolme vi viie meetri ulatuses, siis asus aga koort ra kiskuma ja tungis puitu, tekitades kitsa narmendava vao vi prao, kuni judis heni puu lemistest harudest ja jagunes siis nhtavasti kaheks, liikus alla mlemalt kljelt ja tungis ha sgavamale puu sisse. Esimeste suuremate okste juurde judes oli vlk puu keskosa juba tielikult oma vimusesse haaranud ja peaharud maha heitnud, jmedamad otsad ees, mis kukkudes maasse augud lid. Ja nii liikus see jud mda tve maapinnani, kus nhtavasti plahvatas ja rebis tve kuueks tkiks, mille lemised kolme kuni kuue meetri pikkused osad keskpunktist umbes 30kraadise nurga all igasse suunda kiirtena laiali painutati, nii et maapind otse nende all, kus puu varem seisnud oli, paljaks ji, kuigi kiired ise veel juurtega maapinna kljes kinni olid. Nis, et vlk lbistas juured, millesse nagu okstessegi praod jttis, ja kulges edasi lbi maapinna, millesse adra kombel vao kndis, liikudes hes suunas veel kakskmmend vi kakskmmend viis meetrit ja tungides teises suunas lbi heksa meetri kaugusel asuva maja keldri, kus plekist piimanudele pletusjljed jttis ja piima sisse mulda loopis, ning vljus siis endast vagu maha jttes maja tagumise seina kaudu, kus mne laua lhki li.
Puutvi oli koorest tiesti paljaks kistud, koor aga kuuekmne meetri raadiuses igasse suunda laiali pillutatud. Suured tkid puu sisemusest, oma nelja ja poole meetri pikkused, olid tohutu juga mitmesse suunda laiali loobitud; ks neist oli lennanud vastu kuuri klge, mille tielikult purustas, teine kaevus puuriita. Puu sda lebas omaette. Ilmselt ei oleks tvest saanud vlja saagida isegi mehe jala suurust tkki, milles ei oleks olnud htegi lhet; suur osa puust oli aga peenteks pilbasteks lhutud. Maja aknad purunesid ja lk paiskas elanikud prandale. Kige sellega sai ksnes hetke jooksul hakkama mingi taevast tulnud tuli, mida kutsutakse pikse- vi vlgunooleks ning mida saatis vali krgatus. Mis eesmrgil? Iidsetel aegadel kutsuti seda Jupiteri piksenooleks, millega too patuseid karistas; ka meie, tnapevainimesed, ei mista seda paremini. Selles avaldus suisa titaanlik jud selline, millega maailm loodi ja mis selle ka hvitada suudab. See toores jud ei ole veel tielikult taltunud. On see omane metsikule elajale vi juhib seda pigem arukus ja halastus? Kui usaldame oma esmamuljet, peegeldab see elajalikku judu vi kttemaksu, mida talitseb vhemal vi rohkemal mral iglustunne. Selle seostamine kttemaksuga on aga ilmselt tingitud sellest, et teame, et oleme patused, samas kui stu inimese jaoks oleks see nhtus lihtsalt lev, ent mitte hirmutav.
See on ks neist juhtudest, mil inimese turvatundeks ei aita tavaprastest abinudest, niteks piksevarda pstitamisest. Nemesise kttemaksu vltimiseks ei piisa patusele hestki piksevardast. Kuigi ka mina paneksin piksevarda psti, kui keegi mulle testaks, et sellest tepoolest kasu on, juhivad inimest siiski nii vastandlikud tunded, et enda turvaliselt vi ohustatuna tundmine ei oleneks tegelikult mingist mttetust vardast. Teatud mral on usku ja iglustunnet nii selles, kui me piksevarda les paneme, kui ka selles, et tunneme ennast piisavalt kindlalt ilma vardata. Kuigi minu arvates pakub thusamat kaitset neist kahest toimimisviisist viimane, on see htlasi ka haruldasem. See viitab vaid asjaolule, et karistust, mis vljendub igasuguste hdade ja surma nol, olgu nende phjuseks siis haigus vi nnetus, aitab vltida vaid moraalne kindlus. See on usk, millega vtame rohtu, mis meid terveks teeb. Vastasel juhul vib ravi lppeda veelgi hullema haigusega.
Raevuka maru meelevallas me nii kardame kui ka usaldame. Me hbeneme oma hirmu, sest teame, et stu inimene ei oskaks kahtlustadagi, et on hdaohus, ning jks puutumata. Alati, kui inimene tunneb hirmu, on kusagil keegi, kes talle ktte maksta tahab. Metslase ja tsiviliseeritud inimese instinktid ei eksi. Teadus on oma videtes liiga kindel. Teadus vtab lesandeks nidata, miks vlk puu sisse lb; moraalset phjust, miks see juhtub, ei selgita see aga instinktidest prmugi paremini. Teadus on tulvil jultumust. Miks vlk ldse puudesse lb? Sellest ei piisa, kui eldakse, et puud lihtsalt ette jvad. Teadus vastab: Non scio. Ma ei tea. Kiki loodusnhtusi peab vaatlema imetluse ja aukartusega, nagu vlkugi; ja vlku endasse peab samal ajal suhtuma muretusega, nagu kige tuttavamasse ja ohutumasse nhtustesse. Lbi stu inimese moraalse selgroo jookseb taeva poole likima hrutud piksevarras, mis suunab Nemesise shviva raevu ohutult maapinda, nii et see vaid hu puhtaks lb. hel hetkel pstitab stu inimese kindlameelsus tema sisse vankumatu piksevarda, jrgmisel vib mni arglik metallist kinnitusklamber voolu aga otse tema eluthtsatesse organitesse suunata. Kui mnda surelikku tabab vlgunool cielo sereno (selgest taevast, it), on loomulik, et seda peetakse veelgi kohutavamaks kttemaksuks. Inimeste ebausk on tele ilmselt lhemal kui nende teadus. Arvatakse, et teatud paigad on pikselkidele eriliselt avatud, niteks mni knka otsas seisev tammepuu.

Tlgitud teosest I to Myself , Henry D. Thoreau, Yale University Press, 2007



Tlkinud Triin Jrimaa
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet