4/2012



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Nuhtlus riidekapis

Suur ja vike koiliblikas istuvad kapis ja svad kampsunit. Jrsku tleb vike koiliblikas: Lendame kapist vlja! Suur: Ei, mitte mingil juhul! Inimesed tapavad su ra! Vike: Vastupidi! Ma meeldin inimestele. Eelmine kord, kui vlja lendasin, siis kik plaksutasid mulle!

Nali naljaks, aga aplausi peaks tegema hoopis neile, kel on nnestunud toas elutsevatest koidest vabaneda. Te huvides peab mainima, et ei suur ega vike valmik kampsuneid ei s, seda teevad rvikud. Ehk kui juba koiliblikaid toas lendamas nhakse, vib kindel olla, et mni riideese on kahjustada saanud, ja kui kohe midagi otsustavalt ette ei veta, vib lhiajal veel hulganisti auguliseks sdud rivaid leida.

Kuigi ldises knepruugis rgitakse lihtsalt koidest, vib meie majades elutseda le kmne erineva koiliigi. Neist tavaliseimad on riidekoi (Tineola biselliella) ja nahakoi (Tinea pellionella) ja mningatel andmetel ka mblikoi (Tineola furciferella). Koid eelistavad kll villast, kuid neile sobivad kik, mis sisaldab loomset valku keratiini vill, naturaalne nahk, karusnahk, loomade karvad, linnusuled ja ka juuksed. Keratiini seedimisel saab koirvik elutegevuseks vajaliku vee ktte, nii saavadki nad justkui ilma veeta elada. Kui midagi muud sa ei ole, ei tle rvikud ra ka puuvillast ega linasest riidest. Selleks, et koide vastu thusalt videlda, vaatame, kuidas ja kui kaua areneb munast koiliblikas. Aastas vib kooruda neli plvkonda Koid vivad meie elamisse tulla otse ustest ja akendest, kuid ka vana mbli ja koimunadega nakatunud kasutatud riietusesemetega. Tiskasvanud koide eluiga on umbkaudu kaks ndalat, sel ajal otsivad isased paarilist ja emane head kohta munade jaoks. Sobiv paik on rahulik, pime ja hea toidukoha peal, sest vastsed vajavad kohe prast munast vljumist sa. Emane koi muneb he- vi paarikaupa umbes 100150 muna, mningatel andmetel aga 50300 muna. Munad on ovaalsed ja kohe prast munemist piimjasvalged, kuid muutuvad mne peva prast pruunikaks. Munast koorumiseks kulub 421 peva, toatemperatuuril keskmiselt ndal. Rvikud on esialgu 1,5 mm pikad, kuid vivad kasvada kuni 1,2 cm pikkuseks. Just need viksed ussitaolised olevused ohustavadki meie kampsuniriiulit. Rvikustaadium kestab olenevalt liigist, mbritseva keskkonna temperatuurist ja toidulaua rikkusest 35 peva kuni 2,5 aastat. Riidekoi vastne ehitab liikudes ja ses enda mber vrgendiniidist torujaid kike, kuid nahakoi vastne kannab kesta endaga kaasas. Kahjustatud riietel olevad vikseid mmargused terakesed on rviku ekskremendid, mis vivad sisaldada riide vrviosakesi ning on seetttu sdud materjaliga hte karva. Kui rvik on valmis nukkuma, liigub ta sgikohast eemale, otsib omale varjulise koha, kus rvikust liblikaks areneda. Nukkumine vltab soojas 814 peva ja pev prast koorumist on liblikas juba valmis munema. Soodsatel tingimustel temperatuuril 1832 kraadi, 82% huniiskuse juures ja priske toidulaua korral vib aastas olla isegi neli koiliblikaplvkonda. Miks koidest on nii raske lahti saada? Phjus peitub paljuski meie moodsas elulaadis keskkttega majades, kus aastaringselt on stabiilselt soe; vaibad, mida ei klopita ues, vaid vetakse tolmuimejaga kergelt le; pidevalt kasvav riiete hulk; madalatel temperatuuridel rivaste pesemine, ka pesu vljas kuivatamise vimaluse puudumine. Kik see on kahjuritele meeltmda. Koid on ka hmmastavalt kohanemisvimelised koimunad suudavad taluda kllaltki madalaid temperatuure ja phimtteliselt on tegu kigesjatega. Parema puudumisel toituvad rvikud puuvillasest riidest, tolmust, surnud putukatest, juustest, loomakarvadest, nrivad end lbi isegi hukesest kilest. Mati Martin rgib raamatus Kutsumata klalised, et koisid on katse mttes kasvatatud kinnises nus, kus arenes mitu plvkonda ilma toitu lisamata, nad lihtsalt toitusid eelmise plvkonna ekskrementidest. Vanasti, kui riideid hoiustati aitades, koidel pidu ei olnud, olgugi, et kirstudes oli palju maitsvat villast kraami. Koid nimelt ei talu kredat pakast, mis hvitab nii koiliblikad, rvikud kui ka munad. Kurmo Konsa tleb oma raamatus Konserveerimisbioloogia, et koidele mjub surmavalt vhemalt kmne tunni jooksul kestev klm temperatuuril miinus 10 kuni 20 kraadi. Kuid samas tuleb arvestada, et putukad vivad klma suhtes resistentseks muutuda, kui klmutamine toimub aeglaselt. Mningatel andmetel suudavad koimunad le elada paar peva isegi 32 C. Korista koid vlja Kui kodus koidest puretud riided avastatud, tahaks kohe midagi ette vtta. Vimalusi on mitmeid. Esimese sammuna tuleks siiski teha suurpuhastus, leida les kohad, kus koid pesitsevad, pesta lbi kahjustatud esemed ning katsuda lahti saada asjadest, mis kasutult kapis ruumi vtavad. Mida tihedamalt tistuubitud kapid, seda rohkem on seal koidele meelepraseid pimedaid vaikseid nurgakesi. Koristamine peab olema tepoolest phjalik, prata erilist thelepanu muidu harva puhastatavatele pindadele, kia tolmuimeja ja lapiga le kik nurgad, praod, mblialused, radiaatoritagused. Kusjuures tolmuimeja tuleb prast kraamimist ka tolmust thjendada, muidu vivad koid tolmus edasi areneda ja lennata tolmuimejast lpuks vlja. Riideid kontrollides tasub vaadata ka taskutesse ja mbluste rte alla. Kappi tagasi viks panna ainult puhtad asjad. On hea teada, et 30 minutit 50kraadises vees pesemine hvitab koid kikides staadiumites. Rivaid, mida tahetakse pikemaks ajaks kappi seisma jtta ja mida kodus masinas pesta ei saa, tuleks keemilisse puhastusse viia. See on vga oluline, et harva kasutatavad riided oleks kappi pannes puhtad, kuna higi, toiduplekid, vidunud varrukaotsad ja kraed on koide maiuspala ning munemiseks eelistatakse just mrdunud riideid. Tekke, patju, mis pidevas kasutuses pole, tuleks paar korda aastas kloppida ja ue tuulduma viia. Edaspidi jlgida mne kuu vltel thelepanelikumalt olukorda, inspekteerida oma kappide sisu, liigutada asju, hoida puhtust. Pikemaks ajaks seisma jvad riided on hea panna vaakumkotti. Kui olukord on kontrolli alla saadud, tuleb aastas paar korda siiski phjalikumalt kik oma asjad le vaadata. ERMi koguhoidja Maire Kuninga snul vlditakse muuseumis riidekahjustusi just regulaarse kontrolli abil. Aastas paar korda tehakse lihtsalt rutiinset td ning kik hoiustatud asjad vaadatakse kshaaval le. Vahel harva, kui avastatakse koimune vi rvikud, pannakse tihedalt kilekotti pakitud nakatunud esemed kmneks pevaks spetsiaalsesse sgavklma, kus temperatuur kndib 30 kraadini. Seda nippi vib kasutada ka kodus viia pakasega kampsunid ue vi pista viksemad esemed mneks pevaks sgavklma. Toatemperatuuril elutsenud mis tahes staadiumis koid ei pea suurele temperatuurimuutusele vastu ja hukkuvad. Koid on tundlikud ka krge temperatuuri suhtes, videtavalt mjub neile surmavalt juba nelja tunni jooksul +40 kraadi juures olemine. Feromoonpnis pab liblikaid Vanarahvatarkuse kohaselt aitab koide vastu sookail, soolikarohi, koirohi, vrsked kastanimunad, lavendel ja mitmed eeterlikud lid. Need on kik siiski ennetavad vahendid, mis peletavad koisid, aga juba olemasoleva probleemi korral need ei aita, sest mune ega rvikuid lhnad ei tapa. Ise avastasin hiljuti juhuslikult hest kopoest uue loodusliku koihvitusvahendi feromoonpnise, mis meelitab isased koid lksu. Tegemist on liimpaberiga, mis on koide suguferomoonidega tdeldud. See vahend testi toimib, juba esimese pevaga lks neli koid liimile, ndalaga juba 15. Samal ajal prasin kappide sisu pahupidi ja avastasin hoolikalt rapakitud ja aastajagu puutumatuna seisnud riiete vahelt riidekoi tpllu. Feromoonpnised ei lhna, ei sisalda mrke, neid on rmiselt lihtne kasutada ja nende abil vib edukalt vhendada putukate populatsiooni. Kuid ksi pnisest ei piisa, kui koid juba majas, phjalik kontroll ja koristus on vltimatu. Keemilised trjevahendid ttavad lhiaegselt Poodides on hulgaliselt erinevaid aerosoole, geele, plaate ja kuulikesi koide vastu. Mrgid on efektiivsed, kui neid juba esimesel korral piisavas koguses kasutada, vastasel juhul muutuvad kahjurid toimeainete suhtes juba mne pritsimiskorraga resistentseks. Niisama hku mrke lasta ei tasu, vaid tdelda tuleks varjatud kohti, mblialuseid, riiuleid, prandapragusid, vajadusel ka riideid, kuid seejuures jrgida kindlasti pakendil olevaid instruktsioone. Keemiliste trjevahendite kasutamisel peaks olema eriliselt ettevaatlik, kui kodus on lemmikloomad. Kassidele ja kaladele on niteks ks levinud toimeaine permetriin vga mrgine. Vanasti kasutati laialdaselt sokkide ja kampsunite vahel naftaliini, kuid tnapeval on see kantserogeenseks tunnistatud ja seetttu keelatud. Riidesdikutest lahtisaamine vib olla kll aeganudev t, kuid kord, kui juba hk puhas, on uute kahjustuste rahoidmine hoolsa majapidamise korral juba oluliselt lihtsam, kui tead, mida karta ja kuidas relvastuda.



Gunnel Koba
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet