4/2012



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Loodus kodus
Klaskik botaaniku aeda

Eesti Looduse peatoimetaja, botaaniku Toomas Kuke aknalaual kasvavate kaktuste ja piimalillede vahel varitsevad kiskjad. Ei, mitte karvased ega triibulised, vaid kolm rohekas lehers juuripidi mulda kinnitunud kiskjataime, kelle pnised on tuppa sattunud krbestele prani avatud.

Ehkki tna troonib Toomas Kuke aknalaudadel le kmne erineva taime, ei ole taolise botaaniku aia kujundamine tal kunagi plaanis olnud. Otsustasin juba aastaid tagasi, et mina toataimi kasvatama ei hakka, hoolimata sellest, et olen kasvanud kodus, kus mind mbritsesid arvukad taimed. Arvan, et botaanik ei pea td koju kaasa vtma, ja nii nnestus mul ilma toataimedeta elada oma tubli 15 aastat, muigab Toomas Kukk, lisades, et toataimedest loobuma ajendasid teda ka praktilised kaalutlused.

Veedan igal suvel ndalaid vlitdel, aga keegi peab vahepeal lilli kastma. Kuna ldjuhul on ka minu ligimesed suvel sna liikuvad, siis vib lillekastmise korraldamine kujuneda snagi ttuks.Botaaniku plaan pidada oma elupaik toalillevabana oli siiski mratud nurjuma uude ja avaramasse korterisse kolimisel kingiti talle soolaleivaks esimene toataim, sntpoolia, kes on praeguseks loodusliku valiku toimel kll juba kadunud. Prast seda ei olnud enam olulist vahet, kas taimi on ks vi kmme, sest kasta tuleb neid nagunii, mnab Toomas Kukk, kes kolis oma Tartu korterisse mber ka kunagises vanematekodus kasvanud taimed. Ma lihtsalt ei raatsinud neid ra visata olen osadega neist ju koos kasvanud. Looduslik valik pikselisel aknalaual Toomas Kuke suviste eemalviibimiste tttu on aastate jooksul aknalaudadele kogunenud taimede seas toimunud n- looduslik valik. Ellu on jnud need taimed, kes on suutnud kohaneda suviste kuivaperioodidega, mil nad jvad olude sunnil pevadeks vi koguni ndalateks kastmata. Nii moodustavadki valdava osa tema kodusest floorast vanematelt pritud kaktuselised ja piimalilled, kes on niiskuse suhtes pris vhenudlikud. Teiste taimede seas on mul niteks kuninganna, kes on enamuse aastast lihtsalt ks kole roots, et siis la suve hakul vaid heks ks lahti oma suur trompetikujuline is, seletab ta, osundades suurele kaktusepuhmale, kes avas sellel suvel oma omaniku snnipeva auks koguni kolm valget it. Ilusaid iellatusi on talle pakkunud aga teisedki kaktused. Toataimede pidamine ei ole minu jaoks hobi ma ei kogu neid nii, nagu seda teevad mned kollektsionrid, kelle jaoks on oluline tiendada oma kollektsiooni pidevalt uute liikidega. Kuna taimed on tulnud minu juurde ise ja ma ei tegele igapevaselt nende imetlemisega, on iga idepuhkemine minu jaoks tavaliselt ootamatu ja samas tore llatus, jutustab Toomas Kukk. Taimed, kes svad putukaid Enda ostetud taimi on Toomas Kukel vaid kolm ja neid kiki iseloomustab kihu pda endale toiduks putukaid. Lihasjad taimed on huvitavad, sest putukate pdmise komme ei ole taimeriigis kuigi laialt levinud. Pealegi olid putuktoidulised taimed ka Darwini lemmikud, muigab kiskjataimede peremees. Tema kodused kiskjad kapi huulhein, sarratseenia ehk npitsleht ning krbsepnis on kohastunud pdma putukaid ksteisest priski erineval moel. Krbsepnis on ks kiireimate liigutustega taimi kogu taimeriigis. Tema leht meenutab kujult kahte krvutiasetatud harali srmedega kelaba. Kui putukas lehele maandub, lb taim lehe plaksti kokku ja selle servadel olevad harjased pimuvad omavahel justkui srmed. Seedimiseks kulub tal aega ligikaudu ndal, mille jrel on allaneelatud krbsest alles ksnes kitiinkest. Sarratseenia lehed on muundunud aga kannukujuliseks pniseks, mille servadel on putukaid ligimeelitav nektarikiht. Taim saab oma khutie ktte eeldusel, et lehele roninud putukas pnisesse kukub, selgitab taimede omanik, kelle kolmas lihatoiduline taim, kapi huulhein, on meie soodes ja rabades kasvava huulheina lhisugulane. Erinevalt vledast krbsepnisest kulub huulheintel putuka lehe sisse mssimiseks ligikaudu pool tundi ning nad suudavad pda vaid vga pisikesi putukaid, niteks dikakrbseid. Selleks on huulheina lehtedel niitjad ja kleepuvad karvakesed, mille klge putukad kinni jvad. Saak karvakeste kljes siplemas, hakkab leht tasapisi kokku tmbuma, jutustab Toomas Kukk. Niiskuslembesed taimed Putukate pk on valdavalt niisketest ja toitainevaestest kasvukohtadest prit lihasjate taimede jaoks hea vimalus saada tiendavaid toitaineid. Kui tubades krbsed pidevalt ringi ei lenda, saab toataimena peetavatele putuktoidulistele lisatoidust pakkuda neid pintsetiga toites vi siis magusate marja- vi puuviljatkikestega puuviljakrbseid taime ligi meelitades. Kuid veelgi olulisem on tagada niiskete tingimustega harjunud lihasjatele kasvamiseks vajalik niiskus. Kui ma neile taimedele Tartu kaubamaja toiduosakonna lilleletis peale sattusin, siis olin pris llatunud, et neile ei olnud kaasa pandud mingisugust teavet, kuidas neid kasvatada ja taimed olid mratud kui krbsepnise segu. Vaatasin neid seal poes hulk pevi ja nad jid kuidagi ha nirumaks. Nii ostsin lihatoidulised taimed pisut ka kaastundest. ldse kiputakse elusaid taimi vtma nagu suvalisi kaunistusi, keda vib panna ebasobivasse kohta aeglaselt surema. Lihasjad taimed pole niiskuslembeliste liikidena kuigi kasutajasbralikud ning kipuvad keskkttega korteris talvel kergesti vlja minema, selgitab Toomas Kukk, kes on katnud oma kiskjad aknalaual suure valgust lbilaskva klaaskupliga, mille alla siiski huava jetud. Kuppel hoiab niiskust ning selle all olevatele alustele saab valada vajaduse korral ka tavalisest enam vett. Nii on nnestunud kuplialustel le elada ka omaniku vlitdel kimised ning silitada botaaniku aias valitsevat rmuslikkust, kus sootaimed seisavad klg-klje krval kuivalembeste krbeasukatega.



Helen Rohtmets
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet