1/2004



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Seenevana
Kaks talvist taelikut

Must taelik
Margus Pedaste
Julude ja uue aasta vahel olid omadega sassis nii meteoroloogiline kui ka seeneilm. Tartu ligidalt leidis professor Kuulo Kalamees tavaliselt sgissuvest kesksgiseni kasvava hariliku kukeseene noori viljakehasid, samas leidus ka varakevadise vereva karikseene erepunaseid kausikujulisi viljakehasid. Kurtis mulle: seeni on nii palju, et iga pev tuleb nende uurimiseks kogumas kia metsas on aga valget aega ainult keskpeval, kahe tunni ringis.

Mida on metsas veebruaris nha? Tna on alles aasta viimane pev, ennustusega ei taha alt minna. Nii vidangi: kaskede, nii elusate kui ka tgaste kljes kasvab aasta ringi, seega ka veebruaris, kaks tavalist taelikut. Kui mitte koduues vi tnava res, siis lhemas kasetukas kindlasti.

Taelikuid on lihtne ra tunda: need on kabja- vi padjakujulised mitmeaastased enam-vhem pruunid torikseened. Tuletaela seeneliha on tihevatjas, knega viljakeha koorkihile vajutades jb sellele knejlg. Taelikul on viljakeha kva kui puit. Selle perekonna (Phellinus) liike on maailmas le 225, Eestis on neist leitud 19. Pool sajandit tagasi oli neid siin ainult 13. Kust, igemini kuidas tuli meile kuus liiki juurde?

Juba ligi sajand tagasi oli mrgatud, et puude eri perekondade liikidel kasvades on tuletaeliku (Phellinus igniarius) viljakehad pisut erineva kuju, vrvuse ja struktuuriga. Alguses peeti neid sstemaatikute poolt he liigi vormideks. Oletati, et viljakehade vlimus sltub sellest, millise puu on seen nakatanud. Viimasel poolsajandil selgus, et tegemist on ligidaste, kuid ometi iseseisvate teisik- ehk ssarliikidega. Seda testasid nii nende ristamiskatsed, DNA vrdlev uurimine kui ka statistiliste meetodite kasutamine seene viljakehade mikroskoopiliste elementide vrdlemisel. Endise he tuletaeliku ehk ebatuletaela asemel saame praegu Eestis eristada seitset. Ttt-elda oskas kogemustega metsamees neil ka varem silma jrgi vahet teha. Nd sai aga testatud seegi, et niteks pajul, lepal vi haaval kasvavad liigid on kaskedele ohutud vrast puud nad nakatada ei suuda. Tuletaeliku nimi ji ainult pajudel kasvavale liigile.

Kasel on meil tavalisemad kaks liiki, mis mlemad phjustavad tve valget sdamemdanikku. Kolmandik kuni pool nende leidudest on eluspuudelt; lejnud eelistavad surnud kase veel pstist tve, kuigi ei plga pris ra ka jmedamat lamapuitu. Sagedamini esineb must taelik (Phellinus nigricans), mille kbarad on terava servaga, laklg veidigi vanemast peast must, tihedalt paiknevate kontsentriliste vaokestega ning rohkete praokestega. Halli taeliku (Phellinus cinereus) serv on alguses lausa mar, siis tmp; laklg on tuhkhall, sageli ka pruunikas, hiljem tumenev, kuid mitte must. Kontsentrilisi vagusid on ainult mned ja nende vahed on sna laiad. Mlemad liigid kasvavad meil pea kigis metsatpides, kus kaski leidub, kuid siiani pole halli taelikut leitud loo- ja nmmemetsadest. Millised on nende kahe liigi bioloogilised erinevused, seda pole veel keegi uurinud.



Erast Parmasto
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet