4/2003



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Artiklid
Meteroriidijljed meil ja meie naabritel. S u u r i m a d, v a n i m a d, v r i k a m a d

Baltimaades ja meie naabrite Rootsi, Soome ja Norra aladel on praeguseks testatud 28 meteoriidi poolt tekitatud kraatrit vi kraatrivlja. Lisaks on teada veel kmneid kraatreid, mille visid tekitada meteoriidid, kuid mis vhese uurituse vi kesise tendusmaterjali tttu pole testatud. Neist 28 testatud kraatrikogumist asub Eestis kolm. Lisaks on meil veel kolm sna tenolist meteoriidijlge.

Pikk uurimisajalugu. Kaali peakraater on esimene Euroopa teaduslikult uuritud ja testatud meteoriidikraater. Aastal 1794 kirjeldas J. E. Rauch Kaali jrve kui kustunud vulkaani. Aastal 1827 kirjeldas Johann Wilhelm von Luce Kaalijrve mbritseva valli kerget ning purustatust, oletades, et selle on phjustanud maa-alune plahvatus. Kraatrivlja plahvatuspritolu testas Ivan Reinwald aastal 1937, olles sealt leidnud meteoriiditkikesi. Teistest vimalikest kraatritest kitsid 19. sajandil uurijate thelepanu Ahvenamaal paiknev Lumparn ning Rootsis olevad Hummeln ja Siljan. Sajandi lpul kirjeldati Rootsis asuvat Dellenit, Mieni ning Soome Lappajrvit tnu neis esinevatele ebaharilikele vulkaanilistele kivimitele.

1910. aasta Stockholmi Geoloogia Seltsi koosolekul oletas A.G. Hgbom vrdlusest selleks ajaks juba tuntud Arizona meteoriidikraatriga, et ka Mien ja Dellen vivad olla meteoriidikraatrid. Kahjuks ji see mttelend jrgnevaks viiekmneks aastaks tunnustamata.
Sarnane saatus tabas Eesti astronoomi Ernst pikut, kes juba aastal 1916 oletas sarnasusi meteoriidi- ja lhkeaineplahvatuste vahel, ning jreldas, et just tnu kokkuprkel toimuvale plahvatusele on tekkiv kraater vaatamata meteoori langemisnurgale ldjuhul mar. Kahjuks ji see uuring laiemale ringkonnale teadmata, kuna ilmus vhelevinud ajakirjas venekeelsena tsi, koos prantsuskeelse sisukokkuvttega. Ka teine piku avastus, nimelt, et vimsas plahvatuses meteoor pihustub ja meteoriitne aine hajub sedavrd, et suurte meteoriidikraatrite testamiseks on meteoriidikilde asjatu otsida, leidis tunnustust alles aastakmneid hiljem. pik kirjutas sellest ajal, mil Arizona kraatri maaomanik kraatriphjast asjatult meteoriitraua lasundit otsis. 1,2-kilomeetrise lbimduga kraater on piisavalt pisike selleks, et selles meteoriidikilde leida, kuid plahvatus oli siiski liiga vimas, et kogu meteoriidikeha kraatriphjas oleks silinud.

Hiljutised avastused. 1960. aastatel testati peamiselt Rootsi geoloogide eestvttel mitu meteoriidikraatrit, nagu Lappajrvi, Mieni ja Delleni kraatrid. Samas avastati ka uusi kandidaate, nagu Tvren, Hummeln ja Siljan.

Prast maapinnal paljanduvate kraatrite kirjeldamist muutusid uute kraatrite avastamisel olulisteks puurimised ning kaudsed, peamiselt geofsikalised meetodid. Nii testati aastatel 19761980 Krdla, Granby, Dobele, Logoisk, Vepriai ning Mizarai.
Uus kraatriuurimise buum algas 1980. aastate keskpaiku. Peamiseks uuringuid toetavaks sndmuseks sai edukas svapuurimine Siljani kraatris aastatel 19831990. Alates 1990. aastast on meie lhikonnas avastatud vi testatud heteistkmne kraatri plahvatuslik pritolu. Nende sekka kuulub ka Eesti suurim, Soome lahe phjas asuv seitsmekilomeetrise lbimduga Neugrundi kraater.

Meteoriidikraatrite vidumehed
Suurim.
Kige suurem meie lhikonna, aga ka kogu Euroopa testatud meteoriidikraater on Rootsis Dalarnas asuv Siljan. Kraatri praegune lbimt on umbes 45 km, kuid tema tekkehetkel, 343362 miljoni aasta eest, oli see kindlasti suurem. Meteoriit tabas siluri, ordoviitsiumi ja kambriumi settelasundit ning nende aluskorda 16351724 miljoni aasta vanuseid graniite ja porfre. Sgavalt kulutatud kraatrinlvalt on rngasplokkidena alla vajunud lubjaja liivakivid. mbruskonnast on settekivimid erosiooni toimel hvinud. Struktuuri sisemuses avaneb keskkrgendik, mida mbritseb erosiooninkku moodustunud ringjas jrvestik.

Vanim.Kige vanemat plahvatusstruktuuri saab otsida piirkonna vanima, arhailise koorega alalt. Venemaa Karjalas asuva 16 km lbimduga Suavjrvi moodustise vanuseks on pakutud ligikaudu 2400 miljonit aastat. Absoluutselt kindel selles vanuses olla ei saa, sest isotoopanalsil phinevad mrangud praegu veel puuduvad. Kui aga see vanus teks osutub, on Suavjrvi ka maailma vanim silinud plahvatusjlgedega moodustis.
Kagu-Soomes asuva vikese, ligikaudu kahekilomeetrise lbimduga Iso-Naakkima vanuseks on kolmest puuraugust prinevate mikrofossiilide alusel mratud umbes 1200 miljonit aastat. Kuna maapinnalt pole see kraater ldsegi nhtav, avastati ta alles kmne aasta eest. Nimelt avastati mtmistega mar negatiivne raskusjuanomaalia, mille phjustab kraatrit titvate plahvatusjrgsete setete madal tihedus.

Kige uppunum on Barentsi mere 40- kilomeetrine Mjlniri moodustis, mis asub ligi neljasajameetrise mereveekihi all. Puurimistulemused viitavad, et plahvatus toimus 142144 miljoni aasta eest. Juba Mjlniri tekkeajal laius meri selliselt, et plahvatusel tekkinud hiidlainetuse jlgi vib leida Grnimaalt, Teravmgedelt ja Skandinaavia phjaosast.
Merephja madalal asub seitsmekilomeetrine Neugrund. See tekkis 540 miljonit aastat tagasi kambriumiaegsesse madalmerre. Kraater kattus kiiresti meresetetega, mis sstsid seda erosioonist ja sellega paratamatult kaasnevast hvingust. Kambriumi ja ordoviitsiumi settekivimid tidavad Neugrundi svikut praegugi, vaid kraatrivallid on j ja vee poolt paljaks nhitud. Meresetted on matnud teisigi meteoriidikraatreid, mistttu Lnemere alal on vrreldes muu maailmaga avastatud suhteliselt palju tekkinud kraatreid lisaks Neugrundile veel Krdla, Tvren, Lockne, Granby ja Hummeln.

Kige sulanuma kraatri nimetusele kandideerivad Dellen ja Lappajrvi. Mlemad on suhteliselt suured, 19 ja 17 km lbimduga, ja geoloogilises mistes suhteliselt hiljuti kuivale kilbialale tekkinud thearmid. Delleni sulakivimid ehk delleniidid paljanduvad kraatrit titvat jrve poolitava poolsaare kaldal.
Lappajrvi Krninsaarel paljandub lgisula. Dekoratiivset ja tugevat krnaiiti kaevandatakse ning kasutatakse ehituses. Puurimiste andmetel letab Lappajrvi sulakihi paksus 150 meetrit. Sulakivimeid mbritsevad alt ja krvalt seviidid sulanud materjali sisaldavad bretshad, milledest avastati plahvatusel tekkinud teemante.

Kige pisem, kige noorem ja teaduslikult kige kaheldavam on Simuna kraater. Inimeste mlust ja svendi kujust lhtuv asjatundjate usk paigutab Simuna svendi meteoriitsete lkkraatrite hulka. Kige arvukama kraatrivljaga on Kaali. Siin esinevad koos nii plahvatuskui lgikraatrid. Hiljutine Kaali ja Hiiumaal paiknev 456 miljoni aasta vanune Krdla kraater on mrkimisvrselt hsti silinud ning kaheldamatult meteoriitide tekitatud. Neid tundes ja uurides on vimalik asjatundlikult otsida uusi kodus ning kodus hinnata moodustisi vrsil.



Jri Plado ja Vino Puura
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet