1/2004



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Intervjuu
Kui viks merd aia taga hoida!

Juhani: ks viie aasta tagune Vilsandi mlestus. Sitsime looduskaitseala direktori Arvo Kullaperega Vikati sadamast vlja, sihiks Eesti ks kige lnepoolsematest saartest Salava.
Meri oli poolel teel Kuivarahu juures hsti madal, phi paistis. Kullapere lisas mootorile ettevaatlikult tuure ja rkis, et varemalt oli merephi neis paikades puhas, aga nd on tis kasvanud, see kaladele ei meeldi.
Kuivarahu pole ju mingi siselahesopp, vaid avameri. Sina oled Vilsandi meres palju sukeldunud, maskiga ja ilma maskita, milliseid muutusi sa merephjas ned?

Jaan: Alles paar aastat tagasi oli selles paigas, kus ma ujumas kin, oma sadama juures, ilus lage paekiviphi, ksikud adrututid. Nd on phja tiesti katnud roheline vetikas, meie keeles lints. Lest sulandub sellise phjaga ilusti hte.
Seevastu, kui linud aastal kisime jaalareisul, Rootsi kuningale kirja viimas, ngin Soomes ja Rootsis ainult puhast vett. Phjast vaatas vastu paljas graniit.

Juhani: Mletad, kuidas lksime Vilsandil esimest korda koos kala pdma, Vesiloo saare alla, Tagaranna aukudesse. See vis olla 1988. aasta suvel. Sina teadsid juba ammu neid kohti ning tlesid minnes mulle, sisemaa mehele, et nd me peaaegu kindlasti saame kala.
See, Juhani, pole sinu vike Elva jgi. See siin on suur ja avar meri, kus liigub palju kala. Umbes nii sa rkisid. Ja siis ma ngin, kuidas ks mees seisis seal ja viskas spinningut. Ta ei liikunud edasi ega tagasi, nagu on spinningupgil kombeks toimida sisemaal, vaid seisis hel kohal. Ning ma ngin ka, kuidas ta aeg-ajalt kummardas, tstis kala veest vlja ja pani selle oma seljakotti.
Mul oli lant, mis sinu snade jrgi pidi neis tingimustes sobima, see meenutas vikest ahvenat, seljal olid tal sellised mustad sakid ning sa tlesid, et seda vtab suur ahven vga hsti.
Siis ma viskasin spinningut sinna majaka poole, ning ei mleta enam, kui palju kordi ma olin visanud, kui ridvast ja nrist kis selline terav nks lbi.
Vist vttis! karjusin. Ja sina naeratasid: See oli kindlasti ahven, Juhani. No ned, siin on kvasti kala!
Saime tookord hulga kalu. Nd pole samas kohas kalapoegagi, spinningut visata on seal lootusetu.

Jaan: Selle mustade sakkidega landi nimi on vike tshornaja spinka. Testi, kui nd Tagaranna aukudes spinningut visata, jb lant vetikatesse kinni.
Vilsandi parimad ja kindlamad kalakohad on saanud surnud mereks. Natuke udust tekitav on meri Tagaranna aukudes, tis haisvat vetikamassi. Kui aer puudutab phja, venib sealt les vvlihaisune mullide rida. Tundub, et nii jbki, ja miski ei saa seda merd enam ra puhastada.
Ma ei usu, et seal on kalu, ma ei usu, et seal on elu. Ei usu ka, et Vilsandi meri oleks viimaste aastatuhandete jooksul niipalju muutunud, nagu see on toimunud viimase paarikmne aastaga.
Haugid, ahvenad, sinad on Vilsandi vetest tiesti ra kadunud, lest ja angerjas alles jnud.
Arvamusi leidub seinast seina. hed tlevad: meres pole kala selleprast, et kolhoosid ei lase enam oma vetisi vette. Teised, et meri on thjaks ptud. Mina loodan, et loodus kib spiraali mda; praegu on teine aeg ja kala tuleb veel kunagi tagasi. Aga oletused siin ei aita, teadlased peavad mtma ja selgitama.

Juhani: Kas Vilsandi randa on judnud ka lireostus?

Jaan: On kll, peopesasuuruste plrakatena randa ujunud lauajuppidel vi palkidel. Kui selliseid mrkad, siis tead, et kuskil on li liikvel. Talv ja tormid segavad need plrakad adruvalli sisse.
Kui rgime mere reostumisest ja looduse isepuhastumise vimest, ei saa me rkida ainult Vilsandi merest. Loodus neb praegu igal pool, ka teisel pool maakera, kurja vaeva, et enda puhastamisega toime tulla.
Vib-olla 500 aasta prast hakkavad asjad taas korda minema. Aga siis peaks ka inimene muutuma, praegu on inimene loodusest tohutult eemaldunud, ei oska looduse eest hoolitseda.
Loodus on eraldi ja meie eraldi. Me ostame kike poest ning mtleme, et sealt ei saa kunagi midagi otsa. Nepali mgedes ngin, kuidas seal inimesed elavad koos loodusega, koos selle maatkiga, mida nad harivad.

Juhani: Prantsusmaal on ks erakapitalile toetuv organisatsioon, mis ruutmeeter haaval ostab rannikult kokku ilusaid paiku, ostab selleks, et paigad siliksid.
Vib-olla peaks tkikese Eesti merd ja randa muust maailmast eraldama, et see siliks nii, nagu ta silis Nukogude ajal, kui randa ja merd kaitsesid piirivalvurite automaadid ning okastraat. Kui oleks vimalik merd, nagu metsa aia taga hoida!
Rand ise ei oska end ju kuidagi inimese eest kaitsta. Viis aastat tagasi oli Harilaiul, otse selle viltuse Kiipsaare majaka juures sajameetrisel rannaribal keset suve kolm pudelposti kirja. Nd on see meldamatu, Jaan, et ma samast paigast pudelposti leiaksin. Seal rannas sidavad diibid, sellest on saanud suvituspaik.
Mida teha, et turistid ja suvitajad ei tkiks igale poole?

Jaan: ksildast randa Saaremaalt enam naljalt ei leia. Teistpidi on hea, kui iga inimene neb ilusat, mis puudutab teda. Nii muutub inimene paremaks ja hakkab ilu otsima mujalt, vib-olla isegi enda seest.
Mida see annab, kui me tki mereranda lukku paneksime? Inimene ja loodus kuuluvad kokku. Ja kust me teame, et need turistid just pahad on? Kes mrab, kas inimene on oma vi vras?
Nd on ks endine majakavaht Harilaiu majaka ra ostnud. Riigil ja vallal puudub vimalus majakat psti hoida, kui see hakkab pris mber vajuma. kki uuel omanikul nnestub majakas psta.

Juhani: Ent kui rannas on juba learu palju rahvast, pole see ju enam see rand. Ega rand sellest vida, kui seal on inimesed.
Oled mnes mttes juba rohkem Saaremaa kui Tallinna elanik. tle, kas usud, et svasadam, mille ehitamine vib saarel varsti alata, toob kohalikele elanikele nnistust?

Jaan: Kui ma nen plastpudeleid rannas vi kntsa psa all, mille turistid on maha jtnud, on see ebameeldiv. Kui ma nen merel laeva, siis mu sda rmustab. kskik, mis laev see on.
Ja ka sadamas on meri ikka mere ngu.

Juhani: Sinu elamise juurest Vilsandil on mereni omajagu maad. kskord proovisin prast sauna merre joosta. Ihu judis joostes juba klmaks minna. Siis tuli uuesti higi selga, aga mitte enam saunast, vaid jooksmisest. Kui kaugel rannast peaksid majad olema?

Jaan: Silmale on muidugi tohutult meeldiv vaadata ilusaid asju. Juhan Smuul on elnud, et mistlik inimene ehitab maja natuke rannast eemale. Vaade vib olla ilus, aga mere res on tuuled, tuuled ja veel kord tuuled. Meremha.
Paadikuurid peaksid kll rannas olema. Ning ma ei mista, miks vald ei luba mul oma sadamasse paadikuuri ehitada. Paadikuur oleks vga vajalik asi ja ilmestaks ka randa.

Juhani: Kui sa just ei jookse, vtab sul Vilsandil mere rde minek kmme minutit aega. Millele sa sel ajal mtled?

Jaan: Mtlen kigele sellele, mis on pooleli vi mis ees seisab. Ja kui ma siis merd nen, vaatan ma kigepealt, kas meri on rahulik, sbralik, hvardav vi kuri. Sest mul on paat vees ja mere ilme jrgi tean, kas paadiga on kik korras vi ei.



Juhani Pttsepp (Eesti Ekspress)
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet