4/2003



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Praktika
Loodus vlklambi valgel

Paarkmmend aastat tagasi oli vlklambi kasutamine loodusfotograafias teline tabu. Vlklambi valgus kippus pildil domineerima loodusliku valguse le ning jttis kunstliku mulje. Fotograaf ei saanud eriti palju vlklambi parameetreid kontrollida, mistttu fotod tulid le- vi alasritatud.

Kui ilmusid esimesed targad TTL (through the lens ) vlklambid, mis arvestasid vlgu vimsuse arvutamisel kaamera poolt mdetud sriaega ja avaarvu, muutus vlklampide kasutamine ka looduse pildistamisel jrjest laialdasemaks. Praegu ei kujuta ilma vlklampideta pildistamistettegi. Kuid liiga suur vi oskamatult kasutatud lisavalgus vib anda pigem halva kui hea tulemuse.

Vlklamp aitab hdast. On olukordi, kus ei ole muud vimalust kui vlklamp. Niteks sel vi liikumise tabamiseks. Mnikord on lihtsalt mugavam kanda oma vikest pikest endaga kaasas. Niteks kui pildistada aktiivseid putukaid mnel metsalagendikul. Kuid vlklampi vib kasutada ka loodusliku valguse titevalgusena. Niteks pilvise ilma korral vrvide paremaks esiletoomiseks, lindudele vi loomadele silmasra andmiseks vi varjus olevate objektide vrvuse soojendamiseks.
Kuid vlklamp on vrreldes pikesega kmes. Vtke laualamp ning suunake selle valgus lillevaasile. Kui laualamp on vaasile lhemal, siis on ka varjud palju pehmemad ning avatumad. Liikudes lambiga vaasist eemale, muutub valgusallikas lillevaasi suhtes viksemaks ning varjud muutuvad tumedamaks ja teravamaks. Kui asetate vlklambi putukast mne sentimeetri kaugusele, saate peaaegu varjudeta pildi, kuna valgusallikas on objektist suurem. Mida kaugemale vlklampi putukast liigutada, seda rohkem tumenevad ja teravnevad ka varjud ning detailid lhevad kaotsi.
Mida aga teha, kui pildistatavale ei meeldi nii intiimne lhedus? Selleks, et vltida teravaid ja tumedaid varje, peab valgusallikat kuidagi suurendama. heks vimaluseks on konstrueerida vlklambi ette hajuti, mis hajutab valguse suuremale pinnale. Mina kasutan hajutina 21x31 cm suurust poollbipaistvat plastikut, mille kinnitan klambrite abil vlklambi ette. Hajuti suurusest pole aga mingit kasu, kui see on paigutatud vlklambist valele kaugusele. Oluline on, et vlklambist tulev valgus kataks hajuti tielikult.
ige kauguse valikuks tuleks kigepealt ksitsi seadistada vlklambi hajumisnurk sna laiaks, sest siis saate ka hajuti paigutada vlklambile lhemale. Mina kasutan hajumisnurka, mis vastab 24 mm objektiivi vaatenurgale. Kuna 24 mm objektiivi vaatenurk on 84, siis selleks, et vlklambi valgus kataks minu 21x31cm hajutit, peab too asetsema vhemalt 19 cm kaugusel. Kasutan seda ssteemi sna palju lhipildistamisel ning olen tulemustega vga rahul. Kuid siinjuures peab alati vlklambi sissellitamisel kontrollima, et selle hajutusnurk oleks seadistatud 24 mm peale. Igaks vib ise endale sellise hajuti ehitada; vite teha ka suurema, kuid siis peate arvestama, et hajuti peab asetsema vlklambist veelgi kaugemal kui 19 cm, mis oleks looduses vga ebamugav.

Annab tiendavat valgust. Mina kasutan vlklampi 90 protsendil juhtudest tiendvalguse andmiseks. Selleks on kolm peamist phjust: tiheda pilvisusega ilma korral, vrvide tasakaalu parandamiseks pildil ning detailide elustamiseks loomade vi lindude pildistamisel. Heade tulemuste saamiseks peab aga teadma mningaid nippe.
TTL-vlgu puhul tuleb fotograafil lhtuda pevavalgusest. Kigepealt mrake kaameraga korrektne sriaeg ja avaarv. Seejrel llitage sisse vlklamp ning vhendage vlgusri 12/3 astet. Tnapeval on peaaegu kikidel vlklampidel mitmeid tehnilisi vimalusi vlkevimsuse, sri vi hajumisnurga muutmiseks. Miks on vaja vlgusri vhendada, kui tegemist on targa TTL vlgussteemiga, mis ise vlgusri mdab? Probleem on selles, et nii nagu kaamera srimdik, ei oska ka vlklamp eristada tumedaid ja heledaid toone, vaid mrab eelkige objektidelt tagasipeegelduva valguse ldhulka. Kui te ei kompenseeri vlgusri, siis on tulemuseks levalgustatud pilt. Vlgu sri vhendamine 12/3 astet on piisav, et registreerida mningaid detaile pildi varjulisemates kohtades ning silitada pooltoonides olevate objektide korrektne valgustatus.
Kui tegemist on hoopis heledate toonidega, niteks valge sulestikuga kajakas vi luik, siis peegeldub suurem osa valgusest tagasi ning ka vlklamp llitab valguse kiiremini vlja. Selle tulemusena on muidu valge lind pildil hoopis hall. Sama kehtib ka tumedate toonide, niteks tedrekuke puhul. Film valgustatakse le ja see muudab tedrekuke tumesinise sulestiku hallikaks.
Hdast psemiseks tuleb veidi arvutada. Kui pooltoonides olevate objektide puhul oli vlgusri kompensatsiooniks -12/3, siis heledate toonide puhul peab objektile laskuma rohkem valgust, et see ka filmile heledana jdvustuks. Jrelikult peab siinjuures vlguvimsust hoopis suurendama; mina kasutan nendel juhtudel vlgusri kompensatsioonina -2/3 astet. Tumedate objektide puhul peab aga vlgusri vhendama, et liigse valguse tulemusena ei muutuks need heledamaks. Siinjuures kasutan kompensatsioonina -21/2 vi -22/3, nii langeb objektile vhem valgust. Et asi lihtsam oleks, tuleb meelde jtta jrgmised numbrid: -12/3 pooltoonides objektide puhul, -2/3 heledatele ja -22/3 tumedatele objektidele.

Toob sra silmadesse. Pilves ilmaga annab vlklamp stseenile sra ning muudab ka vrvid erksamaks. Eriti hea on vlku kasutada vihmase ilma korral metsaalust pildistades. Vihm vi hommikune kaste muudavad vrvid puhtamaks ja erksamaks, kuid pahatihti pole piisavalt valgust, et vrvikllust vlja tuua. Vlklambi lisavalgus aitab hdast vlja. Tiendvalgust lheb vaja ka talvel, kui taevas on kaetud tinahallide pilvedega, millest niigi madalalt liikuv pike ei suuda piisavalt lbi paista. Talv on parim aeg pildistada linde sdakohtadel. Just pilves ilm on selleks ideaalne, sest madal talvepike loob varjud, mis varjutavad detaile. Kasutan alati vlklampi, et lindude silmadesse sra tuua. See muudab pildi elusamaks ning toob paremini vlja sulestiku vrve ja detaile. Pildistades pikesepaistelise ilmaga varjus, metsa all olevaid objekte, vite samuti vlklambist kasu saada. Sedapuhku soojendab vlk varjus olevaid vr - vitoone. Kui te ei kasuta vlklampi vi objektiivi ees vrvi korrektuurfiltrit, siis jb pildile kergelt klm, sinakas varjund. Phjus on sinises taevas, mis on selge ilmaga kui ks suur sinist valgust kiirgav ekraan. Lagedates kohtades, kuhu pike peale paistab, selle mju taandub, kuid varjus jb sinine valitsema. Mningatel juhtudel on sellest kasu, niteks kui soovite edasi anda jaheda varahommiku hngu. Kui aga pildistate keskpeval itsevaid sinililli, siis peaks kogu stseeni vrvitoone vlklambiga soojendama. Siinjuures rge unustage vlgusri kompensatsiooni!

Pidage meeles! Vlklamp ei loo pildile erilist atmosfri vi tunnet, selle valgus on otsene ja terav. Selleprast on oluline kigepealt hoolikalt hinnata pevavalguse kvaliteeti ja mju, enne kui llitate vlklambi sisse. Isegi siis, kui vlklampi kasutada tagasihoidlikult, vib see valguse intiimsuse ra rikkuda. Kas kasutad vlklambi valgust probleemi lahendamiseks vi efekti prast? Vlklamp vib olla suureprane vahend, kui seda targalt kasutada.

Kasuta vlklambi tiendvalgust, et vhendada kontrastsust pikeselistel pevadel, lisada sra pilvistel pevadel, taastada loomulik vrvide tasakaal ning anda lindudele ja loomadele silmasra.

ra kunagi kasuta vlklampi automaatrezhiimis, vaid vali ise, millist vlkevimsust vi sri soovid kasutada.

Pooltoonides olevate objektide puhul kasuta vlgusri kompensatsiooni -12/3, heledate objektide puhul -2/3 ning tumedate pildistamisel -22/3.

ra kasuta vlklampi atmosfri loomiseks, vaid probleemide lahendamiseks.



Jaanus Jrva
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet