4/2003



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Artiklid
Maa tormilaidude taga


Antti Halkka
Ahvenamaa on vastuolude saarestik, seal vib leida karme ja eluvaeseid maastikke, nagu seda on Geta ja Ecker samblikuga kaetud kaljud ning pillavat lopsakust nautivaid lehtmetsi ja niitusid.

Ahvenamaa oma 1552 ruutkilomeetriga on Soome kige viksem maakond. Need ruutkilomeetrid jagunevad aga tuhandete merre laiali pillutatud saarte vahel. Et ahvenamaalane tunneb ennast htviisi koduselt nii merel kui maal, siis ei saa kuidagi vita, et tema kodumaa on imetilluke.
Meremaastikud saarestiku eri osades on rmiselt vahelduvad ja silmatorkavalt mitmekesine on ka saarestiku suurima saare, Ahvenamaa, loodus ning maastikud. Lausa uskumatu, et nii vikesele alale srane maastikukirevus ra mahub. Karmid samblikuvaibaga kaetud kaljud ja karused eluvaesed mnnikud annavad htkki ruumi itsvatele niitudele ja sealsamas juab matkaja, enne kui ieti taipabki, niidult lopsakasse lehtmetsa. Ahvenamaal saab paari kilomeetriga teha retke just nagu Lapimaalt Luna-Saksasse.

Antti Halkka
Jalgealune on rabakivist. Ahvenamaa saare phjaosas, Getas ja Sundis, kerkivad saarestiku krgeimad "med". Seal vib nha mitmekmne meetri krguseid pstiseid kaljuseinu. Saarestiku lagi, Orrdalsklint, krgub 129 meetri le merepinna. Kauni vaate poolest tuntud Getaberget on mmarguselt sajameetrine.
N negatiivse krgusega paistab silma ka saarestikku mbritsev meri. Maarianhaminast kmmekond kilomeetrit edelas asub merephi juba 200 meetri sgavusel. Ahvenamere, ja htlasi ka kogu Soome rannikumere kige sgavamas kohas on veekiht 301 meetri paksune ning Ahvenamaa kirderannikul vib leida krgeid pstloodseid veealuseid jrsakuid. Seega moodustavad Ahvenamaa saarestiku tegelikult lainetesse peidetud veealuste mgede tipud.
Ahvenamaa alusphi on tekkinud le miljardi aasta vanustest kivimitest, mida maakoore kerked ja langused on mitmel ja mitmel korral tsiselt tasandatud. Tektoonilised nihked on lhkunud need kaljusaared mitmeteks, ksteise suhtes liikuvateks osadeks. Just seetttu on tekkinud ka arvukad pstloodis kaljuseinad.
Ahvenamaa saare ja Lumparlandi vahel asub paarikmne kilomeetri laiune saaretu merelagamik, Lumparn, mis on tekkinud sadade miljonite aastate eest toimunud maakoore alangu tulemusel.
Ahvenamaa alusphja moodustab rabakivi nii nagu Karjalaski. Selle kivimi punakat tooni on kohati nha ka saare teedel.

Meri ti viljaka mulla. Ahvenamaa orumetsad on oma lopsakuse eest tnu vlgu 600-400 miljoni aasta eest merephja settinud lubjakivilasunditele. Mitmed jajabuldooserid on seda kunagist merephjamaterjali saartele kuhjanud, luues nnda siin-seal eeldused viljakate muldade tekkeks. Merephja ladestunud setted on kambriumis ja ordoviitsiumis elanud mereloomade jnused. Nendes iidsetes kivimites vib eristada trilobiitide, mitmesuguste peajalgsete, usside, meriliiliate ja limuste jnuseid. Fossiilide seas leidub ka koralle nii nagu Eestis Vilsandil. See tsiasi osutab, et sel ajal kui need settekivimid tekkisid, asus Ahvenamaa troopilises kliimavtmes, sest korallid vajavad eluks aastaringselt 20-kraadilist vett.
Seega saavad ahvenamaalased oma lopsakate lehtmetsade eest tnada eelkige 400 ja rohkema aastamiljoni eest elanud mereelukaid.

Inimkte kaasabil. Vide, et Ahvenamaal on lehtpuumetsad ja vrispuuliigid tavalised, on vaid osaliselt ige. Kige sagedamini esineb seal saart ja knnapuud, prn ja tamm on samas aga haruldased ning kaitse all.
Ahvenamaa lehtmetsadele ja inimese tegevusel sndinud puisniitudele on omased lisaks krgele teisele korrusele ka kogukad psad nagu sarapuu, metsunapuu, viirpuu, harilik trnpuu, pihlakas ja pooppuu. Mandri-Soome lehtmetsades tavalised lodjapuu ja kuslapuu on ohtrad ka Ahvenamaal, nsiniint seevastu aga leiab saartel harva.
Puisniidud on saanud psida vaid pikka aega kestnud inimtegevuse tulemusena. Elu puisniitudel kulges aastasadu kindla rtmi jrgi. Kevadel, laste itsemisaegu, puhastati niite - korjati kokku risu ja pletati. Kesksuvel tehti loomadele talveheina ja suve lpus lasti kari rohumaale sma. Puisniidud olid ka paigad, kus lehtpuuokstest valmistati loomadele talveks vihtasid.
Tnaseks on puisniitude pline majandamine hbunud ja allesjnud niite hoitakse korras prandmaastike silitamise nimel ning looduskaitselistel eesmrkidel nii nagu Eestiski.
Tnapeval ei psiks puisniidud ilma inimese hooleta, samas on aga Rootsi teadlased Leif Andersson ja Thomas Appelquist psti pannud huvitava hpoteesi, et jajajrgsetel aegadel tegelesid puisniitude korrastamisega mammutid, karvased ninasarvikud ja rgveised. Tnu nende vimsate rohusjate tegevusele olevat metsad hredad psinud ning meenutasid oma ilmelt tnaseid puisniite. Oma videt ritavad rootslased tendada sellega, et mitmed lehtpuud nagu tamm, jalakas ja saar annavad hulgaliselt vsusid ning on kige pikemaealisemad just avatud maastikel. Lisaks mainivad nad seda, et kogu puisniidutaimestik talub vga hsti karjatamist ning vaevalt oleksid srased omadused taimedel judnud vlja arenenud lhikese kooseluperioodi kestel inimesega. Ka levivad paljude niidutaimede seemned loomade karvakasukasse takerdumise teel. Jb veel vaid lisada, et sellel teoorial on nii pooldajaid kui ka vastaseid.

Merre langevad graniitkaljunukid on ks Ahvenamaa tunnusjooni
Antti Halkka
Jugapuu ja metskits. Ahvenamaal kasvab nelja liiki okaspuid: meile kigile tuttavate kuuse, mnni ja kadaka krval ka jugapuu. Jugapuu ei talu pakast ja selleprast vib teda kohata vaid Ahvenamaa merelisemates lne- ja lunapiirkondades. Sama lugu on ka Eestis - jugapuu kasvab Lne-Saaremaal, Hiiumaal ja paaris mererses kohas Lne-Eestis.
Kauni tumerohelise okastikuga jugapuu on meile tuntud enamasti kui ilutaim, ent ehk veelgi kuulsam on ta oma mrgisuse poolest. Inimesele on jugapuu marjad ja puitki surmavalt mrgised. Vib tekkida ksimus, et kuidas puit? Legendid pajatavad, et kaugetel aegadel olevat just jugapuust valmistatud joogikappade abil lahendatud nii mnigi vaen vi primisprobleem. Hobuse viib teise ilma paarisajagrammine annus jugapuuoksi ja ka veised jtavad selle taime rahule. Siiski arvatakse, et lehmad svad vga noori rohu sees kasvavaid jugapuuvsusid, sest prast seda kui laiaulatuslikum karjatamine Ahvenamaal 1950. aastail oluliselt kahanes, hakkas jugapuu kiiresti edenema.
Paraku sai jugapuu rahu ainult paarikmneks aastaks, sest 1970. ja 1980. aastail saarele toodud metskitsed asusid, eriti just talvel, isukalt jugapuu oksi ja vsusid nsima. Asi on lppenud sellega, et alla kahemeetrised jugapuud on teliseks harulduseks muutunud.
Metskitsede arv saarel lheneb sajale tuhandele ja neid ktitakse ohtralt. Metskitselaskmise tornid pldude res on tavaline vaatepilt. Ka ptru on piisavalt palju, et neid kttida. Suured kiskjad, hunt ja ilves, hvitati saartel juba 19. sajandil. Siiski nhti 1989. aastal vikesel Brandl ht ilvest, mis nitab, et meri ei pruugi sellele suurele kassile alati tkkeks olla. Hiljutisel ajal on Ahvenamaale sisse rnnanud ka mgrad ja khrikkoerad.

Linnuparadiis. Ahvenamaa saarestik on koduks ja pesitsuskohaks suurele hulgale lindudele. Merikotkas ei ole sealse taeva all enam mingi haruldane vaatepilt. Talvel vib vahel nha kmmekonnast kotkast koosnevaid parvi, kes toiduotsinguil heskoos ringi liiguvad.
Omaprane on khmnokk-luige saartevallutuse lugu. Nimelt pgenesid 1934. aastal Maarianhamina linnupargist mned luiged ja sttisid end sisse loodusesse. Algul vallutasid nende jrglased Ahvenamaa saare suured siselahed ja liikusid seejrel avameresaartele. Nd vib nende vgevaid pesakuhilaid kohata ka juba kige kaugematel laidudel.
Igale linnuhuvilisele on kahtlemata erutav vimalus kohata alke ja krsleid. Mnedel Ahvenamaa vikestel saartel on algikolooniad kasvanud juba 500-paariliseks.
Igal aastal rngastatakse saartel kmneid tuhandeid linde. Peamisteks uurimiskeskusteks on Lagskrini ja Signilskrini ornitoloogiajaamad. Maarinhaminast 30 kilomeetri kaugusel luna pool asuv Lagskr titub igal kevadel ja sgisel lindudest ja linnuuurijatest. See saar on ks thtsamaid puhkekohti rnde ajal le Lnemere lendavatele lindudele. Just seal vib kohata kikvimalikke haruldusi. Kujutage vaid ette, et sellel tillukesel saarel on kokku nhtud ligemale 300 eri liiki linde! Ja mitmed-mitmed nende seas on olnud ka esmaleiud Soome jaoks.

Kmnendik Lnemere hallhljestest. Suvisel ajal peesitab Ahvenamaa hlgekaridel mmarguselt pool tuhat hallhljest ehk teisisnu ks kmnendik Lnemere hallhljestest.
Hlgepk on lbi aegade olnud Ahvenamaa elanike jaoks kalastamise krval ks thtsamaid tegevusalasid. Sellele tehti lpp alles 1982. aastal, kui hallhlged looduskaitse alla veti. Arvatakse, et nende saarte esimesed asukad olidki hlgepdjad, sest arheoloogilistel kaevamistel on asulapaikadest vlja tulnud 6000 aasta vanuseid hlgeluid. Sel ajal ulatus merest vlja vaid Ahvenamaa saare phjaosa, sest meri oli tnasest 50 meetri jagu krgem. Kunagi elas Lnemeres ka grni hlgeid, neid vis seal viimati kohata veel keskajal. he teooria kohaselt tegid Lnemere grni hljestele lpu just Ahvenamaa hlgektid.



Antti Halkka ja Seppo Vuokko
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet