4/2003



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Ahvenamaa Rattaretk
Ahvenamaa rattaretke marsruudikirjeldus

I Pev

Mariehamn. Ahvenamaa majandusliku ja administratiivse keskuse Mariehamni (soome keeles Maarianhamina) rajas 1861.a tsaar Aleksander II, kes andis linnale nime oma naise Maria jrgi. Rajamise hetkel elas linnakeses ainult 33 elanikku. 19. sajandi lpus hakkasid Rootsi ja Vene turistid linnakeses puhkamas ja Bomarsundi kindluse varemeid uudistamas kima. 19. sajandi lpus ja 20. sajandi alguses oli Mariehamn maailma suurima purjelaevastiku kodusadamaks. Tnapeval on Mariehamn 10 000 elanikuga idlliline vikelinn, mida suvel elavdavad turistid. Linn asub pikal kitsal poolsaarel Idasadama (stra Hamnen) ja Lnesadama (Vstra Hamnen) vahel.Linnake vlub oma armsate puumajade, pikkade rannapromenaadide ja muretu hkkonnaga.

Muuseumlaev Pommern. Ahvenamaa purjelaevastike itseaega meenutab Lnesadamas ankrus seisev laev, mida peetakse heks Ahvenamaa smboliks. Neljamastiline purjelaev ehitati 1903.a kaubalaevaks, millega veeti vilja Austraaliast Euroopasse. Korraga mahtus laevale koguni 49 000 viljakotti. Reis vttis tavaliselt aega vhemalt 8 kuud. Ahvenamaalaste ktte judis laev 1923. a,kui selle ostis Kreeka riigilt ahvenamaalasest kapten Gustaf Eriksson. Erikssoni purjelaevastik oli 1930. aastatel maailma suurim, talle kuulus 50 purjelaeva. Viimase sidu purjede all tegi laev 1939.a, Teise maailmasja algusest alates on Pommern seisnud ankrus Mariehamni sadamas praeguses kohas.
Gustaf Eriksson suri 1947 ja 1952. aastal kinkisid Erikssoni prijad laeva Mariehamni linnale, kelle jududega laev restaureeriti. Terasest ehitatud pargas on 95 m pikk, 13 m lai, mastid on 50 m krged. ldse on Soomes silinud kaks ookeanipurjelaeva, lisaks Pommernile veel Sigyn Turu linnas. Kapten Erikssoni kodu vravat Norra Esplanadgatanil peetakse maakonna heks kaunimaks. Vravat kaunistab kaks rauast sepistatud neljamastilist pargast.

Ahvenamaa Meremuuseum. Pommerni krval asuvas muuseumis neb palju pnevaid esemeid vanadelt laevadelt, kunagisi kajuteid ja isegi kogu maailmas haruldast piraatide laevalippu 16. sajandist. Pommern ja Meremuuseum on avatud kl 917, kahe muuseumi hispilet maksab tiskasvanutele 7 EUR, lastele (415.a.) 4 EUR, eraldi pilet 4,50 EUR, lastele 2,50 EUR.

Mariehamni kirik. Kirik ehitati 1927.a, raha ehitustde jaoks annetas teine kuulus Ahvenamaalt prit kapten ja laevafirmaomanik August Troberg. Juugendstiilis kiriku arhitektiks on Lars Sonk, kelle projekteeritud on ka ks Soome kuulsamaid kirikuid, Tampere Toomkirik.
Mariehamni peatnavad on Storagatan, kus asub ka turismiinfopunkt, ja Torggatan, kus asuvad suuremad poed. Ujumisrand on Idasadama pool, viksel Lilla Holmeni poolsaarel sinna judmiseks tuleb lihtsalt mda Storagatanit tnava lppu minna (Viking Linei terminalile vastupidises suunas).

Jomala Pha Olavi kirik. See on Ahvenamaa ks vanimaid kirikuid, mille vanimad osad on ehitatud juba 12. sajandil. Endisaegsest interjrist on vhe silinud, v.a mned seinamaalingud 13. sajandist ja 14. sajandist prinev skulptuur. Avatud R 9:30 15:30, L suletud. Phimarsruudist krvale jv nnigeby oli 20. sajandi algul tuntud kunstnike suvituskohana, seal oli Soome he kuulsaima maastikumaalija Viktor Westelholmi suvekodu. 20. sajandi alguses kisid Ahvenamaal suvesid veetmas, maalimas ja kirjutamas ka Nikolai Triik, Konrad Mgi ja Friedebert Tuglas.

Godby. Ahvenamaa suuruselt teine keskus Mariehamni jrel. Suur kauplus (avatud ER 920, L 916, P 1216).

Uffe pa Berget. Kohe enne Sundi viivat silda me otsas vaateplatvorm, kust avaneb suursugune vaade mbritsevatele lahtedele. Kohvik, avatud R 1020, L 1120.

Kastelholma loss on ks huvitavamaid vaatamisvrsusi Ahvenamaal. Lossi tpne vanus ei ole teada, kuid seda on tekstides mainitud juba 1388. a. Loss ehitati strateegilisse kohta, purjetamiseks sobiva lahe kaldale, kuid siiski kaugemale philistest laevateedest. Pris alguses oli loss igast kljest veega mbritsetud ja Slottssundeti lahe jrsud kaldad pakkusid head looduslikku kaitset. Oma ndse kuju on loss saanud 13.16. sajandil. Kastelholma oli 14. ja 15. sajandil Ahvenamaa iseseisva administratiivksuse keskus ja seda valitses kuninga poolt ametisse mratud lnihrra.
Kuningas Gustav Vasale meeldis Kastelholma nii vga, et ta elas ise 1556. a paar kuud lossis ja laskis ehitada ka kuningamisa. Hiljem andis ta lossi oma nooremale pojale Johanile, kes muu hulgas pidas lossitornis vangis oma venda Erik XIV, tema abikaasat ja lapsi. 1634. a liideti Ahvenamaa maakond Turu maakonnaga ja Kastelholma kaotas oma thtsuse. Loss sai kannatada suures tulekahjus 1745. a ning hakkas prast seda kiiresti lagunema. Tulekahjust paremini silinud phjatiiba kasutati kuni 1930. aastateni viljahoidlana. 1980. aastatel hakati lossi restaureerima. Lossiga saab tavaliselt tutvuda ainult giidi juhendatud ekskursioonidel, kuid meie rattaretke ajal laupeval lubatakse lossi ka giidita.
Reedel, 15.08. toimuvad soomekeelsed ekskursioonid kl 10, 11, 12, 13:20, 14:20, 15:20. Ekskursioon koos sissepsuga maksab tiskasvanutele 5 EUR, lastele 815 a 3, 5 EUR. Laupeval, 16.08. loss avatud 1016 ja kuna giidiga ekskursioone enam hooaja lppemise tttu ei korraldata, on sisseps poole hinnaga!

Jan Karslgardeni vabahumuuseum. Kastelholma lossi krvale vabahumuuseumi territooriumile on kokku kogutud ajaloolisi ehitisi kogu Ahvenamaalt. Huvilised saavad nha elumaju, iget jaanisammast, aitasid ja tuuleveskeid, viimaseid oli veel 20. sajandi alguses Ahvenamaal tuhatkond. Avatud iga pev 1017, sisseps territooriumile tasuta.

Vanglamuuseum Vita Bjrn. Jan Karlsgardeni vabahumuuseumi lhedal asuvas vanglamuuseumis neb erinevate ajastute vangikonge 18. sajandist kuni 1950. aastateni. Hoone valmis 1784. a ja veel aastani 1974 tegutses seal vangla. Tubade jaotus oli tpiline tolle aja maavanglatele: hoone ks pool oli vangivalvuri ja tema pere elukohaks ning teine pool oli jagatud vangikongideks. Algselt oli vangikonge ainult kolm, hiljem ehitati kaks juurde. Maja restaureeriti vimalikult originaalilhedaselt 1980-ndatel. Avatud iga pev 1017, tiskasvanutele sisseps 2 EUR, lastele 1 EUR.

Kastelholma tigudefarm Alandia Escargot. Farm asub Kastelholma lossi ja Jan Karslgardeni lhedal. Farmis kasvatatakse tuhandeid Helix Aspersa tigusid, kelle eluoluga saab tutvuda giidiga ringkigul. Kuigi teod on vikesed ja suhteliselt thtsusetud loomad, jagub nende elust palju lbusaid lugusid, giidiga ringkigul kuulete neist kige pnevamaid. Legendi jrgi ppis Amor armunoolte viskamist just tigude armumngu vaadates. Ringkik lpeb tigude maitsmisega, tigusid pakutakse maitsestatud sulavi, leiva ja siidriga. Ringkik kestab umbes tunni. Ekskursioonid toimuvad R kl 11, 14 ja 16, L kl 11, 14, ekskursiooni hind 5.50 EUR / in. Sellele lisaks on vimalik tigusid maitsta, hind 3,50 EUR/in.

Bomarsundi kindluse varemed. Need meenutavad aega., kui Ahvenamaa, nagu lejnud Soome, kuulus Vene tsaaririigi koosseisu. Ahvenamaa oli Venemaa jaoks strateegilise thtsusega ja 1830. aastatel hakkasid venelased ehitama tugevat kindlust, kuhu panna elama maakonda toodavad sdurid ja mis pakuks kaitset Rootsi eest. 1842. a valminud kindlus pidi mahutama 5000 meest. 1854. a Krimmis sja ajal rndasid prantslased ja inglased kindlust raevukalt nii maalt kui merelt ja hvitasid selle. Kindlust ei taastatud ja kohalikud elanikud kasutasid tugevaid kindlusekive oma majade ehitamiseks. Kindluse ajalooga ja silinud mridega on vimalik tutvuda eestikeelse giidi juhendamisel, R kl 10 ja 17 ning L kl 9, ekskursioon sisaldub paketi hinnas.

Saltviki regioon. Mned arheoloogid arvavad siiani, et kuulus viikingite pealinn Birka asus just nimelt Saltvikis Ahvenamaal ja mitte Rootsis Bjrk saarel. Phjust sellisteks oletusteks on andnud vrtuslikud arheoloogilised leiud Saltviki matmispaikadest. Rauaaja lpus (4001000 AD) ehitatud Borgboda oli suurim Ahvenamaa kuuest viikingilinnusest. Iidsest linnusest on silinud mned kivivaremed, muidu neb iidne linnus vlja nagu tavaline karjamaa. Borgbodast on vljakaevamistel leitud palju pronksehteid. Linnuse lhedal asub Ida majake klalistele peatuskohaks sisustatud majake rgib rahvalaulik Ida Jannsonist, kes elas selles suurema osa oma elust 20. sajandil.

Finstrmi kirik. ks Ahvenamaa vanemaid ja kaunemaid kirikuid, 5 km kaugusel Godby klast. Kivikirik ehitati ilmselt 13. sajandil, kuid sellel kohal oli varem puukirik juba 11. sajandil. Kiriku interjri peetakse heks paremini silinud keskaegseks interjriks Soomes. Silinud on keskaegsed freskod, mis reformatsiooni ajal le lubjati ja ndseks taas lubja alt vlja puhastatud on. Vga vrtuslikud on keskaegsed phakute puuskulptuurid, nende hulgas on ka 14. sajandist prinev koduloomade kaitsephaku Pha Antoniuse kuju, mis kuulub Soome kiriku kige vrtuslikemate esemete hulka.

Svartsmara. Umbes 3 km Finnstrmi kirikust luna poole jv kla on ks Ahvenamaa paremini silinud vanu klasid.

II pev

Hammarlandi kirik. Kindlust meenutav Pha Katariina nime kandev kirik pstitati 12.13. sajandil. Kirik asub keset kunagist paganlikku asustus- ja matmispaika. Kirikuaia lhedal on ligi kolmkmmend kngast, need on kunagised Kjusani viikingihauad.

Ecker. 40 km kaugusel Mariehamnist asuv Soome kige lnepoolsem vald, 820 elanikku, ainult kahetunnise teekonna kaugusel Rootsist.

Ecker Posti- ja Tollimaja.Ehitati 1828.a Vene tsaar Nikolai I ksul. Arhitektiks oli kuulus Carl Ludwig Engel, kes on projekteerinud ka Helsingi Toomkiriku ja Helsingi Senativljaku. Ehitis sai vikese klakese kohta rmiselt grandioosne, sest tsaar tahtis nidata rootslastele oma lemvimu ja kskis ehitada tingimata suurema postimaja kui oli rootslaste postimaja vastaskaldal Grisslehamnis. Praegu asub hoones posti- ja tollimuuseum. Avatud 1018, tiskasvanutele 1,70 EUR.
Posti- ja Tollimaja juurest sai alguse Ecker vana postitee. 1638. aastast alates ksti kigil Ahvenamaa talupoegadel osaleda postiroodus, sest Eckerst sai Soome ja Rootsi vahelise postimarsruudi thtis osa.
Kogu kuninglik post toimetati Rootsist Ecker kaudu Ahvenamaale ja sealt edasi Soome linna Turusse. Posti veeti le mere vikeste hepurjeliste puupaatidega ja selle rnkraske sidu ajal kaotasid paljud talupojad elu. Postiroodumehi mlestatakse igal aastal juunikuus sudmisvistlusega Storbyst Grisslehamni, mille kigus iga soovija vib omal nahal avamere sudmise jrele proovida. ritus on populaarne Ahvenamaa meeste seas, kuid kohalikud teavad rkida, et kes korra rnga teekonna lbinud on, see jrgmistel aastatel enam proovima ei tule.

Kringsund. Maaliline vana kalasadam Eckers. Tihedalt klg klje krval vanu paadikuure nhes tundub, nagu oleks aeg siin paarsada aastat tagasi peatunud. Kalasuitsetamistsehhist saab osta vrsket suitsukala, mis rannakaljudel piknikku pidades maitseb imehea.

Ahvenamaa Jahi- ja Kalandusmuuseum. Kringsundi sadama lhedal saab aimu Ahvenamaa kahe plise ameti, jahimehe ja kalamehe, eluolust lbi aegade. Pnevaid esemeid hlgekttidelt ja kalameeste pikkadelt reisidelt Stockholmi, Helsingisse ja Tallinnasse. Avatud iga pev 1017, sisseps tiskasvanutele 4,20 EUR, lastele (712 a) 1,70 EUR.

Ecker ulukisafari. On vimalus minna safariautoga pnevale ringsidule omaprasesse loomaparki, mis asub Jahi- ja Kalandusmuuseumi vastas. 40-minutilise ekskursiooni jooksul neb hirvi, metssigu, jaanalinde, parte, hanesid ja musti luiki. Safari kigus tehakse ka vike loomade stmise peatus. Kl 12, 13, 14 ja 15, maksab 7 EUR / in. Ecker kirik. Iidsete matmispaikade krval asuv vike kirik 13. sajandist. Interjr 18. sajandi hnguline, eriliseks reliikviaks on 14. sajandist prinev Madonna kuju. Avatud L kl 918.

Degersand. Phimarsruudist krvale jvat Degersandi nimetatakse tihti Ahvenamaa parimaks rannaks, u 9 km kaugusel Eckerst. Liivadnid vrivad vaatamist, kui jaksate lisakilomeetrid ette vtta.

Phimarsruudist krval

Prst saar. Kohe Bomarsundi kindluse varemete juurest le silla asuv saar, kuhu kindluse ehitamise aegu maeti kik, kes kindluses surid. Sellel tillukesel saarel asuvad krvuti kreeka igeusu, kristlaste, juutide ja moslemite surnuaiad. Esimesed hauad juba 1810. aastast, vanim silinud hauakivi 1826. aastast.

Vard saar. hendus peasaarega toimub regulaarse tasuta praami abil. Kunagine postitee Soomest Rootsi kulges Vard kaudu, sellest ajast on silinud mned teethised. Idlliline kla, kus torkavad silma uhked kunagised kaptenite majad. Vard kirik prineb 15. sajandist, kuid keskaegne sisustus ei ole silinud. Kirik on avatud iga pev 1018. Vike pood.

Geta mgi. Ahvenamaa krguselt teine mgi, 99 m le merepinna, melt avanev imeilus vaade peasaart mbritsevatele tillukestele saartele korvab mkketusu raskuse. Mel on ka vaatetorn, kohvik ja golfivljak.



Loodus
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet