4/2003



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Seenevana
Kas vanasti kasvasid seenemetsad?

Pool sajandit tagasi, kui olin veel tudeng, jutustas mu petaja Apollinari Bondarzew loo Karbonis ehk kiviseajastul justnagu kasvanud seenemetsadest. Ta oli seda kuulnud oletuse vi hpoteesina oma nooruses. Tepoolest, kui metsas kasvasid hiljem kiviseks moondunud hiid-snajalgpuud miks ei vinud seal ka seened tohutusuured olla?

Ei mletanud Piiteris elanud vana professor selle ilusa mdi allikat, ei leidnud ka mina poolsajandi jooksul mingeid kirjandusviiteid. Isegi mitte ulmekirjandusest. Alles 1999. aastal anti seenpuude olnudolemisele tisteaduslik vihje.


Kivistunud hiidseen.
1859. aastal kirjeldati Kanadast, vana-aegkonna Devoni ajastu vanemaist setteist imelik kivistis. See kujutas endast umbes meetrise lbimduga ja ligi kahe meetri pikkust silindrit vi tve, millele nimeks pandi Prototaxites. Alguses peeti seda mingi soos kasvanud okaspuu taolise taime jnuseks, aastal 1872 merevetikaks, 1919. aastal oletas Church mningaid sarnasusjooni seentega. Alles 1999 pani F. Hueber selle umbes 400 miljonit aastat tagasi elanud olese seente hulka ja vitis leitu olevat tohutu viljakeha. Skaneeriv elektronmikroskoopia nitas, et tvi koosneb paralleelselt asetunud, osalt pisut harunevaist torukestest, mille lbimt on htedel 13-35 mikromeetrit, teistel umbes 5 mikromeeterit. Sama jmedad on ka tnapeval seeneniidid ehk hfid. Vimaldus ka vita, et tegemist on maailma vanima kivisega.

Prototaxites nagu mned teisedki salaprased nematoftideks arvatud olevused ei sarnane kellegagi tnapeval elavatest. Nad nivad torukimpudena ja olid Devoni taimejnuste keskel pris tavalised.


Seengi vajab valgust.
Millised visid olla esimesed kandseente hulka kuuluvad mikroskoopilistest suuremad, nn makroseened? Molekulaarsete tunnuste flogeneetiline anals nitab, et esimesena lahknes nende arengupuus haru, mis viis tnapevaste kukeseenelisteni. Viimaste niteks on meilgi soostunud metsades leitav heamaitseline lehter-kukeseen, Cantharellus tubiformis. Jrgmise haru moodustasid vurrikulaadsed, nende seas ka meil tavaline, kuuse okkakdul pisikese metsa taoliselt kasvav keel-tlvharik, Clavariadelphus ligula ja Phja-Eesti loometsades haruldasevitune kollane harik, Ramaria flava. Need on kik seened, mille viljakehad on pstised, sileda vi voldilise eoseid moodustava pinnaga. Kas visid nende praegustest kll mnevrra erinevad rgeellased olla krgete puude suurused?
Taimede, seega ka puude krguskasvu ajendab vajadus vabalt valgust ktte saada, selleta on neil vimatu elada. Seentel on valguse vajadus thiselt vike kuid siiski olemas. Kaevanduste pimedates kikudes kasvavad tavaliselt metsades leiduvad seened on moondunud kujuga ja ikka on nende eoseproduktsioon madal.

Taimedele, eriti puudele on vaja, et nende ietolm ja valminud viljad ei langeks samasse maha, vaid kanduksid levimise heaks kaugele. Seene-eosed on tolmuteradest ja seemnetest tuhandeid kordi viksemad. Paarisentimeetrisest vahemikust seenekbarast maapinnani piisab, et huvoolused peaaegu kik eosed endaga hlmaks ja kaugemale kannaks. Nii pole seene viljakehadel mingit vajadust maapinnast vi muust substraadist kaugele-krgele kasvada. Loodus aga raiskamist ei salli, looduslik valik krvaldab igasuguse vohamise, kui sellest liigile tulu ei tuse. Kas olid Devonis seene-eosed praegusest tohutult suuremad? Kas Prototaxites oligi ldse seen? Kui ei kes ta siis oli? Ilmselt ei loom ega taim.



Erast Parmasto, Seenevana
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet