Kamtshatka kalatööstuse ja okeanograafiainstituudi teadlased lõid matemaatilise mudeli, mis kirjeldab Siberi lõhilaste hulga muutusi. Selle abil hindasid nad röövpüüdjate väljapüüki läbi poolsaare tihedaimalt asustatud piirkonna voolaval Paratunka jõel.
Saadud tulemused langesid ühte kõige murelikumate prognoosidega: 180 000-st Paratunka jõkke kudema tulnud kalast langes röövpüüdjate saagiks 120 000 ehk kaks kolmandikku. Lisaks püütakse seaduslikult veel 10 kuni 20 protsenti kalu. Seega jõudis kudepaika igast kümnest kalast vaid kaks, kusjuures isaseid oli nende hulgas seitse korda rohkem kui emaseid. Lõpptulemusena selgus, et kudema pääses kokku vaid tuhatkond lõhiema... Kõik lootused on nüüd lõhekasvatuse peal, mis annab praegu juba kümme korda enam kalamarja kui looduslikud kudemiskohad.