1/2004



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Reisikiri
Jaapan metsade maa

Vvliaurud Prguorus
Rnnumees Hendrik Relve pajatab muljeid Jaapanist, kus ta leidis eest rohkem plist loodust kui sellest krgtehnoloogia lipumaast oskaks oodata. Kas teate, et Jaapanis kasvab metsa enam kui Eestis?

Fuji me krval udus. Pistsin pea telgiuksest vlja. Seljataga oli esimene Jaapanis. Sadas vihma, nagu klbina peale telgi katusel olin juba sel oletanud. Kmne meetri ulatuses tsusid tuules puude vrad. Need olid mulle tundmatud lehtpuud. he kohta nende seast teadsin, et ta nimi on kikkapuu. Kuid vimas tvi ei meenutanud prmugi samasse perekonda kuuluvat ja Eestis kasvavat harilikku kikkapuud. Harilik kikkapuu on umbes inimesekrgune psas, mis kasvab Luna-Eestis Koiva je res. Siinne krge puu meenutas oma hallika koorega pigem leppa. Tema vrast rippus alla liaane. Tvel turritasid rohekad pidlapikkused kivi-imara moodi snajala lehed. Kaugemaid puid suurt ei paistnud, sest vaadet varjas piimjas udu. Tundus arusaamatuna, miks vahel tormihoogudeks paisuv tuul udu laiali ei ajanud. Eestis see nii olla ei saaks. Kuid samasugune ilm psis siin htuni vlja. Asusime umbes he kilomeetri krgusel merepinnast, Ashi jrve res Togendai kmpingus.

Shinto phamud
Pha mgi ei nita end.Olime siia 2002. aasta aprillikuu lpus seigelnud Tokyo-lhedasest lennujaamast. Suurema osa teest ti meid oma autoga matkahuvilisest sber Ryo, kelle leidsime kuu aega enne Jaapani reisi Interneti reisiklubi vahendusel. Edasise mnekmnekilomeetrise teekonna kmpinguni Ashi jrve res lbisime kahe rongi ja kahe kisraudteega. Valisime paiga mgijrve res vlja selleprast, et tahtsime vaadelda Fuji vulkaani. Linnulennult umbes kolmekmne kilomeetri kaugusel asuv 3776-meetrine Jaapani krgeim tipp pidi siit paistma nagu peopesal.
Kui jrgmisel peval vihm vaibus ja udulinik hemaks kulus, otsustasime teha laevaretke jrvel. Lootsime, et sealt paistab Fuji tipp ra. Ashi jrv on ligi 2 kilomeetrit lai ja 15 kilomeetrit pikk. Teel silmitsesime jrve mbritsevaid maraid mekupleid, mis kaetud mitmeliigilise metsaga. Kuplite laosas paistis tumerohelist okasmetsa, alaosas helerohelist lehtmetsa. Siinsed puhkemetsad kuuluvad Fuji-Hakone rahvuspargi koosseisu. Ndalavahetustel pidi neis kauni ilmaga liikuma rohkesti puhkajaid. Kuid nd tuule ja vihmaga oli inimesi vhe. Sellist ilma nimetavad jaapanlased ise taifuuniks. Taifuun ei pea jaapanlaste keelepruugis tingimata thendama katastroofilist maru. See on lihtsalt vastik koerailm. Laeval olles silmitsesime hoolikalt phjakaart. Kusagil seal pidi le vee ja mekuplite paistma Jaapani krgeim tipp. Kuid meie pilgu ees terendas vaid htlaselt morn pilvekardin.

Ssimustad kanamunad kpsevad vvliaurudes. Kolmandal peval tusime 1412 meetri krguse Kanmurigatake me jalamile mne kilomeetri kaugusel meie kmpingust. Tahtsime nha paika, mille nimi jaapani keeles Jigoku-dani ja eesti keeles Prguorg. Lhenedes li eemalt ninna mdamuna lehka. Kivide vahelt kerkis aurusambaid. Meie ees oli ammuse vulkaani kraater, kust tnaseni toimimas fumaroole ehk vvliaurude koldeid. Fumaroolide vahelt kulges hsti thistatud ja turvaline pperada. pperajal sai lhedalt uurida kuumaveeallikaid ja avausi, kust vvliaurud maapinnale tulid. Kuni plvekrgused susiseva vvliauru vljatuleku paigad kivide vahel olid kollast vrvi. Phjuseks jahenemisega tahkestunud ja kristalliseerunud vvel.

Mgikioskis pperaja res mdi lisaks muudele suveniiridele ssimusti kanamune. Need olid turisti rmuks ra keedetud kohalikes vvliaurudes. Keedumuna vrv ja maitse kahtlaseks mustaks tmbunud haisva koore all oli llatuseks tiesti tuttav ja kodune.
Samal peval tusime ka Kanmurigatake me tippu. Lootsime, et siit silmame ra vhemalt Fuji kontuure. Kuid nagu varemgi, oli hall taevas hiidme otsekui ra neelanud.
Fuji mgi avanes meie pilgu ees alles peval, kui Ryo oli meile jrele tulnud. Pidime siit tema autoga liikuma lbi Jaapani suurima saare Honshu lunarannikult phjarannikule. Pilvekate oli lahkumise peval rebenenud auklikuks ja haihtus siis sootuks. Jrsku ilmus meie pilgu ette helendav lummutis. Korraprane lumest valgetriibuline vulkaanikoonus. Tiesti omaette mgi lejnud meharjade kohal. See krgus muu maastiku kohal majesteetlikult ja ebamaiselt. Mgi, mida jaapanlased ise kutsuvad nimega Fuji-san, on jaapanlastele pha. eldakse, et iga ige jaapanlane peab elus vhemalt korra seal kima. Fuji otsa ronimine ei thenda jaapanlase jaoks sportlikku saavutust, vaid palvernnakut. Kuid kas midagi sarnast ei tunne eestlane ka oma armsa Muname puhul?Selliseid phasid mgesid, kuhu jaapanlased palvernnakuid sooritavad, on Jaapanis kokku kmneid. Peale phade metippude leidub Jaapanis ohtralt ka phasid allikaid, kive ja puid. Nende juurde, otse looduse rppe, on sageli ehitatud vikesi phakodasid. Looduse ja eriti mnede tema osade phaks pidamine lhtub jaapanlaste iidsest usundist intost. igupoolest on into usk oma algsel kujul llatavalt lhedane meie rahva vanale maausule. Mlema puhul ollakse veendunud, et leloomulik vgi ei avaldu inimesele selgesti nhtaval kujul. See paikneb hajutatult kikjal looduses. Kuid mnes paigas on looduse vge hredamalt, mnes tihedamalt. Need paigad, kuhu vgi ehk jaapani keeles ke on koondunud eriti tihedalt, on jaapanlastele phad tnaseni. igupoolest smpaatne tsiasi, et rahvas, kelle elatustase maailmas ks krgemaid ja kes oma tipptehnoloogiaga nitab eeskuju muule maailmale, on samas osanud elavana hoida iidset loodususundit.

Jaapan on metsarikas. Kes arvab, et Jaapan on metsavaene, see eksib. Kogu Jaapanist on metsa all tervelt 70%, rohkem kui Eestis. Seda, kuidas metsad Jaapanis paiknevad, ngime lennukiaknast juba siis, kui Jaapanisse saabusime. Seal, kus laiusid tasandikud, vis nha pelgalt plde ning asustust. Aga kikjal seal, kus maastik muutus mgiseks, olid knkad kaetud enam-vhem htse rohelise kasukaga metsaga.
Juba sajandeid tagasi on jaapanlastel jtkunud oidu, et peatada lagastav mgede paljaks raiumine. Esimesed seadused metsaraiete ohjamiseks ja metsade istutamiseks kehtestati Jaapanis 500 aastat tagasi. Tnapeval on ligi 40% Jaapani metsadest puuistandikud ehk n- puupllud. Seal kasvatatakse kiirekasvulisi puuliike vaid hel eesmrgil et toota vimalikult ohtralt puitu. Teisalt leidub kogu Jaapanis suhteliselt vikesi, kuid ehedaid plismetsaalasid, mida kiivalt kaitstakse.

Jaapani thtsaim puuliik on krptomeeria ehk sugipuu. Kui sadade Jaapani looduslike puuliikide seast valida thtsaim, siis on selleks kahtlemata krptomeeria ehk jaapani keeles sugi. See okaspuu on tavalisemaid liike puuistandikes. Sugi sirgub kiiresti ja neb 60-aastaselt vlja sama suur nagu meie heakasvuline mnd 100-aastaselt. Peaaegu pool puidust, mida kigist Jaapani metsadest hangitakse, prineb sugilt. Samas on puu phamute lhedal sageli austatud phapuuna. Seal ei ohusta sugit keegi ja ta saab sajandeid rahus sirguda. Jaapani jmedaim sugipuu asub Luna-Jaapanis ja on tve mbermduga 16 meetrit. Uhkeimad sugimetsa salud, mida oma silmaga ngin, asusidki phamute juures ning letasid nii krguselt kui ka jmeduselt Eesti vgevaimaid mnnikuid tunduvalt.
Kige lunamaisema ilmega metsaga saime oma reisi jooksul tutvust teha Tokyost paarsada kilomeetrit edela pool asuva Izu poolsaare kagutipus. Sinna, Sotoura kla lhistele, merest vaevalt paarisaja meetri kaugusele pstitasime telgi otse bambusevsasse. Lhedalt kulges mda pperada, mis viis kaitsealusesse metsa. Lausa dungliilmeline mets koosnes pelgalt lehtpuudest. Suur osa liikidest olid igihaljad. Leidus kameeliaid, li-, loorberi- ja muid eestlasele eksootilisi puid. Nende okstel vonkles liaane. Metsa all laius kohati tihe psatihnik. Pilku kitis nende seas lopsakate srmhlmiste lehtedega jaapani araalia. Peamiseks phjuseks, miks seal, parasvtme lunapiiril levis peaaegu lhistroopilise ilmega mets, oli see, et hku ktsid ookeani soojad veed. Rannikust kulgeb mda kaugelt ekvaatori lhedalt alguse saav hoovus, mis hoiab sealset kliimat aastaringi lmbena.
Uhkeimat looduslikku okaspuumetsa klastasime oma reisi jooksul Honshu saare keskosa mgedes. Sealsel Azusagawa kaitsealal kasvab puutumatu sajanditevanune puistu. Puudealune hmar maapind oli kaetud ksikute igihaljaste taimedega. Maapind oli mahavarisenud okaste, okste ja kooretkkide tttu rusket tooni. Kuna puude tvede vaoline koorgi oli punakas, nis valgus puude all lummavalt punakaskollane. Peamised puuliigid on jaapani elupuu ja tmbiokkaline ebakpress. Eestis oleme harjunud ngema vramaiseid elupuid krgete psastena vi madalate puudena. Sealsed elupuud olid vimsad, nagu meie pliskuused.

Jaapani elupuud on meie pliskuuskede suurused. Tvede mbermt ulatus poole meetrini ja krgus kahekmne meetrini. Jaapani keeles kannab liik nime nezuko. Ryo seletuse jrgi thendab see rotti ja tuleneb puidu hallist, roti vammust meenutavast toonist. Teine puuliik, tmbiokkaline ebakpress on mtmetelt umbes sama suur kui jaapani elupuu. Tema tvel narmendasid pikad lahtised kooresiilud. mber tvegi vedeles mahapudenenud kooreribasid. Meie kuusikus thendaks selline nhtus kindlasti seda, et puu on surnud vi suremas. Sealsele okaspuule oli see normaalne, liigile iseloomulik nhtus. Tmbiokkalise ebakpressi jaapaniprane nimi on hinoki. Hinokit peavad jaapanlased vrispuuks. Tema punaka vastupidava puidu eripraks on tugev meeldiv aroom. Kui ruumide sisustamisel on seda materjali kasutatud, levib ruumis pidevalt vaevu tuntavat peent hngu. Kalli puidu tttu on looduslikke ebakpressi plismetsi Jaapanis silinud rmiselt vhe.

Jaapani makaak on kaitse all. Jaapani makaakidega kisime tutvust tegemas Jigokudani looduspargis. Paik asub Honshu saare phjaranniku kandis, umbes 30 kilomeetrit Nagano linnast kirdes.
Makaake vib tegelikult hea nne korral kohata enam-vhem kikjal Jaapani metsades. Kuid looduspargis on nad inimesega rohkem harjunud. Seal elavad nad samamoodi vabana, nagu mujal metsades. Kuid metsas on neid tihedamalt ja neid on ka lihtsam jlgida. Jaapani makaagi looduslik levila ulatub kaugemale phja poole kui mis tahes teistel ahviliikidel maailmas. Loom tuleb karmides Jaapani mgimetsade oludes suurepraselt toime. Talvel sajab mgedes mitmeks kuuks maha paks lumi.
hutemperatuur langeb kuni 15 klmakraadini. Selleks ajaks kasvatab jaapani makaak endale paksu kasuka ning hakkab toituma puude pungadest ja vrsetest. Kurjade olude eest pakuvad pelgupaika kuumaveeallikad, kus ahvid end soojendamas kivad. Nendesse looduslikesse saunadesse kogunevad nad siis lausa suurte karjadena.
Ajal, kui meie he sellise looduslikult ketava soojavee basseini juurde judsime, oli kevadpike lume juba ammu ra sulatanud. Ometi oli looduslikust allikast tekkinud selgeveeline tiigike ndki makaakide meelispaik. Suur osa hallikarvalistest punasenolistest ahvidest istus kmbluse eel vi ootel tiigi kaldal. Nendel, kes parajasti veest tulnud, oli mrg tilkuv kasukas keha ligi liibunud. Seetttu nisid nad kuidagi khnad ja nnetud. Aga kogu nende olekust kiirgas sgavat rahulolu. Vees olevatest ahvidest mned ujusid, mned kndisid tiigi madalamas osas ringi, jalad phjas. Rinnuni vees, seirasid nad hoolikalt veepinda enda ees. Leidnud enda meelest mne sdava palakese, uurisid nad seda hoolega oma tumedate srmede vahel. Kui pala tundus sdav, prooviti seda hamba all. Nhes midagi uudishimu ratavat vee all, vis makaak khklematult sukelduda. Ta ujus osavate ja sujuvate liigutustega tiigi phja ning ti huvi pakkunud eseme veepinnale.
Jaapanis elab kokku ligi 40 000 makaaki. Nende elupaiku ahendavad sagedased metsaraied. Tuhandeid ahve hukkub igal aastal seetttu, et nad sattuvad kas linnadesse vi jvad autorataste alla. Meiegi ngime oma reisil tee res vahel nelinurkseid rohelisi mrke ahvi kujutisega. Need olid les pandud metsastel aladel, kus ahve liigub sagedamini. Jaapani pllumeeste meelest on makaakide arvukus maal liialt krge, sest vahel kivad nad maiustamas nende pldudel ja aedades. Riigi hoiak on siiski kigutamatu. Seda Jaapanile ainuomast ja vheneva arvukusega loomaliiki tuleb kaitsta nd ja edaspidi.



Hendrik Relve
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet