4/2003



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Artiklid
Ahvenamaal ollakse loodusega sina peal

Hendrik Relve
Tookordsele Ahvenamaa reisile lksime perega seeprast, et meid kutsus Ahvenamaalt prit Flaka kooli direktor Hans-Erik Persson. Ta oli kinud tutvumas Eesti loodusega ja kutsus vastuklaskigule. Teel Ahvenamaa pealinna Mariehamni sadamasse oled tahtmatult ktkestatud vaadete mitmekesisusest, mida silmad nevad. Suurte ja vikeste saarte kaleidoskoop vaheldus iga minutiga. Aina madalamale laskuv pike muutis pidevalt kaljude, metsade, lahtede ja vinade toone.

Peaaegu iseseisev saareriik. Ahvenamaa saarestikus on kokku ligi 6500 saart ja saarekest. Nende vahel kib vilgas paadi-, praami- ja laevaliiklus. Saarte pindala on kokku 1500 ruutkilomeetrit ja nendel elab alaliselt rohkem kui 27 000 inimest. Igal aastal kib siit lbi rohkem turiste kui on eestlasi Eestis kokku. Ometi mjub saarestiku loodus klalisele rikkumatuna, nagu asuksid mnes krvalises unustatud kolkas.

Hendrik Relve
Mariehamni sadamas oli meil vastas kogu Perssonite neljaliikmeline pere. Teel nende koju Flaka klasse mdusime Ahvenamaa omavalitsuse hoonest, kus tuules uhkelt plagises Ahvenamaa lipp. Ristilipul on palju sarnasust teiste Euroopa phjamaade lippudega ning tema phitoon on samasugune kui Rootsi lipul. Sellega rhutavad ahvenamaalased oma erilist positsiooni. Ligi 90 protsenti plisrahvast on rootsikeelne. Samas ei soovi nad ennast samastada otseselt ka mandrirootslastega ega kaugeltki mitte soomlastega. Ahvenamaalastel on oma parlament, millel on erandlikult laiad igused otsustada saarestiku poliitilisi ja majanduslikke ksimusi. Ahvenamaal on omaette postissteem ja eraldi postmargid. Paarkmmend aastat tagasi oli napilt puudu, et siin oleks kehtestatud ka oma raha. Rahathed olid juba valmis trkitud, kuid Soome valitsus keelas viimasel hetkel nende kasutuselevtu siiski ra.
Ahvenamaa kodanikel on rida privileege, mis puuduvad nii soomlastel kui ka rootslastel. Nende saarestikus ei tohi paikneda mis tahes riigi vegrupeeringuid ega relvastust. Ahvenamaa mehed on vabastatud sjavekohustusest. Samas vivad nad niteks pidada veelinnu jahti aegadel, mil see on Rootsi ja Soome jahimeestele keelatud.
Niisuguste eriiguste phjused peituvad ajaloos. Ahvenamaa sai demilitariseeritud tsooniks juba 1856. aastal, kui Prantsusmaa ja Inglismaa slmisid Venemaaga Pariisis rahulepingu. Kuigi Ahvenamaa ji tookord lepingu slmimise jrel Venemaa koosseisu nagu ennegi, ei olnud Venemaal enam igust kasutada saarestikku oma vgede platsdarmina. Prast seda, kui Soome kuulutas end 1917. aastal iseseisvaks riigiks, pidi Ahvenamaa repealt sattuma Rootsi riigi koosseisu. Kuid prast mningat jrelemtlemist leidsid ahvenamaalased, et selle asemel, et saada kas Soome vi Rootsi tavaliseks provintsipiirkonnaks, oleks neil kavalam jda omamoodi kahe riigi vaheliseks alaks. Praegu kuuluvad nad rootsikeelsetena, kuid isemeelsetena Soome riigi koosseisu. Ahvenamaalastel on mitte Soome, vaid omaette Ahvenamaa kodakondsus. Neil on ka Phjamaade nukogus oma esindus, samamoodi nagu tiesti iseseisvatel riikidel Islandil, Taanil, Norral, Rootsil ja Soomel.

heperesaared. Perssonite pisike elumaja meenutas rannarootslaste maju, mida olin ninud Vormsil ja Ruhnul. See oli tis tumenenud ja raskeprast vanavanematelt pritud mblit. Kohe esimesel peval lksime vrke tmbama. Sltumata sellest, kas ollakse direktor vi lihttline, peab igal ahvenamaalasel olema paat, millega saab kia kalal. Teisiti ei kujuta nad oma elu ette. Tursk, rim ja lest on olnud siinsele rahvale lbi aegade vahest isegi thtsam toidus kui leib. Meie saime vrku peamiselt priskeid kammeljaid, mida perenaine Annika samal htul kartulite krvale praetuna pakkus. Hans-Erik ehk Hasse, nagu kodused teda kutsusid, kneles, et vahel sattuvad vrku ka merelinnud, kes sukeldudes on vrgusilmadesse takerdunud ja uppunud. Ahvenamaalastel on siis kombeks kpsetada rooga nendestki.
Jrgmisel peval sitsime Lemlandi peasaarest lunasse jvatele Bjrkri laidudele, et tutvuda ahvenamaalaste visaduse musternidisega. Siin oli le sajandi talu pidanud Matssonite pere. Nad olid vaevalt hekilomeetrise lbimduga ja peaaegu metsatule laiule kolinud 19. sajandil. Rajanud siia hooned ja majapidamise, olid nad siin oma rohkearvulise perega pris kenasti elanud kuni 1950. aastateni. Iga jalatis maad, mis viljakam, oli muudetud aiamaaks. Suurem osa kivisest saarest oli lammaste karjamaa. Heina polnud suurt kuskilt teha. Lammaste peamiseks talviseks toiduks olid saare-, haava- ja pajuvihad, mida kasvavatelt puudelt ligati. Niisuguse pideva pgamise peale olid lehtpuud laiul omandanud ige veidra vlimuse. Alt jmedad tved harunesid juba madalalt rohkete vnlevate harudega okstepusaks, nagu muinasjutu niapuud. Prast seda, kui Matssonite pere laiult ra kolis, muudeti nende talu vabahumuuseumiks. Nd peavad seal muuseumi ttajad paari nidislammast ja pakuvad turistidele traditsioonilisi Ahvenamaa toite ja jooke.
Umbes samasuguseid he taluga laide on ju olnud Eestiski, niteks Hanikatsil ja Saarnakil Hiiumaa lhistel. Sealne maastik mjub paljus samasugusena kui Bjrkril. Eks ole sarnased olud snnitanud mlemal pool Lnemerd ka sarnaseid maastikke.

Lambad svad vihtu ja metskitsed aedmaasikaid. Keskmine Ahvenamaa pere nii rmuslikus maakitsikuses nagu Bjrkri laiul, pole elanud. Ometi annab aia-, pllu- ja karjamaa puudus ennast tunda paljudes paikades. Ka Perssonite pere oli pdnud aiamaaks muuta kik maalapid elumaja mber, mis selleks vhegi klbasid. Kokkuvttes polnud aiamaad ometi kuigi palju. Seal kasvas kartuleid, kgivilju, sstraid ja vaarikaid. Maad vetati peamiselt adruga. Toidulaua mitmekesistamiseks oli peremees rajanud avara kasvuhoone, kus muude aiataimede hulgas kasvatas koguni viinamarju.
Kuna mets algas otse aia tagant, pidid metsloomad vahel kima aeda rstamas. Kige tsisem aiarstaja olevat metskits. Eelmisel suvel oli mbruskonnas kurikuulsaks saanud ks metskits, kes ainult aiasaadustest toituski. Sellisel juhul on Ahvenamaa tavade jrgi igus metskits maha lasta. Tema liha jagati nende kla liikmete vahel, kes kige rohkem kitse tttu kannatada said. Selle metskitse liha olnud eriliselt hrgu maitsega. Klarahvas arvanud, et see tuli sellest, et loom oli kigile aiasaadustele eelistanud aedmaasikaid.
Ruumikitsikus annab Ahvenamaal tunda isegi surnuaedades. Kalmistud on kigi 16 kiriku juures. Kuid kirikud rajati juba 12.13. sajandil ning surnuaedu nende krval lputult laiendada ei saanud. Nii peavadki ahvenamaalased loomulikuks, et uusi haudu rajatakse vanade kohale. Tihti maetakse mni noorema sugulase prm sama koha peale, kus juba puhkab tema eelkija. Vib-olla selleprast ongi ahvenamaalased loodusega nii sstlikult ja tasakaalukalt mber kia osanud, et seda neile siin nii vhe jagub. Kui sajandeid nnda elama pead, et iga jalatis maad ra on mdetud, oskad maad ka vrikalt hinnata. Ka see on siin sajandite jooksul selgeks pitud, et iga pinnas kasvatab oma taimestiku. Paigad, mis kige paremini sobivad metsade, puisniitude ja karjamaade alla, tuleb sellistena ka silitada. Ning kui kehva pinnase saadused nlga jtavad, hoiab kalasaak merelt lpuks ikka hinge sees. Sel viisil elades sugeneb arusaam, et kaua ja edukalt elus psida on vimalik ainult siis, kui tegutsed loodusega koosts, iseenesest.



Hendrik Relve
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet