Ohtlikumad piirkonnad paiknevad loomulikult intensiivsema laevaliiklusega merealade läheduses. Eelkõige on nendeks Soome lahes paiknevad hülgelesilad, kuna tankerite liiklus Venemaa, Eesti ja Soome naftasadamatesse on kõige tihedam. Samas oleneb reostuse hülgelesilatesse sattumise võimalikkus väga palju õnnetuspaiga asukohast ning tuulte ja hoovuste suunast.
Võrreldes Soome lahe Eesti vetes paiknevate elupaikadega, on tunduvalt enam ohustatud Venemaa vetesse jäävad hülgealad, kuna need asuvad laevateedele lähemal ning Läänemeres põhiliselt vastupäeva liikuv hoovus kannab reostuse ida suunas. Ka on Soome lahe idaossa rajatud uute õlisadamate kaudu veetavate naftasaaduste kogused suured.

Talvisel ajal on oht suurem. Reostuse mõju sõltub palju aastaajast ja kohast, kuna hülged kasutavad erinevatel aastaaegadel erinevaid elupaiku, seda nii ruumilises kui ka ökoloogilises mõõtmes.
Kahtlemata on õlireostusest tulenevad ohud loomadele kõige suuremad sellistel perioodidel, mil nad on sunnitud veetma palju aega veest väljas. Nendeks on sigimis- ja karvavahetuse aeg. Sel ajal on loomad väga paiksed, suurema osa ajast veedavad nad jääl või madalatel saartel.
Õlireostus on ohtlikum eelkõige hülgepoegadele, kuna õliga määrdunud poeg võib alajahtuda ja surra. Seda eriti juhul, kui emad viivad pojad reostunud aladelt eemale ja pojad peavad pikemat aega külmas vees ujuma. Looduses on vaadeldud üksikuid juhtumeid, kus surmavaid tagajärgi ei suudetud naftaga kokku puutunud isenditel 24 tunni jooksul tuvastada, ning toornaftaga reostunud basseinis surid täiskasvanud viigerhülged 71 minuti jooksul pärast kokkupuudet reostusega.
Imetamisperioodil käivad emasloomad siiski ka aeg-ajalt vees ning liiguvad rannal või jääl ja puutuvad reostunud pinnasega kokku. Emahülgelt kandub õli määrdunud nisade kaudu kiirelt pojale. Hülgepiima väga kõrge rasvasisaldus (üle 55%) soodustab rasvas lahustuvate naftakomponentide imendumist hülgepoja organismi.

Naftakeemia ladestub kudedesse. Vees viibivatel loomadel kahjustab õlireostus eelkõige silmi ja hingamisteid, keemiliselt saastuvad kopsude kaudu ka teised koed. Arvatavasti tekitab saastunud toit suuri kahjustusi ka neerudes ja maksas. Katseliselt on kindlaks tehtud, et naftakeemia talletub ka hüljeste rasvkoes. Sarnaselt muu keskkonnareostusega võib kudedesse ladestunud naftakeemia isendile ka hiljem ohtlikuks saada, eriti pikaajalise nälgimise perioodidel, nagu seda on sigimis- ja karvavahetusperiood. Siis on loomade peamiseks energiaallikaks vaid ta enda rasvavarud.
Kaudselt ohustab naftareostus hülgeid ka toidubaasi hävimise või selles toimuvate muutuste kaudu.
Naftareostuse oht on täna suurem Soome lahes, kuid mereõnnetustest johtuva reostuse eest pole kaitstud ka Liivi lahe ja Väinamere hülged.