3/2005



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Eesti vgevad
Kivine ajaloo kroonika

Meie paeses pangas, mis rohkem kui 400 miljonit aastat psinud peaaegu muutumatuna, on tallel rikkumata kujul kmneid miljoneid aastaid Maa ajaloo kroonikat. Mujalt maailmast sellist igupoolest ei leiagi.

Pakri poolsaar
Hendrik Relve
Kuningatoolil, Lnemere krgeimal kriidikaljul. Olime kmpinud lmmatavas suveleitsakus ige mitu kilomeetrit. Kuid hallid siledad pgitved jalgraja veeres ei tahtnud lppeda. Ikka veel ei andnud mets maad mereranniku vrskendavale avarusele. Ootamatult tkestas pperada vrav, mille res putka. Putkast saime teada, et kui testi tahame nha vaadet merele, peame selleks ostma omaette pileti. Siis pseme kaljunukile nimega Kuningatool. Mis meil prast nii pikka matka le ji, kui lunastada pilet.

Jtkasime teekonda ksipuudega ristatud rajal. Varsti leidsime end kitsukesel maral vaateplatvormil, mida mbritses toekas rhtlattidest tara. Tara taga oli thjus. Seisime Lnemere ranniku kige krgema kriidikalju tipus. Siin, Phja-Saksamaal Rgeni saarel, on kaunimasse rannikuosasse pneva ranniku vaatlemiseks loodud Jasmundi rahvuspark. Vaateplatvorm oli ehitatud ligi 120 meetri krgusele kaljueendile, mis asus randa loksuvate merelainete kohal.

Kuningatool olevat nime saanud Rootsi kuningas Karl XII jrgi (thtis tegelane ka Eesti ajaloos), kes siin seisnud 1715. aastal ja juhatanud merelahingut Rootsi ja Taani laevastiku vahel.
Olime lootnud Kuningatoolilt nha uhket vaadet kriidikaljudele. Lnemere teistel randadel kriidikaljusid ei leidu. Kahjuks pidime pettuma. Naabruses krguvaid nlvu kattis tihe metsarohelus. Meie jalge all oleva kalju nlvad pidid kll olema paljad, kuid paraku ei olnud neid vaateplatvormil olles mingil kombel vimalik silmitseda.

Mrkasin, et seal, kus merepoolses otsas lppes platvormi serv, ulatus ks kaljunukk veel mitu meetrit kaugemale. Vis oletada, et kui sinna turnida, peaks kriidirannik kogu levuses ra paistma. Barjri klge kinnitatud kuri silt aga hoiatas, et letamine on rangelt keelatud. Sisemiselt ebaledes, kuid vliselt otsusekindlalt mtlesin saksalikule korraarmastusele vilistada. Vinnasin end nobedalt le tara ja astusin jrsaku servale nii lhedale kui vimalik. Vajutasin kiiresti ja jrjest, nagu metsas metslooma vi lindu pildistades, kaamera pstikule ning vinnasin end khku le barjri tagasi. Nhtud pilt, mida lbi kaamerasilma mned sekundid sain seirata, ei tahtnud silme eest haihtuda. Hirmkrge pstloodis rannaastang, mida pikkisid valged sambad, otsekui valge mrdiga kaetud tornid kindlusemris. Tna, sombusel peval, paistis kriit hallikana. Kuid pikesega pidi ta ilmselt suisa pimestavalt vastu srama. Looduslike tornide ja mride rivi mtmed olid nii ratud, et inimene nende krval pris kbemeks pisenes. Mustavate putukatena paistvad kogud kitsal ribal mere ja kriidimri vahel olid olnud siiski inimesed, kes lainete piiril jalutasid.

Paekallas kaljumaastiku mall eestlasele. Lnemere erinevatel kallastel vime nha graniitkaljusid, liivadne ja kiviklibuseid randu. Krgeid, kuid eri vanusega lubjakividest astanguid leidub vaid Lnemere lunasopis, Rgeni saarel, ning keskosas, Rootsi ja Eesti rannikul. Geoloogiliselt on nad kik sarnased selle poolest, et koosnevad lubjakividest. Kuid Saksamaal on lubjakiviks kriit, Eestis kvemad lubja- ja dolokivid, mida eestlased hise snaga paeks nimetavad. Vanuselt on Rgeni kriidikihid meie paekihtidest tohutult palju nooremad. Nad on tekkinud ligi 200 miljonit aastat hiljem. Saksamaa lubjakiviastangu krgeim tipp kndib meie krgeimast, Ontikast, ligi kaks korda krgemale. Seevastu on meie paene astang Rgeni astangust mitu korda pikem.
Kuningatooli serval kludes kogesin ige sarnast tunnet sellega, mida olin kord lbi elanud lapseplves, kui esmakordselt Ontikale sattusin. Sa knnid teelt mda laudsiledat puudeta paetasandikku mere suunas ja ned enda ees vaid sinetavat veteavarust. Siis jrsku ulatub su krvu seni kuulmata jnud lainete mhin ning samal hetkel mrkad mere kohal lendavaid kajakaid. Millegiprast lendavad kajakad jalgadest allpool, nii et nha on nende seljad. See muudab ettevaatlikuks ja sa aeglustad sammu. Siis kki mrkad, et paelava lppeb kui noaga ligatult. Uudishimu tmbab sind jrsakule vimalikult lhedale. Samas tunned, kuidas sgavik seljale revusjudinaid tekitab ja plved imelikult pehmeks muutuvad. Hirm muutub nii valdavaks, et viimastel meetritel laskud kpuli ja lpuks lausa roomad. Viimaks knitad pea ettevaatlikult le paenuki. Su pilgu ees avaneb sakiline sein, mis peadpritavas sgavuses lppeb lahtimurdunud paelahmakatega. Sealt edasi paistavad lehtpuude ladvad ja kitsas klibune rannikuriba. Kliburannale rulluvad vahused laineteviirud, mis siit lalt paistavad imelikult aeglased ja vikesed.
Olles hiljem kolanud maailma eri nurkade kilomeetritekrgustes mestikes, ei ole too esmane elamus kunagi ununenud. Meile, eestlastele, tasase maa lastele, jb kodumaa pankrannikul kogetu vist ige sageli mdupuuks hiljem telistel mgimaastikel nhtava hindamisel.
Meie pankrannikul ja Eesti paeastanguil lugematuid kordi retkelnud, olen selgeks saanud, kui erinev vib olla nende vlimus. Mnel pool, nagu Pakri poolsaarel, vaovad lained sna otseses mttes su jalge alla ja sa seisad paekarniisil otse vee kohal. Teisal, nagu tihti Lne-Eestis, asub mni paeastang sgaval sisemaal ning on mattunud nii paksu pinnasekihi alla, et nib lauge jeoru nlvana. Tegelikult ulatuvad Eestis erineva vanuse ja koostisega paeastangud otsekui iseralikud saehambad vlja phjapiirilt lunapiirini. Mida luna poole, seda nooremad nad on. Eesti lunapoolseimaid lubjakivipaljandeid saab nha Vrumaal Lti piiri lhedal Peetri je kallastel.

Pangaalusel metsal on kuukressi lhn. Pikimaid ja elamuslikemaid retklemisvimalusi paeastangutega tutvumiseks pakub Saka Ontika Toila kant Ida-Virumaal. Seal jtkub paesein kmnete kilomeetrite ulatuses peaaegu katkematu mrina ning kndib ka kige krgemale, 56 meetrini. Seal vib piki rannapiiri korraldada kas vi pevi kestva jalgsimatka. Tuleb vaid meeles pidada, et paeplatoolt mere rde laskumine vi sealt tus mda jrsku ja kaljust rada on vimalik vaid teatud kindlatest paikadest. Kohalikele elanikele on loodusliku tkke letamine lbi aegade olnud tsiseks probleemiks. Rohkem kui kolmveerand sajandit tagasi mrkis esimesi siinsete matkavimaluste tutvustaja Gustav Vilbaste, et rannaklade inimesed pidid Saka mbruses mere rde laskumiseks kasutama tihti kisi. Isegi hobuseid vinnati paekaldalt alla ja sealt les kitega.
Aga tnu sellele, et inimene paeastangu alla hlpsasti ei pse, on sealsed metsasiilud psinud rikkumatutena. Lubjarohke muld ja paenlvadest immitsevad allikad loovad siin taimedele eriliselt soodsad ja vaheldusrikkad kasvutingimused. Puuliike on ohtralt, nende seas saart, prna, jalakat, vahtrat ja teisi meie metsadele haruldasi nn laialehiseid liike. Sageli leidub vanu nsustega puid ja muid paiku, kuhu lindudel hea pesa punuda. Seeprast rkkab mets kevaditi mitmehlsest linnulaulust. Eriliste kasvukohtade tttu kasvab paeseintel ja nende all ka erilisi taimeliike. Paemride pragudest sirutuvad vlja nahkjate lehtedega haruldased raunjala liigid, kolmnurga moodi lehega paas- kolmissnajalg ning peent pitsi meenutavate lehtedega habras pisjalg. Siinsete metsade vahest thelepanuvrseimaks taimeliigiks on mets-kuukress. Kes esimest korda selle taime lehti metsa all neb, vib arvata, et tegemist on mingi umbrohuga. Tema teravalt hambulised lehed nevad vlja lopsakad ja vohavad. Tihti on nii, et seal, kus mets-kuukressi juba leidub, on ta vallutanud suure osa metsaalusest. Kuukressi ied on kahvatulillat vrvi ja vga erilise lhnaga. Hng on meeldiv, kordumatu ja samas tagasihoidlik. Kuukressi itsemise ajal, suve hakul, on kogu mbrus tis seda ravahetamatut aroomi. Sgise poole ilmuvad ite asemele omaprased viljad. Need nevad vlja nagu kahvatud pooleldi lbipaistvad litrid. Mets-kuukress on omamoodi niduslik lill. Inimeste hulka, keda ta lummanud, on kuulunud ka poetess Kersti Merilaas. 1969. aastal ilmunud luulekogus Kuukressid vrdleb ta taime vilju helkivate hbelitritega. Kersti Merilaasi luulekogu on minu arust tervenisti lbi imbunud kuukressi salaprasest lhnast. Taimeteadlaste jaoks on mets-kuukress eriline taim teises mttes. Mujal haruharva ettetulev, on ta paekaldaalustes metsades niivrd iseloomulik, et botaanikud on tema nime jrgi nimetanud siinse kasvukoha kuukressi kasvukohatbiks.
OntikaSaka pankranniku pnevamate paikadega saab igaks meie pevil kige hlpsamini tutvust teha sinna maha mrgitud ligi 5 kilomeetri pikkusel looduse pperajal. Valastele, Eesti krgeima joa juurde on siin ehitatud isegi eriline vaateplatvorm, kust, erinevalt Kuningatooli platvormist Rgenil, on looduslikku kiviseina kogu tema vimsuses kerge ja ohutu silmitseda ning pildistada. Kivine raamat 70 miljoni aasta pikkusest ajaloost. Kui seisad Ontika kandis paigas, kus pankranniku jrsak tipust jalamini ra paistab, avastad, et vljend paekallas pole selle kohta kuigi tpne tlus. Pae- ehk lubjakivist koosneb vaid jrsaku lemine 1020 meetri paksune osa. Selle all asub peaaegu sama paks liivakividest koosnev lik. Kige alumise osa moodustab sinakat tooni sinisavi. Siinne rannaastang on niisiis nagu kihiline hiidtort, millest paekivine on vaid kige lemine kreemikiht. Geoloogide seletust mda on sellel kihistusel teaduslikus mttes eriliselt magus thendus.
Siinsed lubjakivi kihid hakkasid kujunema nii kauges minevikus, et see on inimmistusele minu meelest tegelikult haaramatu umbes 470 miljonit aastat tagasi. Sel ajal hulpis maatkk, mida nd nimetame Eestiks, kusagil lunapoolkera parasvtme aladel. Madalas meres kees rikkalik elu ja sebisid ringi olendid, kelledest paljud ndseks maakeralt kadunud. Kui mni nendest suri, mattus ta phjasetetesse, mida igal aastal juurde kuhjus. Kui setted kivistusid, jid jljed muistsetest olenditest nende vahele otsekui kirjamrgid raamatu leheklgedele. Paar sentimeetrit tnasest paekihist vib selles paeses raamatus thendada kuni paari miljoni aasta pikkust ajaliku Maa ajaloos. Vttis aega ligikaudu 70 miljonit aastat, kuni raamatu kirjutamine, mida Ontikal neme, viimaks kaante vahele sai.
Veidi rohkem kui 20 miljonit aastat tagasi asus loodus meie ndsele phjarannikule andma tnapevast ilmet. Siis oli kunagisest merephjast juba ammu saanud maismaa. Piki praegust Soome lahte voolas idast lnde hiidjgi, mida on kutsutud rg-Neevaks. rg-Neeva oli piirijgi. Ta kulges kahe ulatusliku eri kvadusega kivimiteala piiril. Sellest phja pool, ndse Soome lahe phjakaldalt, algas nii nagu praegugi nn Fennoskandia kilp, mis koosneb tardkivimitest. Luna pool Soome lahte avanevad aga teatavasti lubjakivid ja muud settekivimid. Voolates miljoneid aastaid piki kahe kivimiteriigi piiri, puhastas rg-Neeva seda piiri ning li eeldused pankranniku esiletoomiseks kogu tema ndses esinduslikkuses. Viimaste jaegade jlaamad kll lihvisid looduslikku hiigelmri, kuid ei muutnud ta ldilmet.
Geoloogide hinnangul pole nii paksude lubjakivikihtide olemasolu, nagu Eesti phjarannikul, globaalse pilguga vaadates iseenesest veel midagi erilist. Kogu maakera ulatuses ainulaadseks muudab need lademed aga see, et nad on psinud tekkimisest saadik enam-vhem samas asendis ja segi pramata. Niteks Dolomiitides, Alpi mestiku vahest kige maalilisemas osas, olen ninud lubjakivi kihte seismas sadade meetrite krguste jrsakutena sna otseses mttes serviti. Enamikus muudes paikades on nad aga mitmesuguste loodusjudude poolt moonutatud vi lhutud.
Teadlased on pikaajalise uurimistga ppinud meie paest kroonikaraamatut lahti deifreerima. Nad on kiht-kihilt selgitanud, milliste organismide jnuseid erineva vanusega lubjakivides leidub. Kuna kivised lehekljed on silinud ehedana ja iges jrjekorras, on nende leheklgede jrgi koostatud unikaalne ajaarvamise skaala. Nd saavad geoloogid mnda teise maakera paika minnes ning sealseid fossiile mrates elda, millisest ajajrgust nood lubjakivid prinevad. Meie pankranniku pealmine kiht Phja-Eestis on niisiis ei rohkemat ega vhemat kui etalon kogu maakera sadade miljonite aastate taguste lubjakivi kihtide vanuse hindamiseks.

Maailma stabiilseim pank. Meie pankrannik on igupoolest vaid osa ulatuslikust geoloogilisest suurmoodustisest, mida nimetatakse Balti klindiks ehk Balti astanguks. Ida poolt saab astang alguse Laadoga jrve lunakaldalt Venemaal. Eesti mandriosast lne pool sukeldub astang vee alla. Vlja ilmub ta alles Lnemere vastaskaldal, Rootsis landi saare rannikul. Kokku on astangu pikkuseks Venemaalt Rootsini ligi 1200 kilomeetrit. Loodusteadlased nimetavad Balti astangut Phja-Euroopa maastike uhkeimaks suurvormiks. Isegi kogu maakeral leidub ligilhedaselt sarnast pinnavormi haruharva, niteks Kanada ja Ameerika hendriikide piiril Suur Jrvistu alal. Aga seal ei mju ta sama efektselt kui Lnemere kallastel, sest jb ookeanist kaugele sisemaale ning asub otse suure veekogu res vaid mnes paigas Huroni jrve kallastel. Just seeprast taotletakse ka nd Balti klindi vtmist UNESCO maailma kultuuri- ja loodusprandi nimekirja. Kuigi Balti astang neb pris uhke vlja ka landi saare lnerannikul ja mnel ligul Venemaal, jvad ta kige esinduslikumad osad Eesti piiresse. Mitte kusagil mujal ei kerki ta nii krge, vimsa ja htsena kui siin, Eesti phjapiiril.
Kui nidata vlismaalasele, kes eesti keelt ei mista, meie 100-kroonist rahathte, on talle raske selgitada toredat snamngu, mis meie jaoks siia ktketud. Rahasedelile on joonistatud mslev meri, mis rndab krget paest jrsakut. Kalda juurde on kirjutatud snad Eesti pank. Kuidas veenda vlismaalast, et meie kodumaine pank on kindla peale tohutult palju vanem kui tema kodumaine vi isegi maailma suurimad ja vrikaimad pangad? Ega rahasedelit nidates seda selgeks teegi. Kige kindlam on vramaalane kaasa vtta ja ta tuulisele pangaastangule viia. Mida rohkem ta maailmas ringi on liikunud ja enam haruldasi looduspaiku ninud, seda paremini oskab ta hinnata enda ees avanevat vaadet. Testi, niisugust vaatamisvrsust, rohkem kui 400 miljonit aastat peaaegu muutumatuna psinud paest panka, kus tallel rikkumata kujul kmneid miljoneid aastaid Maa ajaloo kroonikat, mujalt maailmast igupoolest ei leiagi.



Hendrik Relve
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet