4/2003



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Looduslaps
Magusast lumest ketshupijtiseni

Palun mulle ks ketshupijtis! vib New Yorgi 10-aastane Frank vi Bill jtisemjalt nuda ning viimane ei vahi sulle kahtlustavalt otsa, vaid ulatab Frankile nutud ketshupimaiustuse. Franki sber Bill aga longib mgiputka juurest, lakkudes kartulitshipsimaitselist jtist. See pole utoopia, vaid New Yorgis saab testi taolisi jtiseid osta. Eesti poodides midagi nii pnevamaitselist veel ei leidu kui tomatijtis vlja arvata aga kllap seegi aeg kaugel pole, mil meil heeringajtis letile ilmub. See juhtub siis, kui kohalikud jtisetegijad ra tabavad, et mida koledam maitse, seda kindlamalt see vikestele marakrattidele meeldib. Kas vi selletttu, et veidi oma vanemaid kiusata. On ju sulaselge rm kuulda vanaema kaebamas Fui, kas sa seda testi sd!, kui teda paluda niteks hte searasvajtist osta.
Jtise puhul ei saa ameeriklastest le ega mber mitmed jtise valmistamisega seotud leiutised on tehtud just ameeriklaste poolt ning just ameeriklased on kige suuremad jtisesjad maailmas, seetttu on neil vist ka kummalisevitu maitse eelistused et lemmiktoit ra ei ttaks. Ameeriklane sb aastas le 20 liitri jtist, eestlane keskmiselt 8. Muide, kaheksa liitrit polegi klma phjamaa kohta vhe, Euroopas on see krge nitaja, vhestes maades knib see inimese kohta le kmne liitri aastas. Eestis toodetakse aastas ligi 7000 tonni ehk 7 miljonit kilo jtist.
Kes si maailmas esimese jtise, ei tea tpselt keegi. hed arvavad, et jtise leiutamise au kuulub vanadele hiinlastele, kes segasid lund puuviljamahlaga ning teised, et maias keiser Nero laskis oma klalistele valmistada magusat lund. Ta kskis orjadel les mgedesse joosta ja sealt lund tuua, mida kgis kokad siis segasid mee, veini ja puuviljadega ning klalistele serveerisid. Tol ajal oli see sama harjumatu ja eksootiline toit kui tnapeval ketshupijtiski.
Jtis oli kaua aega ainult rikaste ja likute maius. Millalgi 1660. nautisid Euroopa aadlikud erilist jtunud vett, millele kokad koort lisasid. Et segu eriti peenelt serveerida, klmutati seda lillekujulistes metallvormides. Jtise retsepti hoiti kiivalt saladuses, mnedes ukondades hvardati kokkasid surmanuhtlusega, kui nad peaksid delikatessi retsepti vlja rkima. Sellised koledad hvardused ei suutnud nneks siiski hea maiuse levimist takistada, nii et juba 17. sajandi teisel poolel avati Itaalias esimene jtisekohvik.
Lukskaup oli jtis tpselt niikaua kuni seda tstuslikult tootma hakati. Laiem tarbimine sai alguse 19. sajandil, ja siis judis see ka koduperenaiste retseptiraamatusse. Esimene jtisetehas ehitati Jacob Fusselli poolt 1851. aastal Ameerikas Baltimore'is. Eesti esimese jtisevabriku rajas 1934. aastal Eesti legendaarseim jtisemeister Evald Rooma, enne seda pakuti kohalikes kohvikutes isetehtud jtist ning see oli hinnalt kallis.

Jtis vahvlitopsis. Populaarne jtis
vahvlitopsis arvatakse alguse saanud ka
Ameerikast. Legend rgib, et 1904. aasta
maailmanitusel olid krvuti seisnud jtiseputka
ja vahvlikookide mmise putka. hel
hetkel olid jtisemjal serveerimisnud
otsa saanud. nneks krval koogimja
Ernest Hamwil tuli hea idee jtist edasi
pakkuda oma vahvlitopsidest, ning nnda
oligi vahvlijtis leiutatud.

Mis on jtise puhul kige toredam? See,
et seda saab lakkuda, ilma et peaks
hbenema. Ka kige ilusamas valges pitskleidis
viisakas ttarlaps vib suvepeval
ajada kigi nhes keele vlja ja le maitsva
jtisepalli tmmata, ilma et keegi talle viltu
vaataks. Ja lakkuda tuleb palju: on
arvestatud, et keskmiselt on he jtise
rasmiseks vaja umbes 50 korda seda
keelega limpsata. Aga tehke ise proovi,
mitme korraga te jtisest jagu saate!



Helen Arusoo
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet