1/2004



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Kunstimuuseum tis loomi

Kuni 22. veebruarini sarnaneb Rtelkonna hoone Toompeal kll rohkem loomaaia kui kunstimuuseumiga, ja seda mitte halvas, vaid sna otseses mttes. Nitus Loomad ja inimesed. Animalistika kunstis avab publikule sna laia ja levaatliku valiku animalistikat nii nimetavad kunstiteadlased anri, mille peamiseks kujutusobjektiks on loomad ja linnud.

Eesti Kunstimuuseumi inimesed eesotsas nituse koostaja Mai Leviniga on nuks vtnud muuseumi hiiglaslikust kollektsioonist ja mitmetest erakogudest ilmarahvale nitamiseks vlja tuua parimad loomataiesed ning igaks vib veenduda, et neid on kokku pris aukartustratav hulk. See annab omakorda tunnistust tsiasjast, et kunstnikele on loomade kujutamine lbi aegade sdamelhedane tegevus olnud. Inimkonna esimene maal kujutas loomi.

Animalistikast algab kunstiajalugu loomamaali zhanrisse kuuluvad maailma vanimad kunstiteosed, rgveiseid kujutavad maalingud Prantsusmaal Lascaux koobastes. Vime neid inimkonna esimesi silinud maalinguid vaadeldes arvata, kui thtsad olid kiviaja inimesele loomad, kui hsti maalingute autor oma modelle tundis ja milline oli tema suhe kujutatuga. Lascaux koopamaalid loodi arvatavasti maagilis-religioossetel eesmrkidel. Kunstimuuseumis eksponeeritud animalistika, mis on nii umbkaudu 1715 aastatuhandet hilisem, kiirgab aga hoopis teistsuguseid tundeid.


Teoseid mitmest ajastust.
Nituse Loomad ja inimesed. Animalistika kunstis ldmulje on vga kirju ning selle kirevuse ks phjusi peitub kindlasti asjaolus, et teosed on prit vga erinevatest ajastutest, riikidest ning seetttu ka erinevatest kultuurilistest taustssteemidest. Nitusel eksponeeritakse 17.21. sajandil Eestis, Lne-Euroopas, Venemaal ja Ida-Aasias loodud taieseid, autoriteks nii eesti kaasaegse kunsti klassikud kui tundmatud baltisaksa meistrid. Kuid mida erinevamad on kunstiteoste loomislood ja teekond nitusele, seda avastamisvrsem on kogu vljapanek. Sedavrd laia kultuuritaustalise skaala heks omaduseks on ka erinevate inimese ja looma suhtestumise vimaluste rohkus. Vtame vi koera, kes nituse phjal tundub olevat kunstnike meelismodelliks: mnel pildil on koer ustav sber, teisel jlle sbra smbol, kolmandal lihtsalt nnetu ja peremeheta peni, neljandal auvrne perekonnaliige. Niipalju kui on kunstnikke, on ka loomalugusid ja lemmikloomi, vaatamise- ja ngemisevimalusi.

Fotoeelse ajastu loomapilt on omaette vrtus. Kui hoolega vaadata, vime nha, et kski taies pole oma iseloomult suvaline, pelgalt looma vlimust kujutav. Maale ja graafilisi lehti ei saa vrrelda he enam populaarsust koguva pealiskaudse fotoga, mis kiiresti ja tihti pooljuhuslikultki valmis on klpsutatud. Maalimine ja joonistamine ning eriti skulptuur on aeganudvad protsessid. Et teoses loomale hingki sisse tuleks, peab kunstnik ilmselt veetma tunde looma kitumist jlgides. Paljusid Rtelkonnas eksponeeritud teoseid vaadeldes kangastub vaimusilmas nostalgiline pilt loomaaias joonistusmapiga tundide kaupa istuvast kunstnikust, kes kindlasti joonistamise vahepeal oma modelliga paar sna juttu vestab. Kunstnik harjub loomaga ja loom ka kunstnikuga, kellele ta poseerib.
Loomad ja lapsed on teema, mille puhul tavaliselt emotsionaalseks muututakse. Pole sellest kunstnikudki hoiduda suutnud. Tegemist on tundelise nitusega, selgelt kipuvad silma loomade (arvatavad) emotsioonid leiame oma poegade eest lausa inimlikult hoolt kandva emalvi, kurvalt ja tlpinult perroonil seisva koera, vihased piisonid, teliselt unise olekuga laisa prastlunase kitsekarja ning mesimagusa ilmega toakoerakese.
Smpaatselt mjuvad need nitusesaalid, mis on phendatud siinsamas kodumaistes laantes ja vserikes elavatele metsloomadele. Nd, kus National Geograficu dokumentaalfilmid meile kikvimalike vramaa loomade eraelu snnist surmani koju ktte kannavad, vib lihtne halljnes vi pdrapull tunduda igavana. Oleme ju sedavrd ra hellitatud lvide, jkarude ja elevantide vaatamisega, tavaprane kargetes Eesti kasesaludes elutsev metskits on meie uudishimule vheatraktiivne saak. Siiski on meelikitev vaadelda, milliseid tundeid, vrve ja vorme ratasid need askeetlikud metsaelukad kaabeltelevisiooni-eelses ajastus ttanud kunstnikele.
Rtelkonna hoonest tasub enne veebruari lppu kindlasti lbi astuda. Vib-olla vaatate sealt naasnuna oma lemmiklooma pisut teise pilguga. Lpuks oleme ju kik vhem vi rohkem loomad. Vaevalt loomad meid inimesteks peavad, pigem ikka natuke veidrateks loomadeks.



Rael Artel
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet