4/2003



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Raamatud
Kla kirikul klas

Vahel lihtsalt on nnda, et paar parasjagu lugemisel olevat raamatut hakkavad teineteist knetama. Ega nad sega, lihtsalt imestad kki, et kaks nnda erinevat teost rgivad muu hulgas ka hest ja samast asjast. Nii juhtus minul Toomas Pauli mttelugude raamatu ja keskkonnateadlaste kogumiku puhul.

Kirik, mis avardab maailma. Toomas Pauli Kirik keset kla on raamat, mis avardab maailma, ja sestap pole sellest niisama lihtne kirjutada. Autori vaade on vlja, kirikust vlja, ja smpaatne oma leebe iroonia ning vahel llatavagi kriitikameele poolest. Paul rgib Eesti kultuuriloost, rgib kirikuloost, rgib teoloogiast. Kuid enim kneleb ta eetikast. Kellel on eetikale monopol? Kes peaks eetikat petama? Kes peaks eetiline olema? Phjus, miks ei ole olemas ldist normatiivset kristlikku eetikat, tuleneb kristlusest kui lunastusreligioonist, kirjutab ta. Eetika ei pea koosnema maksiimidest, vaid vib pakkuda sihi, mille poole prgida. Paigalseismiseks saab anda tpseid korraldusi, kimiseks pole see enam vimalik.

Arutledes eetika petamise le, juab Toomas Paul sna looduslhedasele jreldusele:
Kui eetikat tahetakse petada koolis,
peaks seda tegema bioloogiapetaja.
Elu ellujmishikuks on kossteem,
mitte liik. koloogilise katastroofi ohtu
viks kahandada see, kui inimesed hakkaksid
tundma, et looduskeskkond esitab
meile nudmisi. Suur osa koloogilise
sstlikkuse phjendustest on vljendatud
inimkeskselt, enesepiiramist kujutatakse
vajalikuna inimese heaolule. Kui kool
midagi suudab, siis ehk (loodust) sstvat
arengut propageerida. Aga vaevalt jaksab
kige vimekamgi ja idealistlikumgi bioloogiapetaja
edukalt sdida hiskondliku
arvamuse vastu, mis hutab aina rohkem
tarbima.
Ja veel. Keelud siin kll ei aita. Tabude
maailmas asetatakse inimese lule lpmatu
hulk kohustusi ja lesandeid. Kuid kik
need kohustused on negatiivsed, ei sisalda
mingit positiivset ideaali. Tegemist on
tkendite ja keeldudega, mitte moraalsete
vi religioossete nudmistega. Tabude
ssteemis domineerib hirm, ja hirm oskab
vaid keelata, mitte suunata.
Uued snad vanal teel. Keskkonnaeetika
kogumik pab esitada vimalikult
palju lhenemisi, mis seostuvad
inimese ja looduse vahelise tasakaalu
teemaga. Tulemuseks on enamjaolt pealiskaudne
referatiivsus ning mosaiiksus, mis
pole lhemal vaatlemisel ka vrvikirev.
Looduse isevrtuse, sisemise vrtuse,
vooruseetika jm srase otsingud
on juba ette mratud sumbuma igavusega tapvasse tinakrbe. Sest on ju ometi selge, et pole
sel loodusel mingit isevrtust ega sisemist
vrtust. Kik ikka nii, nagu inimene seda
mratleb. Ja inimene vib kirjutada, loodus
juhatab.
Ei kujune ka vljapsuks vanade terminite
mbernimetamine. Me vime ju koloogia
nimetada svakoloogiaks, ja eetika uueks ehk
mittestandardseks eetikaks, kuid paremal juhul
saame maailma seelbi lisaks mne magistri- ja
doktorit, ei enamat. See kik meenutab nn alternatiivmeditsiini
mngu teadusterminitega, mida
nimme kontekstist vlja kistakse, nnda et saadaksegi
tervendamine negatiivse energia, kvantruumide
ja biovljade lbi.
Kogu sellest snakrbest palju huvitavam on
elu, ja nnda eristuvad kogumikus kaks lugu. ks
neist tutvustab Saaremaa svasadama stoorit, teine
jlle sme prgime epopad. Vga petlikud ja
huvitavad. Oleks keegi, kes sellised lood hte
raamatusse koguks see vast annaks inimestele
telist petust, kuidas looduse lagastamisega videlda.
Lisas antud deklaratsioonid ja konventsioonid,
eriti Maa harta on lihtsalt masendavad. Need
nitavad, et ega meil enam palju lootust pole. Mis
tahes keskkonnaliikumistesse poevad raskitena
sisse snaklksutajad, kes siis selle liikumise
seestpoolt naeruvrseks ja teovimetuks muudavad.
Tulevik, tume ja irvitav. Omamoodi petlik
on, kuidas neb Eesti tulevikku Toomas Paul ja
kuidas Ahto Oja. Oma essees Reportaa Eestist
aastal 2010 visandab Paul pildi globaalmaailmas,
mis on demokraatlikum ndsest, ent ka virtuaalsem.
Ta ei ne ohtu rahvuskultuuridele, kll aga niteks religioonidele, mida vetakse kui liikluskindlustust.
Kodu thtsus langeb ja inimese
loomulik looduslik valik peaaegu lakkab. Kui meie
asemele ei tule keegi teine, hvitab inimene niikuinii
Maa peal kik elava ning evolutsioonitragdia
eesriie langeb, tdeb futurist Toomas Paul.
Hoopis teisest mastist on futurist Ahto Oja
Visioon keskkonnatasakaalu phimtte ellu
viinud Eestist aastal 2030. Temal lheb kik lepse
reega. Perekond muutub phaks. Sootsium hakkab
elama jlle kogukonna phimttel, kus kogu
hiskonna thtsaimad asjamehed on klavanemad
ja vallakirjutajad. Tekib metareligioon, mis jrgib
maailma kiki religioosseid suundumusi. Kaubad
tuuakse ukse alla, poed suletakse, raha kaob.
Kurjusest vabanetakse geenimanipulatsioonide
abil. Jne, jne, jne. Oh udust! Lenin, kus sa oled ja
ei mrista?
Siinkohal ei j kll muud le kui vimalikult
sbralikult ironiseerida nd on Saulus ja Paulus
kohad sassi ajanud. Kirikuintellektuaalist Paulist on
saanud piiblitaguse prgu kuulutaja, ilmalik
keskkonnauskne Oja aga ennustab taevariiki.
Mida elda lpuks? Toomas Paul tsiteerib
Arnold J. Toynbeed: Mingi eesmrk saavutatakse
kige tenolisemalt siis, kui silme ette ei seata
eesmrki ennast, vaid mingisugune sellest krgem
eesmrk. Ja vrdleb seda jahimehe ettesihtimisega,
et jnesele pihta saada. Siia polegi
palju lisada. Kui, siis ehk seda, et knealuseid
raamatuid tasub lugeda igal vhegi loodust ja
keskkonda hindaval ning neist mtleval inimesel.
Seega siis igal inimesel, kes mtelda vtab. Tore
on pda ra arvata, mis saab siis, kui kokla
kirikusse klla tuleb.



Tiit Kndler
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet