Naftaõnnetuse mõju ulatused sõltuvad eelkõige õnnetuse asjaoludest ning merre sattunud nafta hulgast. Kui käsitleda kõige mustemat stsenaariumi, nagu näiteks tanklaeva Prestige’iga juhtunud õnnetust Hispaania ranniku lähedal, siis on tagajärjed Läänemere ökosüsteemile laastavad. Sellise ulatusega õnnetuse puhul avaldab see mõju Eesti rannikule, olenemata õnnetuse toimumise konkreetsest asukohast. Väiksemate juhtumite puhul oleneb mõju suurus ka õnnetuse hetkel valitsevatest ilmastikutingimustest. Näiteks tugeva tuulega kandub naftalaik kiiremini kaugemale ning mõjutatud saavad suuremad merealad.

Millist mõju avaldab naftareostus mereorganismidele? Naftareostus mõjub erinevatele organismidele isemoodi. On organisme, kes on äärmiselt tundlikud mitmesuguste toornafta koostisesse kuuluvate orgaaniliste ühendite suhtes. Siia kuuluvad paljud nii loomse kui taimse hõljumi liigid, samuti paljud põhjaselgrootud (näiteks üheks selliseks tundlikuks rühmaks võib pidada harjaslabalisi) ja suurvetikad (meil laialt levinud agarik). Samas on liike, kes suudavad elada üpriski reostunud keskkonnas (näiteks balti lamekarp). Peale otsese toksilise mõju on naftareostusel ka kaudne mõju rannikumere elustikule. Naftakile veepinnal takistab hapniku lahustumist vette, mis omakorda viib hapnikupuudusele veekihis. Madalas vees muudab lagunev naftamass vee ja põhja omadusi, mis viib elupaiga kvaliteedi langusele. Pärast tugevat naftareostust hävib reeglina kogu madala rannikumere suurelustik (põhja suurtaimestik ja sellega seonduv põhjaloomastik), mis muudab need elupaigad ebasobivaks ka kalaliikidele.

Naftareostuse mõju ajaline ulatus jällegi sõltub paljudest erinevatest tingimustest. Toornafta laguneb looduskeskkonnas suhteliselt kiiresti, kuid madalas rannikumeres võib tugeva naftareostuse mõju avalduda veel mitmeid aastaid. Väga ulatusliku reostuse ajalist mõju aga on praktiliselt võimatu ette ennustada, kuna sellist kogemust pole siiani Läänemeres õnneks olnud.