1/2004



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
kosahver

lo Josing
Igal ndalal tuleb paljude perede ukse taha autojuht, kel on sles kastitis toitu Vormsil kpsetatud leib ja speltasepik, Hiiumaa unad, rma-Mihkli talu porrulauk, Kosaare talu kartul. kski kastis olev aiavili vi valmistoote komponent pole kasvades saanud kunstvetisi ning sisse vi peale silitavat keemiat.

Keemiavabu mahetooteid pakkuv kosahver sai alguse viksest sprade-huviliste ringist, kes pavad oma elutegevusega vimalikult vhe loodust koormata. Nnda mtlevate inimeste tarvis puudus aga Eestis koht, kust mahetoitu osta. Turumemmede kest vib seda ju hooti saada, kuigi kunagi ei tea, kas leti taga on tegelik aiapidaja vi palgatud proua ning kuidas tegelikult juurikad kasvatatud on, tleb kosahvri tegevjuht Liis Treial.

Esimestena saidki kastid koju sahvri algatajate tuttavad. Kuid info liikus suust suhu ning ilma igasuguse suure reklaami ja krata on esimese tegevusaasta jooksul kosahvrist toitu tellinud juba le 300 kliendi. Philiselt on need inimesed, kes ei haara hel peval poeriiulist mdudes korvi he firma okolaadi ja teisel peval jrgmist suvalist. Nad mtlevad, mida ostavad ja on kaubamrgitruud psikliente on hsti palju, rgib Liis Treial sagedaste telefoniknede vahele. Pev enne kasti kojukandmise aega on sahvri telefon sna punane, vahepeal hppab ka pisikesse mahetoodete poodi paar ostjat sisse.
Vga tublid mahetootjad, seda kll enese teadmata, on maavanaemad, kes ei taha vetiste peale raha raisata vi onu, kes toob oma pllulapile rammu vaid laudast. Neile, kelle laual on omakasvatatud juurikad igapevane asi, vib mujal maailmas 1970-ndail hoo sisse saanud ja Eestis algust tegev mahetoidu menu tunduda kalli veidrusena.


Vanaema porgandid pole enam tavalised.
Igal sgisel autosse kaasa pandud kartulikott vi tuttavalt talunikult ostetud porgandilaar pole aga enam tavalised. kosahvri edu nitabki osalt vikse Eesti linnastumise astet: paljudel ei ole enam maal kedagi, kelle kest kindla taustaga juurvilja saab. Ega seda maalt toodud kartulikotti polekski enam kusagile hoiule viia, paljud majaalused keldrid on ju soojad. Tahetaksegi korraga vaid ndalakogust, tleb Treial. Sahvris pannakse kokku neljale pereliikmele ndalaks paras kastitis, millest saab kaks toiduainet soovi korral vlja vahetada. Alati on kastis kmme toodet ning kaasas kiri, millistest taludest need prit on. Nii nagu mujal maailmas, on mahetooted ka Eestis kallimad. Ndalakast maksab 200 krooni. Poes oleks sama kogus umbes kolmandiku vrra odavam, kuid me tahame mahetalusid toetada, tleb Treial.
Eriti populaarne kastikaup on unad ning talus nn vanamoodi tehtud leib ja sepik. Hsti ostetakse ka puljongikuubikuid, sest poe omad on liiga keemilised. Tavalise porgandi ja kartuli krvale tahetakse ka eksootilisemaid: nuikapsast, sellerit, pastinaaki, brokolit. Juurde on vimalik tellida ka teisi tooteid, niteks tisterajahust makaronitooteid, mis on testi mnusalt pruunid, punaseid ltsi, shokolaadi, pestot, kuivatatud porgandit, pleegitamata tselluloosist sisuga mhkmeid, seebi baasil tehtud nudepesuvahendeid ning kosmeetikat, mille sisu kannab sna loodustoode auga vlja. Meie kosmeetika on rangelt kontrollitud. Pole nii nagu paljudes nn loodustoodetes, et sisus on 99 protsenti keemiat ja ks protsent loodust. Ostjate seas on palju tundliku nahaga inimesi ja allergikutest laste emasid, kes peavad vga valima, mida peale mrida ja sisse sa, rgib Treial.

Ketshupis ja lis varjatud keemia. Ampsates keemia jrele lhnavat una vi e-ainetega kpsist, on lihtne aimata, et neis on kasutatud mittelooduslikku kraami, mis ei mju hsti ei tervisele ega keskkonnale. Keemia on toidus peidus aga hoopis varjatumalt. Enne ketshupisse judmist vetatakse tomatitaime alust mulda ning taime pritsitakse keemiaga. Itaalia kki listavates ja meil populaarsetes Toscana-raamatutes rgitakse vikestest ja ehedatest oliiviveskitest, marketites mdav keskmise hinnaklassiga masstoodang tuleb aga tegelikult suurest livabrikust ning oliivid sinna vimsatest istandustest, kus puudele mitmeid kordi keemiat vurtsutatakse. Samal phjusel pole koloogiliselt puhtad ka rosinad.

ks aastatetagune euroliidu tarbijauuring nitas, et eurooplased usuvad, et just nende kodumaal on kige puhtamad juurviljad. Poest kodumaist ostes on juurikate mkijudmise transpordikulu kll viksem, kuid sisu koloogilises puhtuses ei saa kunagi kindel olla. Mulda vetatakse isegi maitse- ja ravimtaimi kasvatades.
kosahvriga lepingu slminud mahepllumajandustalusid kib aastas vhemalt korra kontrollimas taimetoodangu inspektsioon ning tootmist alustavad talud peavad lbima kaheaastase vaheperioodi, enne ei saa tootele mahemrki panna. kosahvriski on teistest eraldi need juurviljad, mis on viimase leminekuaastaga taludest.

Samas pole mahetoodetel nnda kaubanduslikku vlimust kui suurtel viljadel poes. Mahetooted on pisemad ning untele tulevad kevade poole ikka plekid peale. Ostja tahab kll, et un neks vlja nagu Prantsusmaalt vi Poolast tulnud hiiglane ja sealjuures oleks ka mahetoode. Kike head aga korraga ei saa, naeratab Liis Treial ning lisab, et maheviljadel on see-eest mnusam maitse ja lhn.


kotoit suures kaubamajas ja e-poes. Eesti Roheline Liikumine andis kosahvrile mdunud aasta positiivsema rohelise teo auhinna. Kuigi mahetooteid vib ksikult saada mujaltki, oleks ilma sahvri kastissteemita nii ostuhuvilised kui ka tootjad jnnis. Suured kaubaketid ei taha veel eraldi maheletiga tegeleda. Praegugi on tootjatel porgandit, kartulit ja peeti pakkuda rohkem, kui sahver vastu vtta saab.

Euroopas moodustab maheturg kogu toiduturust vaid paar protsenti, kuid kasvutempo on kiire. Tasapisi on eelistused muutumas Eestiski. kosahver laienes hiljuti ka Tartusse ning peagi saab kaupa osta e-poe kaudu. Esimene suur kauplus, kes kosahvrilt mahetooted mgile vtab, on Tallinna Kaubamaja. Paneme sinna ka kirjad juurde, millises talus on juurikad kasvatatud ning mis need mahetooted ldse on. Kuigi seal on mahetoit natuke kallim, kui meie Mulla tnava poest ostes, saab alustuseks proovida, kuidas maitseb, soovitab Liis Treial.

Mis on mahetoit?

Mahetoodete kasvatamisel pole kasutatud kunstvetisi, taimekaitsevahendeid ega prilikult muundatud organisme (GMO-sid turustavad USA firmad pavad kll peale suruda arvamust, et muundviljad on ka kotoit). Keelatud on loomade kasvu soodustamine hormoonide abil.

Austrias ja Saksamaal tehtud uuringud nitavad, et kotoitu omastab organism paremini ning ka selle toitevrtus on krgem.

Mahedate toiduainete eelistamine sai Euroopas hoo sisse 1970-ndail ning kotoidu austajaskond on jrjest kasvanud. Suurima maheviljeluse osathtsusega riigid on Austria, Shveits, Itaalia, Rootsi, Taani ja Soome. Endisest Idablokist on edukaim Tehhi Vabariik. Eestis on ligi 700 mahepllumajandusega tegelevat talu, kus kasvatatakse peamiselt juur- ja puuvilja ning ravimtaimi.

Kige defitsiitsemad mahetooted on liha ja munad.

Kui mahetoodete turustamine sai alguse otsemgist ja vikestest talu- vi tervisepoodidest, siis viimastel aastatel on juhtpositsiooni saavutanud supermarketite ketid. Niteks Taanis ja Rootsis mdi 2000. aastal nende kaudu le 80% kogu mahetoodangust. Tekkimas on ka ainult mahetoodanguga kauplevad poeketid. Arenev mgikanal on nn kastimk.

Mahetoitu makse tavatoidust keskmiselt ligi 2030% kallimalt. Riigiti ja tootegrupiti on hinnalisa vga erinev. Mnel juhul vib toode olla tavatootest mitu korda kallim, mnel juhul on vahe nullilhedane. Kui turule tuleb rohkem mahetoodangut, vivad ka hinnad allapoole minna.



Malle Pajula
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet