1/2004



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
60 000 000 000 kilo naftat Soome lahel ehk millal on oodata naftakatastroofi Lnemeres

Igal aastal kuuleme suurtest naftannetustest, mis juhtuvad kusagil kaugel. Vras meri, vras mure. Seni on Lnemerd sstetud suuremast reostuskatastroofist. Ent viimase tenosus Eesti vetes kasvab iga aastaga: naftatransiit Lnemeres on kmne aastaga suurenenud kolm korda ehk 60 miljoni tonnini. Mis saaks Lnemerest, kui juhtuks Prestigei tpi nnetus, mille tttu lemdunud suvel Hispaania ranniku lhedal voolas merre 64 000 tonni naftat?

Kaks aastat tagasi Hispaania rannikul merre psenud hiiglaslik naftakogus rvis le t 30 000 kaluriperelt ja 500 000 turismittajalt. Hukkus veerand miljonit lindu.

Kujutleme hetkeks, et sama nnetus juhtub Lnemeres: transiitsidul olev phekordse kerega naftaalus prkub teisega ja Soome lahte voolab 70 000 tonni naftat. Kui ilmastikuolud on kehvad ning naftat nnetuskohal kokku korjata ei nnestu, vallutab reostus kiiresti rannad. Meie silme all hukkub tuhandeid linde, Prnu ja saarte rannad on leujutatud list. Toiduohutuse tttu keelustatakse mneks ajaks kohalik kalapk. Kriips on peal ligi 5000 kalapgist elatuva inimese tl ja sissetulekul. Ajutiselt vheneb turism 1030 protsenti.
Eespoolkirjeldatud must stsenaarium phineb osaliselt Soome Mereuuringute Instituudi kodulehe ettevaatlikul oletusel, mis juhtuks Soome lahega Prestigei tpi tankeri nnetuse jrel. Arvudega manipuleerimast hoidutakse mlemal pool Soome lahte, kuna aluseks ei ole vtta vastavat katastroofi Lnemeres ega phjalikke uuringuid. Ent on niigi selge, et Eesti majandus ja elukeskkond kannataksid kvasti. Selleks pole tpseid arve vajagi.

Mis vib nnetuse phjustada?
Laevannetuste peaphjus on inimfaktor suhtes 80:20 kige muuga. Kokkuprge vi karilesit on senini phjustanud enim nnetusi.
Kas me suvel Soome sites mtleme, et meie phja-lunasuunaline teekond ristub hiiglaslike naftatankerite omaga, kes kasutavad ida-lnesuunalist laevateed? Kolmkmmend reisilaeva pevas sidab piki le 100 000-tonniste tankerite tee. See on sna ohtlik.
Lnemere keskkonnakaitse komisjoni HELCOM-i andmetel on Lnemerel pidevas liikumises 2000 suuremat alust, neist umbes 200 veavad ohtlike ainete nimekirjas olevaid naftatooteid ning kemikaale. Ja asi alles vtab tuure: Venemaal on plaanis ehitada uusi sadamaid, paari ndala eest uudistest lbi lipsanud Vistino naftasadama ehitamise plaan on ks nide. Kik Venemaa sadamatesse suunduvad laevad peavad aga Soome lahest lbi sitma ja see suurendab meie rannikute saastumise ohtu. Ning Venemaale suunduvad tankerid pole just kige ohutumad. Asja teeb veel hullemaks see, et aastaks 2010 ennustatakse naftatransiidi kasvu pea kaks korda. Loomulikult kasvab sellega ka risk reostuseks. Soome keskkonnakeskuse SYKE andmetel tuseb 30 000 tonni naftalekke risk Soome lahel 100%. See on koletu prognoos.
Lnemeri on ohtlik ka talvel, kui meri on js ja lbitavad koridorid kitsad. Meenutagem eelmise aasta mrtsi, mil kuhjuv rsij vangistas laevad ning omal jul nad liikuma ei psenud. Kardeti, et j vib vigastada mnda tankerit.

Kas hephjaliste tankerite keelamine vldib katastroofi? Meedias rgitakse hephjaliste tankerite keelustamisest, sest nnetuse puhul kaasneb nendega reostus kolmel juhul neljast. Topeltkerega tankerid on mitu korda turvalisemad nnetuse korral ei pruugi neist naftat lekkidagi, ainult hel juhul seitsmest. Rahvusvaheline
mereorganisatsioon IMO ongi EL-i kava toetusel alates 2005. aasta aprillist ra keelanud raskete naftasaaduste vedamise hephjaliste tankeritega kogu maailmas.
Aga reostusohu vastu pole see keeld mingi imerohi, vhemalt mitte kaugemas perspektiivis. Kui naftaaluste arv kasvab Lnemeres edaspidigi samas tempos, juab ta sna pea kummutada kahekordsete tankerite suurema turvalisuse eelise tankereid saab lihtsalt nii palju meredele sitma, et risk ldsummas ikkagi kasvab.

Naftafirmasid reostus ei puuduta. Oleks ju igati loogiline, et naftafirmad nnetuse korral ka kahjud kannaksid. Seda nad aga ei tee, sest praeguste rahvusvaheliste seaduste jrgi vastutab nnetuse korral sisuliselt laeva omanik. Viimane on aga kindlustatud summa peale, millega kogu kahju kinni maksta kaugeltki ei nnestu. Keskkonnaorganisatsioonid ritavad naftafirmasid vastutama panna firmasid, kes tegelikult suurimat kasu likavad, nood aga libisevad mngleva kergusega riikide kontrolli alt vlja, kasutades selleks vga kavalaid skeeme. Nide: uskuge vi mitte, aga siiamaani pole suudetud tuvastada, mis pritolu oli nafta eespool mainitud Prestigei- nimelises tankeris. Prestige kuulus hele Libeeria laevafirmale, mis oli aga registreeritud Bahamal, mille kontor asus Londonis; naftakogus laeval prines omakorda Shveitsis asuvalt firmalt, mis omakorda kuulub suurele Vene konglomeraadile Alfa Group Consortium, kelle juhtkond on seotud endise N Liidu oligarhia tegelastega. Venelastele kuulub kll firma Tyumen Oil (tuntud kui TNK), aga pole kindel, kas Prestigeil olnud nafta on sealt prit, vib-olla osteti see Iraagist, mnelt Iraagi firmalt, kes ndseks on oma tegevuse lpetanud. Keda vtta vastutusele? Peaks justkui tolle Vene firma vtma, aga rahvusvahelised lastiomandiseadused on hambutud ja vga keerulised, et nende abil Vene firma kaela sd mrida.
Kui kaevata kohtusse laevaomanik, vib too omakorda kaevata niteks Hispaania sadamate peale, kes laeva sisse ei lasknud. Lpuks ei j keegi sdi. See lugu nitab globaalse korporatsioonivrgu halvimaid klgi firmade jlgedesegamise virvarris jvad just keskkonnakaitsjad lolliks. Ja kige selle juures ei saa me isegi selles pris kindlad olla, kust Gallia rannikut reostanud nafta ikkagi prit on. Rkimata vastutuse nudmisest.
Kuniks pole thusamaid rahvusvahelisi seadusi, jb tavakodanike lule nnetuse puhul kinnimaksja roll. Et see oleks vimalikult vike, on tark arendada reostustrjevimet, millega pole aga Eestis kige paremad lood. Puudub raha, inimjud ja vahendid.

ppustel on piinlik. Piirivalve mereosakonna reostustrjejaoskonna vanemspetsialisti Tauno Mettise snul pole meil Lnemere riikide hisppustele edaspidi asja, sest oma armetust demonstreerima minna pole ju eesmrk. Kui finantseerimises midagi ei muutu, siis peatselt reostustrjet Eestis enam ei eksisteeri, nendivad Mettis ja mereosakonna lem Ervin Piikmann. Soomes reostustrjet koordineeriva SYKE 2003. a andmetel on naftatrjesuutlikkus Venemaal ja Eestis vga nrk. Vljastpoolt nhaksegi Venemaad ja Balti riike ilmselt htse ohutsoonina, kus thelepanu on naftatranspordi majanduslikul kljel ja turvalisusega tegeldakse alles rahvusvahelise sunni korras.
Phjanaabreid vib kadestada: selle aasta eelarves on neil naftareostuse trje arendamiseks ette nhtud 38,6 mln krooni, lisaks 120 miljonit krooni eriprojektideks. Eestis jrjepidev rahaeraldus puudub, tnavu mnede reostustrjevahendite soetamiseks ja he laeva mberehitamiseks raha antakse, aga mis saab jrgmisel aastal, ei tea keegi. Piirivalve kohene miinimumvajadus on aga 33 miljonit krooni, mis kuluks ainuksi olemasoleva trjevime silitamiseks.
Soome on rahakogumise korraldanud palju kavalamalt kui Eesti. Neil on riikliku eelarvevline lifond, kuhu iga Soomet lbiva naftatonni pealt makstakse ligi 0,7 eurot ning raha kasutatakse naftareostuse trjega seotud kulude katteks. Eestis oli lifondi loomine 1998. aastast kirjas ka keskkonnategevuskavas, kuid rahastamist millegiprast ei toimunud.

Mereriigi staatus kohustab. Iga Lnemere riik peaks suutma koristada 2500 tonni naftat, reostustrjealus peab startima kahe tunni jooksul hirest alates ning judma igasse punkti vastutusala piires 6 tunni jooksul. Efektiivset reostustrjet tuleb alustada 12 tunni jooksul hire algusest. See on kirjas Lnemere keskkonnakaitse komisjoni HELCOM dokumentides, mis kohustavad ka Eestit.
Piirivalve suudab praegu hakkama saada 500-tonnise lireostuse koristusega. Meenutame, et prognooside kohaselt kasvab kuue aasta jooksul 30 000-tonnise naftalekke oht Soome lahel 100%. Kes selle suudab ra koristada?
Vib-olla tnu phjanaabritele on meil seni siin Soome lahe kaldal nii hsti linud, et suuremaid reostusi pole olnud. Lnemere liiklustihedusega arvestades peaks siin juhtuma 45 suuremat naftareostust aastas, vrreldes maailmamerega. SYKE andmetel on neid tegelikult olnud 12, ja seda tnu krgele mereturvalisusele, mis Soome osas on eesrindlik. Preventiivsetest meetmetest olulisemad on Soome lahel hiljuti kivitunud liikluseraldusskeemid (TSS) ja juulis 2004 kehtima hakkav laevaettekannete ssteem (GOFREP).
Eesti merealade suurus on 36 000 km2, mis on 80% Eesti maismaaterritooriumi pindalast. Sellel akvatooriumil peab Eesti suutma tagada riiklikud funktsioonid. Reostustrjet koordineeriv organ aga Eestis puudub, vastutus on jagatud mitme ametkonna vahel. Keskkonnaministeeriumis tegeleb merereostuse vltimise ja likvideerimise ksimustega ks inimene.
Soomlased vtavad asja tie tsidusega, seda enam, et Soome lahe kolmnurgas saavad nad loota vaid iseendile. Millele aga loodab Eesti?



Ingrid Maasik ja Helen Arusoo
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet